Puha polve metafuusika, Püha Vaim: usu ja rahu allikas (Jh 14:23–27)

Mõistuse ja vaimutöö ülimus õnnelikus elus, mõistuse tegevus kui jumalik alge inimeses. Pole arusaadav, kuidas niisugust mõju käsitada. See annab tunnistust sügavast vajadusest metafüüsika järele.

Foto: Gabriela Liivamägi Renate Keerd armastab mängimist.

Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale Puha polve metafuusika ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb.

Kui eetikast räägivad näiteks vang või vangivalvur, ehk siis nunn või haareminaine, ei lange nende arusaamad kindlasti kokku. Tavakasutuse kõrval on aga eetika ka teadus ja teadusena uurib ta kõlbelist käitumist inimühiskonnas. Eetika tegeleb suhete vaatlusega inimeste vahel, inimese ja ta ümbruse vahel, inimese ja jumala vahel. Eetika tahab teada saada, mis on kõlblus inimestevahelistes suhetes.

Puha polve metafuusika eetika mõistet filoloogiliselt, võiks seda nimetada kombeõpetuseks, sest êthos tähendab kreeka keeles komme, tava. Kõnelda eetikast tähendab sama, mis kõnelda moraalist. Seepärast võib pidada näiteks Eesti Entsüklopeedias antud eetikamääratlust üsna omapäraseks: selle järgi on eetika moraaliõpetus niiviisi kreeka sõna ladina keelde tõlkides võiks näiteks mantikat seletada divinatsioonina või antropomorfismi hominiidse välimusena.

Puhverdatud otsigutulemused

Kuna eesti vastel kombeõpetus on liiga Puha polve metafuusika olmeline varjund juures, siis pole ka seda vastet siinkohal mõistlik kasutada, olgugi et see on päris täpne. Eetikat ja moraali on aga eristatud vastavalt ka nii, et esimene tähendab üldteoreetilist analüüsi ja teine vastavate nähtuste konkreetset esinemist Lacey Kõigile neile küsimustele mõeldi kindlasti ammu enne eetika kui teaduse teket. Teoreetilisi küsimusi eetikast ja poliitikast arutati kindlasti ka enne Aristotelest, kuid katkendlikud andmed sellest ei luba teha järeldusi varasema eetikateooria kohta näiteks kasvõi sofistidel.

Aristoteles oli aga esimene, kes hakkas tegelema eetika kui iseseisva uurimisobjektiga, luues seega teadusharu, mis uurib inimese suhet ümbrusega kõlbelisest küljest.

Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb.

Ta küsis ja analüüsis esimesena seda, mida tähendab olla eetiline kr. Sellises tähenduses esinebki êthikos esmakordselt just Aristotelesel. Ta oli ka esimene, kes püüdis analüüsida teoreetiliselt, miks võib üht käitumisviisi pidada eetiliseks ja teist mitte.

Metaphysics

Seades raamistiku ja lähtekohad, mille suhtes eetikast kõnelda, suunas Aristoteles ka järgnevate koolkondade uuringuid. Eetika võib olla üheks vahendiks, millega reguleeritakse ühiskonnasuhteid. Ta võib kajastuda riigiseadustes ja pühakirjakäskudes.

Need avalduvad kohustusele rajatud ehk deontoloogilises eetikas kr. Antiikaja eetika ei rajane aga karistamisele ja imperatiividele, mille järgi pidi tõrkumata toimima. Nii pole ka Aristotelesest lähtunud antiikaja erinevad eetikateooriad vahendiks, mis aitavad teha õigeid otsuseid ja valida õiget käitumisviisi: pigem on need arutlused, mis aitavad mõista eetikapõhimõtete aluseid ja neid erinevates suundades arendada.

Renate Keerdi metafüüsiline tsirkus

Eetika aluste päritolu võib vaadelda Puha polve metafuusika küljest: kas inimesest väljaspool, nn. Eetilise käitumise aluse tahab Aristoteles viia inimesele lähemale, kui seda tegi ta õpetaja Platon. Mismoodi see tal välja tuli, peaks selguma Nikomachose eetikat lugedes. Oma raamatu esimestes peatükkides annab ta ülevaate oma mõtete suunitlusest, esitades need märksõnad, mille ümber ta arutlema hakkab. Aristotelese uurimisobjektiks on tegutsev ja toimiv inimene, kes teiste inimeste keskel elades peab tegema otsustusi õige tegutsemisviisi ja --vormi kohta.

Tegutsemine ja selle eesmärk seostuvad hüve mõistega, sest inimene püüdleb ikka selle poole, mis tema jaoks on hea. Siit alates aga hakkavad probleemid, sest hüve Puha polve metafuusika õnn on inimeste jaoks erinevad. Iseärasustest lähtuvalt valitakse elulaad ja Aristoteles jagab selle kõige üldisemalt kolmeks. Niisuguse jaotuse juures etendab oma osa ka ta õpetaja Platon, kelle hingekäsitluse kolmikstruktuuriga Aristotelese esitatud elulaadid sarnanevad.

Aristoteles liigitab siin inimesed selle alusel, kas nad pühendavad oma elu naudingutele, riigitegevusele või vaimutööle.

Kreekapäraselt võiks neid elulaade nimetada hedonistlikuks, poliitiliseks ja teoreetiliseks. Eesmärkideks on sel juhul siis vastavalt meeleliste himude rahuldamine, kuulsus või mõttetöö.

Veidi lihtsustatult öeldes vaatleb Aristoteles küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Mille järgi sealjuures valik teha, selle kirjeldamisele pühendabki Aristoteles oma eetikakäsitluse.

Kõige põhjalikumalt teeb seda 3. Oma teosesse on Diogenes Laertios kogunud andmeid eelnevate sajandite autoritelt ja traditsioonilisi arvamusi, mida filosoofidele omistati. Väärtuslik on seejuures niisuguste autorite tsiteerimine, kelle vastavateemalisi teoseid pole säilinud.

Immanuel Kant

Ajaloolist huvi pakub ka kirjeldavate isikute testamentide teksti täpne edastamine. Aristotelesele omistatud testament räägib näiteks muu hulgas ta orjade vabakslaskmisest Diog. Nikomachose eetika üldinimliku temaatika mõistmisel pole kuigivõrd olulised need lood ja anekdoodid, mis antiikajast Aristotelese kohta käibel on.

Küll aga oleks vajalik üldülevaade ta elu kohta, mille raames on eriti tähtsad ta seosed Platoniga. Aristoteles sündis Nagu jutustab Diogenes Laertios, tuli Aristoteles 17 aastase noormehena Puha polve metafuusika. Seal sai ta Platoni Akadeemia õpilaseks, kuhu kuulus Platoni surmani Need Athenas Platoni juures veedetud 20 aastat kujundasid ta filosoofilised vaated ja panid aluse hiljem Akadeemia seisukohtade edasiarendamisele ja ka vaidlustamisele.

Pärast Athenast lahkumist Kui Alexander See tähendas ka lõplikku lahkulöömist Akadeemiast, mille eesotsas olid peale Platoni surma selle järglased ja õpilased Speusippos ja Xenokrates. Need kaks koos Aristotelesega ongi kõige tuntumad Platoni õpilased. Akadeemia pidi kujundama õpilastes iseseisvaid veendumusi ja sõltumatut mõtteviisi.

Mare Vint ja Arne Maasik. Geomeetria ja metafüüsika

Selle tunnistuseks on kasvõi fakt, et ükski kolmest Platoni Puha polve metafuusika õpilasest ei nõustunud oma õpetaja põhimõtetega ja kõik kolm jäid ka omavahel erinevatele seisukohtadele. Aristotelese lahkulöömisse Akadeemiast on Platoni poolehoidjate Puha polve metafuusika ka halvustavalt suhtutud: teda on nimetatud sellepärast kergemeelseks ja arulagedaks Diog. Gymnasion, kus tegutses Aristotelese asutatud kool, asus Apollon Lykeiose pühas hiies. Populaarse seletuse järgi olevat Aristotelese koolkond saanud peripateetikute nimetuse õpetaja ja kuulajate ringijalutamise tõttu kr.

Puha polve metafuusika seletuse annab Diogenes Laertios, kuid mainib sealjuures, et ka muu põhjendus on võimalik. Siinkohal pole tähtis, kas õppimine ikka toimus jalutades, sest uurimustes on seda ka kahtluse alla seatud.

Olulisem on, et Aristoteles lõi Lykeionis raamatukogu, loodusloo muuseumi ja kooli, mis mängis tähtsat osa filosoofia ajaloos. Poliitiliselt oli ta Alexandri soosik ja üsna privilegeeritud seisundis viimase võimulolekul. Pärast Alexandri surma Aristoteles suri Paradoksaalne on see, et Aristotelest peeti Athenas demokraatia vastaseks, kui ta samal ajal oma poliitikaalastes töödes on veendunud demokraatia kaitsja.

Säilinud tekstidest on enamus kirja pandud märkmete kujul. Nii erinevad need stiililt olulisel määral näiteks Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest esitusest. Kuigi Cicero ja Quintilianus räägivad Aristotelese stiili ilust Salvesta valu kukitamisel meeldivusest, on Aristotelese töödest sellele raske kinnitust leida.

Pärimuse järgi oli Aristotelesel kaht liiki töid, mis stiililt erinesid: laiemale lugajaskonnale mõeldud populaarsemad, avaldamiseks kirjutatud arutlused kr. Esimesed võisid olla kunstipärasemad ja kirjanduslikult viimistletud tööd. Teiste kohta on võetud kasutusele ka termin esoteerilised tööd vastandina eksoteerilistelekuigi Aristoteles ise seda terminit ei kasuta. Oma olemuselt on need pigem loengumärkmed, mis tunduvad kohati üsna sporaadilistena. Cicero näiteks annabki neile nimetuse commentarii De finibus 5.

Puha polve metafuusika Aristotelese eetikaalased teosed on kokkusurutud, lakoonilised, mõnes kohas üsna katkendlikud. Samas on Aristoteles teemakäsitluses täpsem ja süstemaatilisem, kuigi vähem poeetiline kui Platon, mõjudes oma õpetaja, kirgliku maailmaparandaja kõrval eemaletõmbunud akadeemilise õpetlasena.

Suurem osa Aristotelese teoseid on meieni jõudnudki loengumärkmete kujul, mida ta ise või ta õpilased on kirja pannud ja mida hilisemad väljaandjad on püüdnud korrastada. Aristotelese tööd kadusid mõni aeg peale ta surma ja ilmusid uuesti välja 1.

Sellest ajast pärineb ka Corpus Aristotelicum oma raamatuga, millest osa ei peeta Aristotelesele kuuluvaks vt. Düring Seega on meieni jõudnud teosed kogutud umbes 3 sajandit pärast Aristotelese surma ja üsna tõenäoliselt oli süstematiseerimistöö tegijaks Andronikos Rhodoselt Röd Rooma ülemvõimu ajal oli Platon vaieldamatult populaarsem ja näiteks Aristotelese Poliitika jäi täielikult varju Platoni Riigi ees.

1. Mare Vint ja Arne Maasik. Geomeetria ja metafüüsika - Apollo
2. Osteokondrooside salvi ravi ulevaateid
3. Pikemalt artiklis Kohus eetika Ainuke asi, mis on tingimusteta hea, on hea tahe.
4. Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu.
5. Immanuel Kant – Vikipeedia
6. Под ним простирался мертвый город, состоящий из странных белых зданий, город, залитый яростным светом, не предназначенным для человеческих глав.
7. Folk-oiguskaitsevahendite jala ravi jatkub
8. Krooniline vasimuse valu liigestes

Aristotelese mõju keskajal aga kasvas ja temast sai näiteks loogika ja retoorika alal vaieldamatu autoriteet. See kirjeldab negatiivseid inimtüüpe neile tüüpilistes olukordades ja näitab, mismoodi tegelikkuses mõningad Aristotelese eetikateoorias esitatud loomuomadused võisid välja näha.

Omaette probleem on Aristotelese kui paganliku maailma esindaja suhted kristliku maailmaga. Erinevalt ta loogikasüsteemist, retoorikateooriast ja metafüüsikast, Naha poletik säilitasid autoriteedi sajandite jooksul, oli Aristotelese eetika-- ja poliitikavaadetesse suhtumine pikka aega tõrjuvam.

Eetikat vaatles ta aga omakorda poliitika olemusliku osana. Ka Nikomachose eetika retseptsioon Euroopas tõendab selle ainevaldkonna eripära, võrreldes teistel teemadel kirjutatud Aristotelese teostega.

Kui Nikomachose eetika võeti esialgu koos teiste teostega keskaja kristliku õpetuse hulka, siis Aristotelese ja klassikalise kreeka maailmapildi jaoks polnud kohta näiteks kristlikul alandlikkusel ja kõikehõlmaval usul, mida saatis apaatia maise suhtes. Puha polve metafuusika tekitas kindlasti ka intellekti ülimaks pidamine Aristotelesel ja selle esitamine jumalikuna.

Kreeka filosoofid kaitsesid inimese võimet ja vajadust isikliku initsiatiivi suhtes.

• Vaikeste liigendite artroosi vasak jalgsi
• Sissejuhatus[ muuda muuda lähteteksti ] Mõnikord öeldakse, et igaühel on filosoofia ja igaühel on metafüüsilised vaated.
• Tõlke metafüüsika — Sirp
• Aristoteles. Nikomachose eetika. Saateks
• Metaphysics – Vikipeedia
• Prindi Tõlke metafüüsika Tõlkija peaks alati taotlema oma emakeele väljendamist just sellisel kujul, nagu see õitseb ja pulbitseb praegu.
• Püha Vaim: usu ja rahu allikas (Jh –27) | K&T

Aristotelese kirjeldus täiuslikust inimloomusest kujutab endast omapärast kombinatsiooni inimese kui üksikisiku väärtustamisest ja selle sobitamisest ühiskonda. Iseloomustades inimest kui loomult ühiskondlikku olendit, räägib ta kõrge enesehinnangu ja enesearmastuse vajadusest, sellest, et tuleb vajaduse korral parajal Puha polve metafuusika ka vihastuda ja ei tohi end orjalik--alandlikult üleval pidada.

Pole midagi imestada, et Nikomachose eetika on teos, mis, hiljem Puha polve metafuusika teised Aristotelese teosed, muutus huvi-- ja uurimisobjektiks. See ei tähenda aga, et eetikateoseid ja Poliitikat poleks tuntud. Nendes esitatud vaateid seati kahtluse alla ja alles möödunud sajandil hakati Aristotelese eetika-- ja poliitikafilosoofiaga tõsisemalt tegelema. Tänapäeva eetika-- ja poliitikateooria jaoks pakuvad Aristotelese teosed huvi, erinedes selles osas näiteks ta loodusõpetusest, millele on jäänud põhiliselt ajalooline väärtus.

Pole selge Platoni enda seisukoht.

Dialoogides esineb põhilise arvamuseavaldajana Sokrates, kuid tõmmata piiri tema vaadete ja Platoni omade vahele pole täielikult võimalik.