Kuidas ravida valu uhises

Paanikahäire üks tunnuseid on ka hirm oma seletamatute kehaliste sümptomite pärast. Milles on asi? Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla.

Valu mõiste käib nende järgi otseselt elamuse või elamuse sisemise otsese objekt kohta, ja see on terve mõistusega piisavalt kooskõlas. Pealegi tuleks tajuteooriat omaks võtes seletada, miks valul ja välistajul on erinev mõisteline fookus, kui mõlemad on tajulised.

Peaaegu kõik valu tajuteooriate pooldajad pooldavad otsest realismi. Aga siis tekib küsimus, millist objekti, seisundit või sündmust valu puhul tajutakse. Kui see on koekahjustus, mida siis kujutavad endast elamused? Sellist elamuste analüüsi nimetatakse adverbialismikssest öeldakse, et punase objekti tajumise korral tajutakse punaselt.

Sarnased artiklid

Valuelamus on siis teatud viis, kuidas koekahjustust tajutakse. Sellist adverbialismi saab ühitada elamuseintentsionalismi või -representatsionalismiga.

Adverbialist peab aistimise või tajumise viiside eristamiseks neid kuidagi iseloomustama, ja selleks on loomulik viidata tavalistele tingimustele, milles need tekivad. Nii et oleks mõistlik väita, et need tajud representeerivad neid tingimusi. Adverbialismil on tehnilisi raskusi, eriti kui jutt on liitelamustest, näiteks kolm eri kvaliteediga valu eri kohtades.

Kehaline haav jookseb verd. Meedikutel on ravijuhised nii murtud jala kui noahaava jaoks. Emotsionaalsete kannatuste mõõtmine ja kirjeldamine on keerulisem. Haav nagu oleks ja valus on ka, aga mis täpselt valutab ja kus?

Peale selle, kuigi adverbialism saab lahti salapärastest meelteandmetest või muudest vaimsetest objektidest, tekitab see võib-olla omadusdualismimille järgi otseselt teadvustatakse mittefüüsilisi fenomenoloogilisi omadusi.

Üks vastuväiteid otsese taju teooriatele tuleb intuitsioonist, et tajuelamuse fenomeniline rikkus ei ole taandatav vaimuvälisele maailmale. See vastuväide on eriti kohane, kui püütakse Armstrongi ja Pitcheri kombel taju seletada uskumuste või uskumustetaoliste tunnetusseisundite omandamise kaudu; otsese realismi varajased pooldajad ei pidanud elamusi olulisteks või isegi eitasid nende olemasolu, kartes, et muidu tuleb ikkagi rääkida meelteandmetest või kvaalidest.

Need teooriad säilitavad otsese realismi põhiintuitsiooni ja naturalistliku motivatsiooni, kuid möönavad elamuste fenomenoloogilist rikkust. Elamuse kogu fenomenilise kvalitatiivse sisu konstitueerib jäägitult selle representatsiooniline sisu, nii et tegu on reduktsionismiga. Ka kaudne realism oli representatsionistlik: otseselt kogetavad kvaalid representeerivad kontingentselt avalike objektide objektiivseid meelelisi omadusi kas sarnasuse tõttu või regulaarse põhjusliku seose tõttu või mõlema tõttu.

Aga reduktsionistlik otsese realismi pooldaja eitab vaimu- või elamusesiseseid fenomenilisi objekte või kvaliteete, mida saab introspektsiooni teel otseselt teadvustada: otsene realism lähtub intuitsioonist, et elamused on läbipaistvad, esitades maailma otseselt ja vahetult. Kvaalid tuleb taandada tajuseisundite representatsioonilisele sisule.

Seda vaadet nimetatakse ka tugevaks representatsionalismiks või representatsionismiks Ned Blocket eristada seda representatiivsest realismist.

Tugeva representatsionalismi pooldajad on tavaliselt naturalistid või füsikalistid.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul.

Sellepärast on neil tavaliselt naturalistlikud teooriad selle kohta, kuidas need füüsilised seisundid omandavad representatsioonilise sisu. Valuelamuste iseloom tuleb täielikult nende representatsioonilisest sisust. Nad representeerivad mitmesuguseid kudede häireid analoogselt sellega, kuidas nägemissüsteem representeerib värvusi.

Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud. Soovituslik viitamine: Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire agorafoobiaga või ilma käsitlus perearstiabis. Ravijuhendi soovitused on koostatud tõenduspõhise kirjanduse analüüsi tulemusena, arvestades Eesti vajadusi ja tervishoiu võimalusi eelkõige esmatasandi arstiabis. Ärevushäirete varasema diagnoosimisega esmatasandi arstiabis ning adekvaatse raviga paraneb ülemäärase ärevusega patsiendi tervis ja igapäevane toimetulek.

Kui värvused on vähemalt osalt pindade objektiivsed jooned, siis nägemiselamused ei representeeri värvusi kui niisuguseid, nii et me ei kontseptualiseeri värvusi nägemispresentatsioonide põhjal peegeldusspektritena. Sellepärast ei ole valu representatsiooniteooriatele vastuväiteks, et valuelamused ei representeeri koekahjustust kui niisugust. Mõnikord öeldakse, et tajuelamused representeerivad mittemõisteliselt, ja seda võrdsustatakse sageli analoogsisuga.

Nad ei koosne mõistest diskreetsetest representatsioonidest nagu mõtted. Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne.

Kroonilisest valust

See kestab vähemalt kuus kuud, kuid sellega ei kaasne paanikahooge, foobiad või sundmõtteid. Häirele on omane, et inimesel on palju muresid, ta veedab enamiku ajast muretsedes ning ei suuda muretsemist kontrolli alla saada. Muretsemise tugevus on suurem kui tõenäosus, et kardetavad sündmused päriselt juhtuvad.

Peale pideva muretsemise esinevad üldistunud ärevuse puhul ka mitmed lisasümptomid.

Näiteks rahutus, kergesti tekkiv väsimus, keskendumisraskused, lihaspinge, unehäired, ärrituvus. Üldistunud ärevushäire võib tekkida ükskõik millises eas ja selle põhjused on täpselt teadmata. Arvatavasti mõjutavad Kuidas ravida valu uhises teket nii pärilikkus kui ka ärevushäire teket soodustavad lapsepõlvekogemused vanemate liigsed ootused, hülgamine, tõrjumine.

Ärevushäirete diagnoosimine Kui märkate oma psüühilise seisundi muutumist selliseks, et see on hakanud igapäevaelu häirima või on teie lähesed sellele tähelepanu juhtinud, siis tuleks minna oma perearsti või -õe vastuvõtule. Kui üksi on vastuvõtule ebamugav minna, võite kaasa võtta oma lähedase. Perearstil on teadmine ja võimalus alustada koheselt ärevushäire raviga.

Pöörduge perearsti poole, kui tunnete, et: ärevuse sümptomid kestavad liiga kaua, näiteks püsivad ka siis, kui stressitekitav olukord on juba möödunud ärevuse sümptomid on teie jaoks liiga tugevad ja kontrollimatud koos ärevusega kaasnevad kehalised sümptomid nt südamekaebusedet kontrollida üldist tervislikku seisundit ärevus Infektsioonid ja liigeste ravi ilma nähtava põhjuseta kõik eelnev on hakanud takistama teie igapäevaelu, töötamist, hobidega tegelemist ning tekitanud suhteprobleeme sooviksite otsida abi psühholoogilt või psühhiaatrilt, kuid ei tea, kuhu, kuidas ja kelle poole pöörduda.

Ärevushäirete diagnoosimiseks kasutatakse kliinilist intervjuud ehk vastavat küsitlust ärevusseisundi täpsustamiseks. Abistavalt võib kasutada seisundi raskusastme määratlemiseks erinevaid küsimustikke nt "Emotsionaalse enesetunde küsimustik". Ärevuse enesehinnanguline küsimustik Ärevuse enesehinnanguliste küsimustike kasutamine ärevushäire diagnoosimisel võib olla arstile abiks ärevuse esmaseks märkamiseks.

Enesehinnangu küsimustikke täidavad patsiendid enamasti ise.

Need küsimustikud sobivad kasutamiseks patsientidel, kellel on olulised subjektiivsed vaevused meeleoluhäired, ärevushäired. Enamasti on need patsiendile lihtsad täita ja ei ole eriti ajamahukad. Eriti, kui hingehaav on saadud noores eas, võib mingi osa isiksusest, käitumisest, reaktsioonidest ja maalimatajust olla rajatud just sellele hingehaavale. Selleks, et hingehaavaga saaks teha rahu, peab seda kõigepealt teadvustama. Mõnikord suudame ise oma hingehaavadega silmitsi olla.

Aga mõnikord on need lood nii valusad, et ei tahaks kohe kuidagi meenutada. Inimene vaatab oma hingehaava siis, kui ta selleks valmis on. Või kui sellesse mitte vaatamine enam võimalik pole, sest märkame, et hingehaav ei lase elada, mõjutab käitumist ja suhteid.

Kroonilise valuga patsient vajab arstipoolset selgitamist ja nõustamist. Patsient peab aru saama, mis temaga toimub, miks valu püsib ja kuidas ta end ise aidata saab. Kindlasti ei piisa ühekordsest kohtumisest arstiga, vajalik oleks mitme taastusravi meeskonnaliikme ja patsiendi koostöö. Meeskonda kuuluvad ideaalses olukorras arst, füsioterapeutõde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeutkes kõik vastavalt vajadusele aitavad patsiendil valuga toime tulla ja seda vähendada ning mõjutada faktoreid, mis valu tekitavad või alal hoiavad.

Kroonilisele valule on vaja läheneda mitmekülgselt. Valuravis kasutakse mitmesuguseid ravimeid. Lisaks tavalistele põletikuvastastele ravimitele nagu Ibuprofeen ja Diclofenac, mis ei pruugi aidata sel puhul, kasutatakse antidepressante ja krambivastasedi ravimeid, vahel ka tugevaid valuvaigisteid, nagu näiteks opiodid. Iga patsient vajab individuaalset lähenemist ja oma raviskeemi, kuhu alati ei pruugigi kuuluda ravimid, piisab mõnikord regulaarsest liikumisest, lõdvestusharjutustest ja teadlikust ja rahulikust hingamisest.

Valu talitsemise eesmärk on, et oleks võimalikult sageli ja võimalikult palju sellist aega, häid päevi ja nädalaid, mil valu ei riku patsiendi elu. Näitkes raskemal valuperioodil veekeskuses käimine või hellitavad kehahooldusprotseduurid, lemmikmuusika kuulamine, hea filmi vaatamine või hetk armastatud inimese embuses. Kui valu on leeveneud, siis võiks teha jalutusringi looduses, käia seenel, teha aiatööd, võtta ette midagi oma sõpradega,vms. Kui mao soolhape Ekslemine valu liigesed tagasi, siis põhjustab Kuidas ravida valu uhises nii söögitoru kui ka suuõõne ärritust sümptomiteks nn ärrituskoha, muutused hammaste kõvakudedel.

Navigeerimismenüü

Ravimid ACE inhibiitorid. Pärmseen, mis kuulub normaalse mikrofloora hulka, põhjustab vohama hakates kipitavat-põletavat tunnet suuõõne limaskestal. Mõru maitse tunne on langenud ning teravamaitselise toidu tarvitamisel häired süvenevad.

Endokriinsüsteemi häired suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus. Nende korral on kaebused suuõõnes ühel pool. Alalõualuuliigese funktsioonihäired Costeni sündroom. Kahjulikud harjumused hammastekiristus, keelde hammustamine, liiga tugev hammaste harjamine; suuloputusvedelike liigkasutamine, gaseeritud jookidega liialdamine, suitsetamine.

Ravi on individuaalne Ravi on tavaliselt sümptomaatiline, see tähendab, et leevendatakse vaevusi või nende põhjustajaid.