Tugev valu vanemate meeste liigestes.

Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Ühe jalaga tehtavad harjutused aktiveerivad meie stabilisaatorid ning tänu selle areneb koordinatsioon ja paraneb stabiilsus. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.

Kõige väiksem, esimese astme veenilaiend on katsumisel tuntav vaid siis, kui tõsta kõhusisest rõhku. Suuremad varikotseeled võivad väga harva põhjustada kerget ebamugavus- või pingetunnet munandipiirkonnas.

Iseloomulik on, et see ebamugavus taandub lamavas asendis. Mõnel juhul võib varikotseele põhjustada munandi funktsiooni halvenemist ja seeläbi mõjutada mehe hilisemat viljakust. Ravi vajavad vaid selgelt munandi funktsiooni kahjustavad veenilaiendid. Ravi on operatiivne ja selle vajaduse üle otsustamiseks tuleb teha ka hormoonuuringud ja spermaanalüüs.

Hüdrotseele ehk vesimunandi puhul koguneb munandi ümber tavalisest enam vett ja munad suureneb. Ohtlikumatest haigustest eristab hüdrotseelet see, et tegemist on valutu ja enamasti ka suhteliselt pehme munandikoti suurenemisega. Hüdrotseelet esineb suhteliselt sageli just esimesel sünnijärgsel eluaastal. Seda tüüpi hüdrotseeled on ohutud ja enamasti taanduvad esimese eluaasta jooksul.

Munandikoti suurus võib seejuures päevade kaupa varieeruda, sest selle eripära põhjuseks on vedeliku vaba liikumine munandikoti ja kõhuõõne vahel. Kui imikuea hüdrotseele esimeseks sünnipäevaks ei taandu või oluliselt ei vähenetuleks pöörduda lastekirurgi vastuvõtule.

Täiskasvanueas tekkinud hüdrotseele on põhjustatud tasakaaluhäirest munandi lestmete vahel toodetud vedelikuhulga ning selle imendumise ja kudedest äraviimise vahel.

Põhjuseks võib olla näiteks vaagna lümfiteid mõjutavad operatsioonid ja varikotseele- või songaoperatsioonid. Vedeliku tootmist võivad suurendada ka munandi tugevad traumad. Eriti vanematel inimestel jääb vesimunandi tekke põhjus enamasti ebaselgeks. Tegu ei ole tervisele ohtliku haigusega, sest munandi funktsiooni see haigus enamasti ei mõjuta.

Hüdrotseele vajab ravi peaasjalikult siis, kui see häirib inimese sotsiaalset või psühholoogilist heaolu.

Hüdrotseele ravi on operatiivne. Spermatotseele ehk munandimanuse tsüsti puhul on tegemist selgelt piirdunud vedelikukogumiga munandimanuses, tüüpiliselt munandimanuse pea piirkonnas. Tsüste võib olla kahte vormi.

Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest läbi kubemekanali munandikotti looteea viimases kolmandikus.

Ühed on seotud mehe suguteedega ja sisaldavad ka seemnerakke. Teised, harvaesinevad, pole suguteedega ühenduses ja sisaldavad ainult vedelikku. Munandimanuse tsüsti teke või suurenemine on tüüpiliselt seotud rõhu tõusuga mehe suguteedes, mille peale toimub väljasopistus suhteliselt nõrgemas sugutrakti piirkonnas.

Munandimanuse tsüst võib tunda anda enamasti vaid tekkeperioodil, kus ümbritsevad koed reageerivad kergelt tsüstist tekitatud survele. Enamasti on tegemist mehepoolse juhuleiuga, mis mingeid kehalisi vaevusi ja terviseriske ei põhjusta.

Orhiit ehk munandipõletik ja epididümiit ehk munandimanuse põletik. Reaalelus on haigused omavahel sageli raskesti eristatavad, sest mõjutavad kindlasti mõlemat organit. Enamikel juhtudel on juhtival positsioonil siiski üks või teine haigus.

Noorematel ja seksuaalselt aktiivsetel meestel on tüüpilisemateks põhjusteks suguhaigused kõige sagedamini sugutrakti klamüdioos. Sageli kaasub või eelneb sellistel juhtudel munandimuutustele ka alaäge kusitipõletik. Vanematel meestel, kellel esineb ka juba oluline kusemistakistus, on tüüpilisteks tekitajateks tavamikroobide sekka kuuluvad uropatogeenid, kõige sagedamini kolibakter E.

Haiguse algfaasis, enne munandi või munandimanuse põletiku teket peab olema tekkinud ka eesnäärmepõletik. Haigust iseloomustab tüüpiliselt valu munandis, munandi ja munandimanuse suurenemine ja nende valulikkus katsumisel.

Alaägedalt kulgevatel juhtudel võivad vaevused ja haigusnähud olla mõõdukad. Ravi kestab enamasti kümmekond päeva, kuid munandi Tugev valu vanemate meeste liigestes munandimanuse suurenemine võib püsida veel mitu kuud pärast aktiivse haigusfaasi möödumist.

