Dislokatsiooni olaliigese valus

Krooniline nihestus - tekib siis, kui liigeses arenevad tuberkuloos, osteomüeliit ja kasvajad. Kõige sagedamini operatiivselt teostatakse subakromiaalse ruumi vabastamist subakromiaalne dekompressioon , mis annab küll lühiajaliselt valu vähendavat efekti, kuid ilma tugevdavate harjutusteta pikaajaliselt paranemist ei toimu. Konservatiivne ravi ravi, mis ei hõlma operatsiooni on esimene ravietapp, mida tuleks teha koos füsioterapeudiga. Seetõttu on kroonilise dislokatsiooni peamised nähud liigese deformatsioon ja selles liikumise piiramine. Pärast seda määratakse patsiendile pikaajaline taastusravi, kandes kipsi või langeta enam kui kuu aega ning seejärel massaažiseansse ja spetsiaalseid harjutusi jäsemete liikuvuse taastamiseks..

Õlaliigese nihestus e. Liigest Dislokatsiooni olaliigese valus liigesekapsel ja sidemed. Esmakordse õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine.

Õlaliigese luksatsiooni ehk nihestuse korral on õlavarreluu pea õlaliigesest välja tulnud. See on üks raskemaid õlaliigese vigastusi, mille tõttu rebenevad liigest ümbritsev kapsel ja sidemed ning saavad kahjustada lihas-kõõlused, veresooned ning närvid.

Vigastusega kaasneb väga tugev valu. Korduvate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe ebasoodsast asendist.

Kõikidest inimkeha liigestest tekib nihestus õlaliigeses kõige sagedamini. Kõige sagedamini esineb õlaliigese dislokatsiooni järgmistel spordialadel: jäähoki, jalgpall, judo, maadlus, ratsutamine, jalgrattasport, mäesuusatamine, suusahüpped, ujumine ja viskealadel kettaheide, pallivise, odavise jms.

PÕHJUSED: käe jõuline eemaldamine koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa kukkumine õlaliigesele või väljasirutatud käele tugev löök väljasirutatud käele eestpoolt liiga ühepoolne õlaliigest stabiliseerivate lihaste treening soodustab dislokatsiooni teket vastassuunas krambihoog.