Kui sa haiget korbes.

Tallinn, Kupar, Tõlkija Kaspar Kolk. Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur: Tallinn , lk Stefanus, Kõrbeisade vaimsus, lk Ta on andnud meile kõigile võrdsed võimalused selleks.

Munkluse algusaastail ja aastasadu hiljemgi on leitud just Pühakirjast endast kutse irduda ilmalikust elust, taanduda kõrbesse, askeesi, vaikusesse, üksindusse, kloostrisse, et oma elu kompromissitult Jeesuse Kristusele pühendada. Oluline on mõista kõrbe ja üksinduse, askeesi ja palve tähendust Uues Testamendis ning sellest lähtuvalt vaadata kõrbeerakluse, ühiselulise kloostrierakluse arengulugu ja rolli nii Ida kui Lääne kiriku arengus alates algkristlusest, läbi varakirikliku ja keskaja kuni tänase päevani välja.

Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda. Ja ta ei Kui sa haiget korbes midagi neil päevil.

Vagadus kui kristlaskonda ühendav eluhoiak kuulus juba keiser Constantinuse eelsel ajal kokku märtrite ja pühakute austamisega ja askeetliku pühaduse taotlemisega. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanuse sõnul on munklus tekkinud kiriku rüpes iseseisva ja loomuliku arengu teel, ülimaks sihiks kristlike kõlbluspõhimõtete elluviimine, ning kristlikule munklusele pole olnud eeskujuks ida usundid ega esseenide kogukondade usupraktikad.

Selline uus olukord andis võimaluse arendada teoloogilist, liturgilist ja ikonograafilist loometööd. Aga teisalt, riigiusk ning inimese ja Jumala otsene kompromissitu ja vahetu suhe on siiski kaks erinevat asja.

Kirik ilmalikustus, kohanes ühiskonnaga. Ja kõrb oli see vaikuse paik, kus sai võimalikuks puhastumine, kohtumine Jumalaga, tõeline võitlus Saatanaga.

Kõrb ja kõrbeüksinduses inimhing oli see võitlustander, kus kulmineerus Jumala ja Saatana vaheline pingeline vastasseis. Elades väljaspool ühiskonda, valmistas askeet ette uue inimese tulekut ajalukku. Anahoreet kr anachōrētēs tähendab erakut, üksiklast. See on vabatahtlik eneseohverdamine, äraminek maailmast ja ühiskonnast, inimestest.

Üksinduses, vaikuses võis askeet end täielikult pühendada religioossele elule. Kui anahoreet otsis üles mahajäetud ja inimeste asulatest eemal kohad, siis oli tal selleks sügav põhjus, eelduseks oli arusaamine, et inimese kiusatuslike mõtete ja tungide taga ei seisa üksnes inimese süda, vaid kurjuse maailm, Saatan oma deemonitega. Deemonit kujutleti päris reaalselt, omaette eksisteeriva olevusena, kes inimese enda võrku haarab Kui sa haiget korbes teda otse sunnib kurjusele.

15 Maret 2021

Athanasios kirjeldab oma raamatus Vita Antonii Antoniuse ränki võitlushetki Saatanaga, kes kasutab üha leidlikumaid riukaid, et taas ja taas Antoniust enda meelevalla alla saada. Antoniuse relvaks on range askees, kehafunktsioonide piiramine, keha allutamine, söömise vähendamine ja pidev palvetamine. Egiptuse anahoreetlik munklus sai inspiratsiooniallikaks omakorda süüria munklusele, süüria mungad käisid Egiptuses erakute eluviisidega tutvumas, neilt õppimas.

Koinobiitlus ehk ühiseluline munklus Egiptuse eraklus sünnitas ka teise askeesi vormi. Ühelt poolt arenes individuaalne üksindus kõrbes püha Antonius ja teiselt poolt koinobiitlus kr koinós bíos ehk ühiseluline munklus kloostrites, mida esindas püha Pachomius. Idapoolse kreeka munkluse ideaalid Kui sa haiget korbes sõnastanud Johannes Chrysostomos ja Basileios: askeesi eesmärgiks ei ole mitte keha, vaid ohtlike tungide suretamine, seda saab parimal viisil just ühiseluliselt rakendada, st koos kaasvendadega, kristliku üksteise aitamise käsu kohaselt.

Ja mitte ekstreemsete vormidega, vaid pigem mõõduka toitumise ja tööga. Ja apostlid Endometrioosi spin haiget suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal. Nende seas ei olnud keegi puuduses, sest kõik, Kui sa haiget korbes olid maade või majade omanikud, tõid müümisel saadud raha ja Kui sa haiget korbes apostlite jalge ette.

Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas. Bütsants ja Ida munklus Bütsants Kui sa haiget korbes Ida-Rooma keisririik, mis oli tekkinud Rooma impeeriumi lõhenemisel, paiknedes territoriaalselt selle idaosas, toimis IV sajandist kuni Rooma impeerium oli lagunenud ladinakeelseks Lääneks ja kreekakeelseks Idaks. Sügav lõhe Idamaa ja Õhtumaa kirikute vahel, mis ilmes juba teoloogilistes erimeelsustes V sajandi algul, kasvas järgnevate sajandite vältel.

Ebastabiilsest Läänest erinevalt suutis aga riikluselt kindlama positsiooniga Ida säilitada antiikse kreeka kultuuri ning see mõjutas oluliselt ka idakristluse, sh ka munkluse arengut.

Anekdootide otsing

Bütsantsi omapära on keisrivõimu ja kirikuvõimu seotus, kirik ja riik olid Justinianusest alates sisuliselt üks ja seesama, mõlemaid valitseti koos. Munkluse jaoks oli Justinianuse aeg ääretult soosiv, keiser ise avas isikliku Artriidi sorme kaed pohjustavad valimust munkluse edendamiseks, et kloostreid ehitada, restaureerida.

Idakristluses oli mungaideaaliks range askeetlus, maailma ja inimliku tarkuse eitamine, müstiline lähenemispüüd Jumalale, mis pidi kaasa tooma vaimse raugemise, kvietismi. Sellega seletub ka haritud munkade ja humanistide-õpetlaste üksteisemõistmise puudumine. Basileiose, kirikuisade ja Johannes Damascenuse seisukohad ilmaliku kreekaliku hariduse kohta olid eitavad.

Valus liigesed ja lihased kodus vastuolu kestis kogu keskaja, samas ei tähendanud vastandumine kreekalikule haridusele antiiksete autorite eiramist, intellektuaalsetest tegevustest loobumist.

Basileiose munklusereegli järgi oli munkadel kohustus õppida lugema ja kirjutama, tuli kopeerida käsikirju, Kui sa haiget korbes noviitse. Igas kloostris oli kool lastele, Kui sa haiget korbes vanemad olid mungaelule pühendunud. Kloostritel olid oma raamatukogud, mis sisaldasid ka antiikautorite Aristoteles, Josephus jt teoseid, ilmalikku kirjandust, põhiosas aga kirikuisade tekste, Pühakirja kommentaare, pühakute elulugusid. Teoloogiat ei õpetatud keiserlikus ülikoolis vaid just kloostrites.

Munklus ja ordud keskajal Keskaeg oli kristluse valitsemise aeg.

Seda pikka aega võib iseloomustada inimese sisemuses või tema ümber toimuva kahe võrdse jõu, Kuradi ja Jumala vahelise võitlusena. See kolmikstruktuur püsib kuni Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni. Rooma impeeriumi allakäik ja barbarite sissetungid, mis saavutasid haripunkti Rooma esimese rüüstamisega Lõunast tungisid moslemid Hispaaniasse, põhjast liikusid lõuna poole skandinaavlased, oli keeruline ja anarhiline aeg, kultuuriline kollaps.

Kirikud ja kloostrid olid pea ainsaks hariduse ja kultuuri kandmise-andmise kohtadeks. Keiser Karl Suure valitsusajal krooniti Keskaja Euroopas tunti mõlemat suunda, nii anahoreetlust kui ka koinobiitlust, aga eraklus oli populaarseim ja ihaldatum askeesi vorm. Maailmast eraldunud munk-erak sai kõrgeimaks kristliku ideaali kandjaks. Erakordselt populaarseks sai eremiitlus just X-XII sajandil. Alguse sai see Itaaliast, mis oli Bütsantsi kaudu mõjutatud idakoinobiitluse ja anahoreetluse traditsioonidest.

Eraklus-liikumine suubus nii erinevaisse ordudesse kui ka rahva hulka, arvukalt üksiklasi asusid metsadesse elama, muutudes lihtrahva jaoks kas nõidadeks või pühakuteks, neist said inspiratsiooni kangelaslaulud, romaanid.

Kui kirik tundus keskaja inimesele tihtipeale reeturlik ja moraalitu, kasuahne, siis just erakud said eeskujuks, neist kujunesid ka rändjutlustajad, rahvajuhid. Keskaja inimesele oli taevas ja maa üks pingestatud tervik, temale oli põhiliseks ajaks lunastuse aeg ja tal oli lakkamatu hirm põrgu ees, soov põgeneda maailmast.

Suureks eeskujuks olid Orient ja Egiptuse kõrbeisad, kelle elulood olid kogu keskaja jooksul Euroopas väga populaarsed. Tihedamate rajatiste keskusteks väljaspool Itaaliat olid Iirimaa ja Kagu-Prantsusmaa; eriti kuulsaks said Ligugé ja Marmoutier.

Munklus varakristlusest keskajani

Kunst, arhitektuur, muusika, kirjandus, teadus, haridus, põllumajandus, meditsiin jne — ei ole valdkonda, mis oleks keskaegsest kloostrikultuurist mõjutamata jäänud.

Paljude kloostrite elu- ja vaimutegevuse aluseks said Augustinuse ja Benedictuse reeglid, mille märksõnad olid vaesusideaal, alandlikkus, võrdsus, kuulekus ühiselu reeglitele, intensiivne palveelu, südame ja mõistuse ühtsus, vennalikkus, andestus, vaeste ja haigete aitamine, töökus nii vaimses kui füüsilises mõttes, mõõdukas askeetlus. Seepärast on meie eesmärk asutada Issanda teenimise kool. Samas kui nö lihtrahvas oli kirjaoskamatu, olid just kloostrites mungad omas ajas see haritlaskond, vaimueliit, kes kirjutas nii ladina kui rahvakeeles.

Ka kaunid kunstid — ikoonikunst, raamatukaunistused, liturgiatarbed, liturgiline muusika gregooriuse laulsaid oma jõu ja allikad kloostritest.

Munklus varakristlusest keskajani | K&T

Gooti kunstilaad arenes jõudsalt just kloostriehituses. Kloostritest kujunesid ka jõukad majanduskeskused ning sellele nähtusele vastukaaluks algas XI sajandil munklik kasinusliikumine, asutati uusi Kui sa haiget korbes vaesusideaali kandvaid ja eeskujuks võtvaid ordusid: kartuuslased, tsitserlased, premonstraatalsed, gramontenslased. Kloostrite roll usupoliitilistes sündmustes ja otsustes kasvas, kerjusordud said paavstliku inkvisitsiooni läbiviijateks, ketserluse vastu võitlejateks, misjonärideks kloostrid olid misjonikeskusedpoliitiliste tülide lepitajateks Kui sa haiget korbes see tähendas, et nende roll ühiskondlikus elus on vägagi suur ja mõjukas ning läbipõimunud ilmaliku võimuga.

XIV ja XV sajandit nimetatakse kiriku allakäigu ajastuks, sellesse perioodi jääb Suur kirikulõhepaavstide ja vastupaavstide aeg, usuelu ideaalide langemine ilmalike väärtuste mõju alla, vaimulike ordude mandumine, moraali langus, liikmeskonna vähenemine.

Klassikalise kõrgskolastika õpetus kas tardus koolkondade traditsioonideks või allutati vulgariseerimisele populaarsetes käsitlustes. Väga suur oli munkluse kui keskaja kultuuri- ja vaimuelu mõjutaja roll läbi kloostrite ja ülikoolide tihedate suhete, kusjuures munkadel lasus õppimiskohustus. Reformatsiooni eelõhtuks oli pea igas linnas mitu konventi.

Frantsisklased ja dominiiklased olid tegevad nii hingehoius kui ka ülikoolis õppejõududena, maal olid enamuses kontemplatiivsed ordud, ning samas langes XVI sajandil katoliku kiriku kriis siiski ettevalmistamata pinnale. Olid küll toimunud puudulikud kirikureformid, aga kiriku ühtsust räsisid sisetülid, võimu kuritarvitused, mis olid ka ühtedeks põhjusteks, miks palju orduliikmeid liitus reformatsiooniliikumisega.

Lõpetuseks Varakristlusest, vanakiriklikust ja keskajast on kirjandust rohkesti, aga taustapildi loomiseks on kahtlemata vaja kristluse ajaloo käsitluste kõrvale võtta kultuuriajalugu, kaunite kunstide, muusika, ka teatrikunsti arengulugu, et taibata ajastu konteksti.

Aga nii mõneski käsitluses, kus Kui sa haiget korbes kirjeldatud munkluse tekkemehhanisme, ajendeid, praktikaid, on liigselt tähelepanu pööratud selle välisele vormile, ekstreemsetele, hälbelistena tunduvatele praktikatele askeesis ja keha piirangutes, aga on jäetud rõhutamata munkluse vaimne, jumalik aspekt, mis on kõikidest ekstreemsustest ja eraklikkusest läbivalgustuv pingutus jõudmaks Jumalani, Jeesuse Kristuseni, hinge ja vaimu vabaduseni. Siinkohal tasub paralleelselt mõelda ka teiste religioonide sarnastele usunähtustele, näiteks budistlikele munkadele.

Läbi aastasadade, alates Kristusest kuni meie ajani, on säilinud pingeväli kristliku vaimsuse, armastuse ja headuse, andestamise, hingelise puhtuse, intensiivse palveelu ning siinse maise maailma ja selle elukorralduse vahel. Siin on ka põhjus, miks munklus kui kompromissitu Jumala järgimine, palves ja askeesis teenimine, vastandumine tumedatest tungidest lõhestatud maailmale, on täidetud sügava vaimse sisuga, on tänaseni elav.

Tallinnlk Dinzelbacher, Munklus ja kultuur. Dinzelbacher, J. Hogg, Kristlike ordude kultuurilugu. Tartulk Oli ariaanide vastase võitluse juhte, levitas munklust. Rajas idakiriku kloostrielu ja liturgia korra.

Stefanus, Kõrbeisade vaimsus, lk Võõbus, Süüria munkluse vaimumaailmast. Kummargil käsikirjade kohal. Võõbus, samas, Headli liigeste ravi Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur: Tallinnlk Võõbus, Varakeskaeg: peajooni kiriku ja vaimuloost.

Kummargil käsikirjade kohal, lk Ida ja Lääne kirik: rikkus erinevusest. Brehier, Bütsantsi kultuur.

Tõlgitud väljaandest: Monumenta Germaniae Historica, Leges. Sectio II, T. Hannoverae, Tõlkija Kaspar Kolk. Lk Hogg, Kristlike ordude kultuurilugu, Tartulk Lane, Õhtumaa mõtte loojad, Tallinnlk