Ebapiisavalt ravitud juhtudel, prostatiidi või suguhaiguse püsimajäämisel võib põletik muutuda krooniliseks ja ägenemised hiljem korduma jääda. Järelkontroll sugutrakti põletike välistamiseks on hädavajalik. Epididümiit ja orhiit on mehe tervisele ohtlikud, sest nende tagajärjel võib mees jääda viljatuks ja kahepoolse põletiku puhul võib oluliselt väheneda ka meessuguhormoonide tase organismis.

Mumpsorhiit saab tekkida alles munandi teatud arengujärgus — pärast puberteedi algust. Munandipõletikule eelneb tavaliselt süljenäärmepõletiku parotiidi kliiniline pilt. Ülioluline on ravi kiire algus, sest ravi hilinemisel tekitab haigus tõsise munandikahjustuse. Fimoosiks ehk eesnahakitsenemuseks nimetatakse seisundit, mille puhul eesnahk on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasiliikumine või -lükkamine üle peenisepea on takistatud.

Fimoosi võib jagada füsioloogiliseks ja patoloogiliseks. Füsioloogiline fimoos esineb poistel kuni 5—9 eluaastani ja ravi ei vaja. Patoloogiliseks nimetatakse fimoosi, kus eesnahakitsenemus on tekkinud kas anatoomiliste eripärade või väliste nahamuutus tüüpiliselt kas trauma või põletiku tagajärjel mõjurite Tugev valu vanemate meeste liigestes. Enamik poisslapsi sünnib, peenisepea eesnahaga täielikult kaetud. Sellist situatsiooni nimetatakse füsioloogiliseks loomulikuks fimoosiks. Eesnaha vabanemine liidetest peenisepeaga ja liikuvuse teke üle peenisepea tekivad järk-järgult enamasti poisi 2.

Mõnel puhul võib see sündida isegi mõni aasta hiljem. Toore jõuga eesnaha üle peenisepea venitamine võib põhjustada naha rebenemist, veritsust ja armistumist. Samuti võib see põhjustada lapsele ka vanematele tõsise psühholoogilise trauma. Mõnikord võivad lisaks eesnaha kitsenemisele või ka ilma kaasneva kitsenemiseta esineda liited eesnaha ja peenisepea vahel. Ka need liited on venituse ja vajadusel hormoonraviga korrigeeritavad. Varase lapseea fimoos vajab aktiivset ravi juhtudel, kui eesnaha ava on sedavõrd kitsas, et kusemine on püsivalt raskenenud Varvipintslid on vaga haiget pingutust või kui tekib korduvalt eesnahaalune põletik, mis väljendub punetuse ja ebamugavustundena.

Fimoosi raviks tuleb pöörduda lapseeas lastekirurgi, täiskasvanueas meestearsti vastuvõtule. Sõltuvalt fimoosi raskusastmest rakendatakse vastavaid ravimeetodeid. Enamikul juhtudel piisab regulaarsest mõõduka jõuga, kuni valu tekkeni läbiviidud eesnaha venitusest.

Enamasti näitab arst ette, kuidas ja millise piirini oleks mõistlik eesnahka venitada ja hiljem jätkavad raviprotseduuri kodus vanemad või poiss ise. Täiskasvanueas venitab eesnahka mees ise või võetakse vastav tegevus heas partnersuhtes seksuaalse mängu osaks. Lahkame põlvega seotud küsimused lahti. Mis on põlvevalu põhjused? Toome kohe välja tõdemuse, et põlve valu esineb igas vanuses. Seega otsest vanuselist piiri siin ei ole.

valu liigestes | Reumatoloogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - monatupperware.ee

Näiteks võivad ka teismelised kogeda tugevaid põlvevalusid ning täpselt sama moodi vanemaealised. Põlvevalu võib olla: põlve ees, põlve taga ning ka siseküljel. Teinekord kõnnime trepist ülesse või trepist alla ning tunneme tugevat valu. Teinekord on valu kükitades teinekord istudes. Tegu on salakavala valuga, mis niidab ette hoiatamata meid teelt.

Meie põlv koosneb keerulisest struktuurist. Põlveliiges on keha üks suurimaid ning keerukamaid liigeseid, ühendades reieluu sääreluuga. Seda tugevdavad sidemed ja kõõlused, mis hoiavad luid koos. Luuotsad on kaetud kõhrega, et hoiduda luid üksteise vastu hõõrdumisest.

Suure tõenäosusega on päris paljud sellega tuttavad. Kui mõelda, siis meie põlved saavad väga suure koormuse osaliseks meie igapäevastes tegemistes.

Lisaks sellele on reie-ja sääreluu vahel menisk. Mis toimib justkui amort. Neid struktuure kahjustav tegevus või haigus võib olla üks põlvevalu põhjustest.

Mõlemad põlved ja hüppeliiges valutasid. Sain veel vanemate käest tõrelda, et mis ma mängin komejanti.? Haiguse tegelik põhjus peitus aga angiinis.

Selleks, et tõsisem trauma tekiks on vaja jõudu välistmis viib põlve normaalasendist välja. Sageli on need seotud just spordis tulenevatest olukordadest. Mis on need faktorid, mis suurendavad põlvevalu riski?

1. Улицы, башни, стены, движущиеся дороги проносились по экрану с каждой сменой координат; Элвин, подобно всевидящему бесплотному духу, с легкостью мчался по Диаспару, не удерживаемый физическими преградами.
2. Eemaldage valu kui kuunarliigese poletik

Kehakaal — ülekaalulisus on põlvevalu üks suurimad riskitegureid. Põlvele langeb liigne koormus. Arstid tõdevad, et viimaste aastate põlvevalu probleemide suurenemine on seotud just suure rasvumisega. Vanus — mida vanemaks me saame, seda rohkem meie liigesed on enda tööd teinud ning tahes tahtmata toimub kulumine. Põlvevalu suurim risk on peale Näiteks jooksjate seas on põlvevalu enamlevinud kaebus.

Tegelikkuses kõikide liikumisharrastustega võib põlvele langeda liigne koormus. Sugu — uuringud on näidanud, et umbes 20 protsendil naistest on suurem tõenäosus põlve probleemidele, kui meestel.

Suurimaks põhjuseks on tõsiasi, et naistel on vaagna laius suurem. Naistel on ka nõrgemad jalalihased jalalihased destabiliseerivad põlve.

Arst vastas:

Põlvevalu sündroomid ja haigused Toome välja kolm enamlevinud põhjust. Bursiit ehk limapauna põletik — bursiit kujutab endast väikest vedelikuga täidetud kotikest, mis aitab mitmesuguseid kudesid pehmendada. Sääreluu ja reieluu kõõluste vaheline bursiit võib muutuda põletikuliseks, põhjustades valu.

Kuna bursiit vähendab hõõrdumist liigese piirkonnas. Kui limapaun saab järiepidevalt liialt koormust võib tekkida seal põletik. Näiteks: pidev põlvedel töötamine ehituse peal. Tendiit ehk kõõlusepõletik kutsutakse ka hüppaja põlveks — siin kohas on suurimaks probleemiks see just jooksjatel, suusatajatel ja ka jalgratturitel. Tendiit on tavaliselt tingitud ülemäärastest koormatest või kõõluste kahjustusest ehk kõõlust ümbritseb libisev kude, kui selle funktsioon on häiritud, siis see põhjustab põletikku.

Seda saab ravida mitmel viisil: füsioteraapia, teipimisega spetsiaalne või siis kirurgia abil. Artroos ehk Osteoartroos — seda peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Ajaga asjad kipuvad kuluma. Meie keha ning liigesed seisavad silmitsi samuti selle probleemiga. Jah, artroos on vananemisega seotud.

Meie liigesekõhr kulub ennist mainisime ka, et kõhr on luu otsastes, tagamaks selle, et kaks luud ei hõõrduks üksteise vastu ning kulumise tõttu hakkab luu vastu teist luud hõõrduma. Tavaliselt ei kahjustu ainult liigese kõhr, vaid liiges tervikuna.

See võib põhjustada liigese jäikust, valu. Meie liikuvus väheneb. Põlve vigastused Enim levinud põlvevalu põhjusteks on vigastused ja traumad põlve piirkonnas. Neid võib esineda kõigil inimestel ning need tekivad trauma tagajärjel. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja Tugev valu vanemate meeste liigestes, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil Valud suured liigesed. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.

Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Külastaja küsib:

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.

Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Põlvevalu - Sümptomid, põhjused ja ravi- Füsioteraapia kabinet

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on Tugev valu vanemate meeste liigestes sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.

Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja Tugev valu vanemate meeste liigestes lõpevad vara.

Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas.

Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha.

Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine.

Sagedamini esinevad meestehaigused

Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.

Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:!

Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad.

• Медленно вырастая из крошечного цветного зернышка, цветок раскрывался сложными спиралями и драпировками, затем внезапно сжимался и цикл повторялся вновь.
• Любой миг его прошлого, стоило лишь обратиться к памяти, был ясен и понятен.
• Hip valus reie ravi
• Элвин направился к ближайшему из туннелей.
• Saint aitab uhiste haigustega

Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala.

• Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
• Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
• Образ конструкции, во всех ее мельчайших деталях хранящийся в его блоках памяти, никогда не потускнеет, а ведь именно этот образ и контролирует его физическую структуру.
• Polvevalu laimu
• Но мы полагаем, что число их очень невелико, ибо Ванамонд никогда не сталкивался с подобными .
• Artriidi poletiku ravi ravi
• Sagedamini esinevad meestehaigused

Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi.

Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel.