Poletamine valu kui raviks. Mis seda põhjustavad?

Info ärritusest liikus küll mööda närve tema ajju, aga kuna keskkond oli ohutu ja ärritused tavapärased, ei vastanud aju valuaistinguga. Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata füsioteraapiale. Pärast voolava vee all hoidmist võib väiksema vigastuse kuivatada, määrida sellele hambapastat ning katta see näiteks paberkäterätikuga kinni. Artikli märksõnad:. Healoomulise ja pahaloomulise iseloomuga pärasooles kasvajad võivad põhjustada soole liikumise ajal ja isegi puhkuse ajal ebameeldivaid sümptomeid.

Tervis Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta.

See annab märku, et valu teke on keerulisem, kui Poletamine valu kui raviks Poletamine valu kui raviks. Kas selliseid inimesi on palju, kellel ei tundu olevat kehaliselt midagi viga, Poletamine valu kui raviks kes on kõikvõimalikes valudes?

Kui jah, siis miks see nii on? Tavapärane on ju arvata, et kui kusagilt valutab, siis on keha katki. Püsiva valu esinemissagedus on erinevate allikate kohaselt kolmandikul kuni pooltel inimestel rahvastikust ning selle täpsetest põhjustest on veel palju, mida ei teata.

Püsiva valu käes kannatajaid on maailmas rohkem kui südamehaigeid, diabeetikuid ja vähihaigeid kokkuning seetõttu on see meditsiinisüsteemis suur ja kulukas probleem. On isegi leitud, et osaliselt aitab meditsiinisüsteem valu mitte mõistmisega probleemile kaasa. Näiteks kui püsiva seljavaluga inimene laseb enda seljast MRT-pilti teha, siis tema prognoos valu osas ei parane, vaid hoopis halveneb.

Siiski on viimaste aastakümnetega valualane teadus kõvasti arenenud ja olukord paranemas. Peamine muutus seisneb arusaamas, et kehalised vigastused ei ole piisavad, et selgitada täielikult valu põhjuseid.

Terve ajaloo vältel on otsitud valu põhjustele selgitust piltdiagnostikast, rühihäiretest ja teistest struktuursetest patoloogiatest, aga see ei ole kogu tõde valu põhjustest selgitanud. Meil võib olla valu koos vigastusega, aga samamoodi võib meil olla vigastus ilma valuta ja valu ilma vigastuseta. Kui paneme täiesti valuvabad ja terved inimesed MRT-uuringusse, siis leiame, et peaaegu kõigil on struktuurseid probleeme, alates diskide degeneratiivsetest muutustest kuni spondülolisteesideni, aga valu puudub.

See annab meile märku, et struktuursed muutused võivad osaliselt olla täiesti normaalne nähtus, mitte valu põhjus. On Teil mõnda näidet olukorrast, kus inimese keha reageerib üllatuslikult? Kindlasti on Teil klientidega sääraseid juhtumeid esinenud. Näiteks üks minu klient, kellel esines krooniline valu, rääkis huvitava loo sellest, kuidas ta esmakordselt märkas valu ja vigastuse erinevusi.

Nimelt oli ta ühel päeval kooki küpsetanud ja selle ahjust välja võtmise ajal tundis järsku tugevat kärsahaisu. Tabamata selle põhjust võttis ta koogi ahjust kiirelt välja, arvates, et on selle ära kõrvetanud.

FOTO: Elmo Riig Kui oled saanud kuuma pliidi ääres põletada, võib põletuse vastu kiiret abi leida nii köögikapist kui ka vannitoast. Seda ei tohiks aga teha, kuna jää takistab verevoolu ning võib kudesid rohkem kahjustada kui nende põletust leevendada. Põletada saanuna peaks esimese asjana hoidma haava jaheda voolava vee all. Seda võib teha isegi kuni 20 minutit järjest.

Kook ei olnud kusagilt kõrbenud. Seejärel märkas ta oma kätt, mis oli ahju pannes läinud vastu ahju tulikuumale laele ja põletanud Poletamine valu kui raviks nahka. Sealt tuligi see imelik hais, koed olid põletusest kärssama läinud. Kummaline oli, et ta ei tundnud sellel hetkel absoluutselt valu. Ta käsi sai küll põletada, aga valu puudus. Kuna koogi valmistamine oli kliendi jaoks tavapärane tegevus, mille käigus ta on aastate jooksul ikka kokku puutunud kuumemate esemetega, oli tema aju õppinud kehast tulevaid aistinguid ignoreerima.

Info ärritusest liikus küll mööda närve tema ajju, aga kuna keskkond oli ohutu ja ärritused tavapärased, ei vastanud aju valuaistinguga. See on hea näide sellest, kuidas ümbritsev keskkond ja mõtted võivad valukogemust mõjutada. Kuidas siis ikkagi valust aru saada, kui keha nii kummaliselt reageerib? Selleks, et mõista, kuidas me valu tunneme, tuleb teha vahet ägedal ja kroonilisel valul.

Kirurgiline lähenemine - ei ole kohaldatav.

Kui end vigastame, siis sellega kaasnev valu tuleb eelkõige kehast endast ja ärritust tundvatest retseptoritest. Seda nimetatakse ägedaks valuks.

Saada lugu

Aju otsustab kehast tulenevate ärrituste tõttu alarmkella lüüa. Kui vigastus on paranenud ja valu jääb kestma, siis seda valu nimetatakse krooniliseks ehk püsivaks valuks. Püsiv valu ei tähenda, et vigastus pole paranenud. Keha taastumisvõime säilib senikaua, kuni inimene elab.

9 kodust abivahendit põletushaava leevendamiseks

Püsiv valu tähendab, et perifeersed närvid või närvisüsteem koos ajuga on muutunud ülitundlikuks. Erinevad koormused ja ärritused tõlgendatakse aju poolt suurema tõenäosusega Poletamine valu kui raviks, mistõttu tekib ka valu. Varasem vigastus on Clumpled liigeste ravi suurimaid tegureid, miks närvisüsteemi tundlikkus võib püsima jääda, kuid tegelikult ei pea inimene end selle jaoks üldse vigastamagi.

Ainuüksi informatsioon võib samuti tekitada inimesele tunde, nagu keha oleks vaja kaitsta ning ta aju tekitab valuaistingu. Arvamus, et inimese rüht on halb, tema röntgenpilt korrast ära, midagi "paigast ära", lihases sõlmed või lihased nõrgad, on negatiivne informatsioon, mis tõstab närvisüsteemi tundlikkust. See on midagi, mida meditsiinisüsteemis tuleks teadlikult vältida, et mitte suurendada valu põhjustavaid psühho-sotsiaalseid tegureid.

Valu ja põletamine pärasooles

Siinkohal tasuks täpsemalt tuua välja erinevad mudelid, mille alusel valule lähenetakse. Millised mudelid on praegu teaduses ja füsioteraapias kõige enam kasutusel? Laias laastus võib valu mudelid jaotada kaheks. Need on biomeditsiiniline ja bio-psühho-sotsiaalne.

Esimese hinnangul on valu seotud ainuüksi struktuursete patoloogiatega. Bio-psühho-sotsiaalne valumudel on biomeditsiinilise valumudeli edasiarendus, mis võtab arvesse, et valu on kompleksne ehk mõjutatud mitmest tegurist.

Nii "bio"-st ehk probleemidest kudedes kui ka "psühho"-st ehk liigsest stressist ja meie enese perspektiivist kahjustuse ees ja "sotsiaalsetest" teguritest, nagu Poletamine valu kui raviks inimeste toetus ja keskkond.

See mudel näeb inimesi terviklikult ja annab seega neist põhjalikuma arusaamise. Biomeditsiiniline valumudel on aastaid kasutuses olnud ja tõenäoliselt kasutatakse seda veel paljudes kohtades siianigi.

Küll on näha juba muutuseid teiste komplekssemate mudelite suunas.

Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit

Välismaa näitel võib praeguseks valualaseid teadmisi pidada heaks umbes 54 protsendil meditsiiniteaduste lõpetanutest ja 69 protsendil füsioterapeutidest, mis ei ole kahjuks piisav, et täielikult aidata püsiva valuga inimesi. Eesti statistikat on Poletamine valu kui raviks oletada, aga vähemalt minu lähimad kolleegid ja tuttavad on oma silmaringi juba avardanud. Arenguruumi on aga kindlasti.

Valu käes kannatava inimese elu on keeruline, kuna erinevad spetsialistid annavad tema valu põhjuseks erinevaid selgitusi. Füsioterapeudid on kallutatud nägema valu põhjuseks rühti, treenerid lihasnõrkust, massöörid lihaspingeid ja arstid röntgenpildil nähtut.

See tekitab inimeses tihtipeale veel rohkem stressi ja segadust. Millised on praegu parimad tõenduspõhised valu ravimise võimalused? Konkreetsetest sekkumistest, mis kõigile ühtmoodi sobiksid, on raske rääkida, kuna iga inimese valukogemus on täiesti individuaalne.

• Ayurveda valu Justov
• Hurly olaliigese geelid
• Kurjategijad halbast hambast
• Millal tasub pöörduda lastearsti poole?
• Keskkõrvapõletik Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit Sinusiit on bakterite poolt põhjustatud ninakõrvalkoobaste põletik.

Saame ainult rõhutada põhiprintsiipide Artriidi poletiku ravi ravi olulisust nii tervishoiutöötajatel kui valuga kimpus olevatel inimestel. Hea ravi algab valukogemust mõjutavate tegurite komplekssest hindamisest.

Teadmine ja õpetus, miks valu tekib, on suur osa kaasaegsest valuravist, mis aitab inimesel enda raviprotsessi ja hiljem ka elulaadi juhtida.

Laias laastus on tähtis teadmine, et valu tuleks mõista laiemalt kui ainult vigastusena. Pigem on see meie aju hinnang ohust. Kõigel, mis suurendab ohutunnet, on ka potentsiaali suurendada valukogemust. Need ohud võivad olla erinevad.

• Tolmu narvid naha valu
• Kuidas eemaldada poletiku puusaliigendis
• Kasi liigeste ravi parast vigastusi
• Shutterstock Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel.
• Tervis Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta.

Näiteks meie teadmised ja mõtted võivad ohutunnet tõsta. Kõik, mis suurendab turvatunnet, võib valu vähendada.

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena

Sellel arusaamal on suur rakenduslik väljund raviks. Kuni püsiva valuga inimene saab oma arstilt, terapeudilt, treenerilt või ka meediast infot selle kohta, kui habras ja nõrk tema keha on, kui valesti ta istub ja astub või nutitelefoni kasutab, kui kohutav on tema röntgenpilt või rüht, kui nõrgad ja sõlmi täis on tema lihased ning kui lootusetu on tulevik, ei saa suurt muutust loota.

Kui hakata valu käes inimesi rohkem ära kuulama, võib palju muutuda.

Neile tuleks pakkuda sotsiaalset tuge ning anda mõista, et inimkeha on kohanemisvõimeline ja tugev vaatamata valule. Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa.