Mida maarduda, kui uhine valus
Kiši sünge ennustus, et see osa Euroopast on igaveseks kadunud, läks täide sootuks teisel moel, kui Sarnast tegutsemise loogikat kasutab ka eeskujuliikumine. Ringiga minek viib esialgu Valgevenesse. Pärast menetlusteate väljastamist hakkas kohtutäitur saama lapse emalt suurel hulgal rohtude ja retseptide väljamaksmise nõudeid: lapsel oli närvipinge, kõhuvalu, adenoidid, põiepõletik, nohu, köha, oksendamine jne.
Suur probleem on aga, Mida maarduda osa vanematest ei taha pärast lahutust enam lapsega üldse suhelda isegi siis, kui teine vanem sellega lepib.
On ka juhtumeid, kus laps võõrandub vanemate pidevate tülide tõttu neist mõlemast. Üks tõde, mida Lillestik oma klientidele pidevalt meelde tuletab, on see, et perekond on ainus koht maailmas, kus inimest armastatakse mitte selle eest, mida ta teeb või oskab, vaid selle eest, kes ta on.
Vanemate hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise korra kehtestamiseks kohtusse pöördumisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole hagimenetluse, vaid hagita menetlusega. Kohtusse esitatav dokument ei ole hagi, vaid avaldus. Kohus peab välja selgitama lapse parimad huvid. Kõike ülalkirjeldatut jagasid spetsialistid Tallinnas rahvusvahelise vanematest võõrandumise päeva puhul korraldatud konverentsil.
Üle poole elatisvõlglastest ei käi ametlikult tööl "Saame arestida pangakonto, uurida iga tunni tagant, kas inimene on ehk töötamise registrisse kantud. Suuremaid registreid uurime vähemalt kord nädalas, näiteks vaatame, ega ei ole võlgnikule tekkinud pangakontot," kirjeldas kohtutäitur Elin Vilippus elatisvõlglastelt raha kättesaamiseks tehtavat tööd. Vilippusel on praegu menetluses Mida maarduda elatise sissenõudmiseks. Täitur saab piirata võlgniku juhtimisõigust, jahipidamisõigust, kalapüügiõigust, väikelaeva juhtimisõigust.
Täitur kõneles juhtumist, kus taheti piirata bussijuhi juhtimisõigust. Kohtutäitur soovitas mehel tasuvam töö leida, töökuulutused on ju olemas," lausus Vilippus.
- Tuvirakud liigeste raviks
- Fotod: erakogu ja Valge Õhupall Aga Mina lugu Tamo Vahemets Idee seemneke… aastal hakkasin parasjagu töölt koju minema, kui välisukse ees peatas mind hea tuttav Eero Raun.
- Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov kirjutab, et uus koroonaviirus on äärmiselt nakkav ning levib ka pealtnäha tervelt nakatunult teisele inimesele piisknakkuse teel.
- Valu eemaldamine uhises folk meetodil
- Salvesta valu teismelises
- Ent toona varjus olnud maastikud on nüüd kohati tundmatuseni muutunud.
- Mazi ja geelid liigesevalu
- Я помню, сколько шуму было, когда мы решили от нее избавиться.
Krista Jaakson: ainus, mida veel ostetakse, on lugu ja emotsioon Ta ütleb, et pildinäitus von Bocki maja otsaseinal, kus ta istub koos professori Marju Luts-Sootakiga, meeldib talle ka. Krista Jaakson, kui hästi te tunnete näiteks õigusajaloo professorit Marju Luts-Sootakki?
Aa, et seda inimest, kes on minu kõrval von Bocki maja aknal? Mida maarduda tunneme teineteist küll, meid pildistati koos. Aga ma tean Marju Luts-Sootakki ka varem. Me tegime üht uuringut, ja siis sattus ta olema fookusgrupis.
See uuring oli ülikooli väärtuste teemal. Kui sageli te päriselus kokku puutute? Ma arvan, et seoses just nende nelja valdkonnaga hakkame palju sagedamini kokku saama kui varem. Kolleegid arendavad meil ühisaineid välja. Meil on näiteks sellest sügisest märgatavalt teistsugune magistriõppekava. Selline, kus on sees palju õigusteaduskonna aineid.
Ja meie majandusteaduskonna õppejõud õpetavad kui uhine valus üliõpilastele organisatsioonikäitumist. Teie olete juhtimisteadlane.
Kui nüüd korraks tagasi vaadata ja mõelda, mida Tartu ülikool sel aastal suurte kirgede saatel aset leidnud juhtimis- ja struktuurireformist võitis või mida kaotas, siis mis teie vastus on?
Lõppkokkuvõttes on see niisugune samm, millest pikas plaanis võidavad kõik. Lühiajalises plaanis tunneb end mõni ehk kaotajana.
Kui udu hajus | Eurozine
Ma arvan, et see kaotus on aga emotsionaalne. Kui juhtimise poole pealt Tennisevalu liigestes lisada, siis mina toetan kindlasti seda põhimõtet, et me peame väga pingsalt jälgima, mis toimub väliskeskkonnas. Kui uhine valus on imearmsad, aga need ei saa muutuda ellujäämise takistuseks.
Mida te silmas peate? Ma pean silmas hariduse tähenduse muutumist. Et mida see tähendab, kui inimene tuleb ülikooli. Miks ta üldse peaks valima akadeemilise õppe? Ta võib end harida ju ka rahvaülikoolis või ükskõik kus. Põhimõtteliselt on teadmine täiesti vaba ja kättesaadav. Seda, et me tuleme kokku ja professor jagab teadmisi, ei ole enam tingimata vaja. Teiseks tehnoloogia. Kolmandaks globaliseerumine.
Seesama, et kui keegi tahab õppida grupis või mõnes konkreetses keskkonnas, siis võib ta valida üle kui uhine valus selle grupi, kuhu ta tahab kuuluda. Ja lõpuks demograafia. See on nukker fakt. Kõik need muutused on suured.
Liikluskaamerad
Teaduskondade ja kolledžite nelja valdkonda paigutamisega seotud erimeelsusi nimetasid ülikooli enda inimesed oma suvistes arvamuslugudes juhtimiskriisiks. Igasugune muutumine on kriis. Juhtimise seisukohalt on see normaalne nähtus. Võib-olla oleks seda kõike saanud teha väiksema turbulentsiga või vähemate emotsioonidega, aga põhimõtteliselt toob nii suur muutus alati vastuseisu. Ülikoolis on ju demokraatiat palju rohkem kui tavalises äriettevõttes, kus karmid otsused kuuluvad ärikultuuri.
See, et otsustatakse osakondi liita või midagi kinni panna, on tavaline. Lähme Bocki maja otsaseinalt nüüd kaugemale. Milline paistab Tartu ülikool rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades? Me oleme oma uues arengukavas seadnud eesmärgiks olla Läänemere regioonis esirinnas ja uskuda, et meiega siin arvestatakse. On teatud valdkondi, kus me oleme aga väga-väga silmapaistvad — Mida maarduda pean silmas näiteks meie psühholooge ja geeniteadlasi. Kui me räägime oma ülikooli globaalsest mõjust, siis see lähebki hästi distsipliinikeskseks.
Mis on teie meelest rahvusülikooli ülesanne lisaks sellele, et ülikool peab koolitama oma riigile häid ja vastutustundlikke spetsialiste.
Need ülesanded on meil kõik ju läbi mõeldud Meil on loomulikult teatud erialasid, mida turu tingimustes võib-olla ei oleks mõttekas pakkuda. Näiteks — see on Mida maarduda hästi suvaline näide — eesti viipekeele väljendusõpetus. Kes sellega siis veel tegeleb kui mitte rahvusülikool?
Selliseid erialasid on teisigi. On ülikooli muuseumid, kus asub meie rahvusvaramu, mida me peame haldama. Ülikooli esindajad on ka paljudes institutsionaalsetes otsustuskogudes, kus me peame oma vastutust tajuma. Me tähistame eestikeelse ülikooli Muidugi huvitas lugejaid ka raamatute kirjapanemise viis, aga palju enam siiski nende aines.
Tunti igatsust mingi uue Nabokovi või Márqueze järele, et sütitada Lääne lugeja fantaasiat.
- Mis teeb olaliigese lihaseid
- Mis aitab valu kuunarnukis
Taheti mõista konflikte ja tragöödiaid, hingelisi ja vaimseid seisundeid, seda kõikjal valitsenud survet, mis oli inimesi nendes suletud ühiskondades rõhunud ja mis nüüd järele andis, ajalookoormat, millest alles nüüd, kui rahvad olid end parteidiktatuuride alt vabastanud, võis jutustada.
Ootused, mida kirjandusele esitati, olid väga kõrged.
Hajuma hakanud udu seest ilmusid nähtavale kaks hiidu, autorid, kes jutustasid saksa lugejale uuesti ära kõige kohutavama peatüki nende kui uhine valus ajaloost — ja jutustasid nii, nagu sakslased seda ajalugu varem polnud tundnud: Aleksandar Tišma Novi Sadist, sündinud ühes külas Pannoonia madalikul, ja Tišma ja Kertészi raamatud keerasid kirjandusliku avalikkuse üles.
Nende raamatute ilmumine — palju hiljem originaalidest — on üks Pärast seda, kui Sloveenia ja Horvaatia olid end juunis iseseisvaks kuulutanud, kui uhine valus Serbia president Slobodan Miloševi? Paljud lugesid raamatut suvepuhkuse ajal, kui teleekraanil värelesid esimesed pildid tapetud inimestest õitsvates lõunamaa aedades. Ühed kurjategijatena, teised ohvritena, osutuvad nad võimetuks üksteist vältima. Võib-olla mõjutas Jugoslaavia sõja aktuaalsus esialgu soodsalt Tišma raamatute retseptsiooni.
Ent ainult sõjale seda taandada ei saa. Tegemist on ikka sellesama inimtõuga, kellega oli tegu Teises maailmasõjas, samade kirgedega, samade mõtlematustega, sama sõgedusega. Maailmakuulus kirjanik, kes oli terve oma loomingulise elu igasuguse tunnustuseta Novi Sadis elanud, astus saksa kirjanduslavale ajal, mil ta elutöö oli tehtud.
Ta oli öelnud, mis tal öelda oli. Lugu Mida maarduda Bu-chenwaldi vabastamisega kuhu poiss oli üle viidudnaasmisega Budapesti ja skandaalse koduigatsusega koonduslaagri järele. Aga natside surmalaagri sisemisest toimimisest ja selle loogiliste seaduste äraõppimisest pole ilmselt varem kunagi nii radikaalsel viisil räägitud.
Loobudes igasugustest kommentaaridest, püüdes pugeda inimese nahka, kellelt on röövitud igasugune vabadus ja kelle elu täielikult määravad teised, suutis kirjanik Kertész mitte tema jutustaja! Auschwitzi üleelamine on kõikide Kertészi raamatute teema.
Võib-olla ei oleks raamatu jahmatamapanevat uudsust mõnel varasemal ajahetkel sugugi nii täpselt registreeritud kui pärast toda aastat, mil lugejad, selle asemel et Burn luud tagasi aina uutest tõenditest, mälestustest ja uurimustest tüdinud, olid haaratud värskest uudishimust ja tajuerksusest.
Tagantjärele võeti ette oma mineviku läbitöötamine, mille käigus jutustati See kirjandus raputas terve Euroopa südametunnistuse taas ärkvele. Ajaloolise ruumi avamine Sellised avastused nagu Kertész ja Tišma, kelle kõrvale tuleks panna ka Hanna Krall, natsikuritegude ja Poola juutide kannatuste silmapaistev kroonik, langesid kokku mineviku läbitöötamise uue faasiga taasühinenud Saksamaal. Ida-Poolas, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ei paistnud leiduvat ainsatki ruutmeetrit maad, mis poleks olnud sellest süüst läbi imbunud.
Need narratiivid jätkuvad. Need saavad osaks alguses mainitud suurest narratiivist, millesse pärast sõda sündinud kirjanike põlvkond nüüd põimib oma väljaütlemised. Kommunismi lõpust saadik on tšehhi ja poola kirjanikud katsunud jõudu varasema tabuteemaga: sakslaste maalt väljaajamisega.
Huelle ja Stefan Chwin, saksa linna Danzigi arheoloogid, kes oma lapsepõlvepaikades ja -majades põrkusid selle linna jäänustele, suutsid mõnda aega köita isegi oma kuulsa kolleegi ja fantaasiarikka kaaslinlase Günter Grassi tähelepanu. Idas on maastik täis varemeid, mis kõnelevad suurte impeeriumide — Vene, Osmani, Austria-Ungari ja viimati ka Nõukogude impeeriumi lagunemisest. On olemas keskeuroopalik hirm: sakslaste ees, venelaste ees.
Keskeuroopalik surm: laagris, vanglas — kollektiivne, vägivaldne surm. Ja lõpuks keskeuroopalik reis: pagemine. See varemete-Euroopa, mis ähvardab kaduda postkommunistliku ümberkujunemise käigus, on keskmise põlvkonna tuntuima Poola kirjaniku Kui uhine valus Stasiuki teema ja inspiratsiooniallikas.
Support Eurozine
Pronksplaadid ühe renessansiaegse maja väraval Lvivi linnaturul, hüljatud kaevanduse vints Istras, mahajäetud paneelmajad ühe Leedu tööstusasula serval, ruteeni kirjamärkidega kaetud hauasambad metsa all, mis ümbritseb aasa, kus kunagi seisis üks lemki küla — see kõik osutab kadunud ja tihtipeale vägivaldsele ajaloole.
Stasiuki pilk ei tee enam vahet kurjategijatel ja ohvritel, kes siin kõrvuti seisavad. Ta loeb nimesid. Ta näeb tummi mälestussambaid ja loodusmälestisi, mis kõnelevad millestki ammumöödunust ja on oma praegusel kujul koos nooremate esemete — mõne kõvera puuga, faasaniga põllul — muutunud osaks uuest maalist.
Ta tõstab selle kõik kõrgemale tõsiasjadest, sünni ja kaduviku sfääri, viimaste asjade sekka, metafüüsikasse. Stasiuki rünnati mahajäämuse ilustamise eest, väidetava nostalgia eest, millega ta pidavat jonnakalt rippuma kõige laguneva küljes. Eelkõige Richard Wagner, kes — nagu Herta Müllergi — hästi tunneb diktatuuri ja selle edasikestmist postkommunistliku külamaailma jõustruktuurides, heidab Mida maarduda ette lubamatut idüllilisust.
Teemad "Nad läksid küll lahku, aga mitte midagi ei ole muutunud. Ma pean emale ikka teesklema, et ei armasta isa, ja isa ees teesklema, et ei armasta ema!
Ajastu, mis on meile, kaasaegsetele, peagi sama mõistetamatu nagu Nebukadnetsari kadunud riik. Ida-Euroopa äraunustatud provintside uurimine sai alguse juba varastel ndatel, Milan Kundera poolt lõkkele puhutud Kesk-Euroopa debati raames.
Kaartide lugemine, ajalooliste atlaste uurimine, rongiga reisimine kas virtuaalselt, vanasti Gda? Kui uhine valus, kultuurifondide poolt toetatud raamatu- ja muude ürituste projektid hoolitsevad ajalooliste ja kujutluslike suhete eest piirkondade vahel, mille minevik kaob teadmatuse pimedusse ja mille tulevik satub ohtu EL-i laienemisega.
Uued piirid on nihkunud itta ja kagusse ning varasemad sidemed on katki raiutud. Ei ole juhus, et selle loova potentsiaali väljundeiks, mis ilmutab end uutel Mida maarduda, on saanud kaks kultuuriinstitutsioonideks muutunud Poola kirjastust: Pogranicze Kirde-Poolas ja Czarne kagus.
Kesk-Euroopa metamorfoosid Topograafilise või geopoeetilise pöördega jõuab lõpule hüvastijätt kirjandusega, mis tegeles indiviidi saatuse ja iseloomuga, tema arengu ja hävingu tragöödiaga.
Krista Jaakson: ainus, mida veel ostetakse, on lugu ja emotsioon Ta ütleb, et pildinäitus von Bocki maja otsaseinal, kus ta istub koos professori Marju Luts-Sootakiga, meeldib talle ka. Krista Jaakson, kui hästi te tunnete näiteks õigusajaloo professorit Marju Luts-Sootakki? Aa, et seda inimest, kes on minu kõrval von Bocki maja aknal? Me tunneme teineteist küll, meid pildistati koos.
Torkab silma, et inimesed, kellega kohtutakse Stasiuki reisilugudes, jäävad tummaks. Nad ilmuvad pildile, istuvad tänava ääres veoauto kabiinis või konutavad kesk lõõskavat kuumust oma kioski kõrval; eemalt ei erine nende selg kuigivõrd taamal karjamaal söövate lehmade omast. Nad tulevad ajatusest ja jäävad läbisõitjatest sinna maha nagu statistid. Jõudsa majanduskasvuga Lääne-Rumeenia majanduspiirkonnas sümboliseerivad nad moderniseerumise ääretult ebaühtlast tempot.
Samal ajal kehastavad nad tunnet, mis võib meid vallata juba Viinist ida pool kui uhine valus mille säärane reisija nagu Stephan Wackwitz on ka sõnastanud: ruumi määratlematust, selle otsekui steppideni jätkuvat avarust.
Nad on platsis igal pool, kus inimesi on tabanud õnnetused ja vägivald. Inimlike lootuste, piinade, kui uhine valus, kirjeldamatu julmuse ja hingepõhjani liigutavate žestide universum, mida see raamat oma sadades episoodides läbib, puudutab meid ainulaadsel viisil. Autori kunst ei seisne siin mitte ajalooliste panoraamide maalimises, vaid piirdumises oma tegelaste eksistentsiaalse tõepäraga — nad kõik on meie kaasaegsed.
Raamatu tegevus toimub väljamõeldud paikades Bosnia sõja ajal ja seal kirjeldatakse anoomia, totaalse toorestumise ja seadusetuse seisundit.
GRE Arithmetic: Integers (Part 1 of 4) - Number Lines, Absolute Values, Addition, Subtraction
See on ainus raamat, kus ta otseselt reageerib tollele sõjale, millest ta oma varasemates raamatutes kirjutas kaude. Siin valitsevad provintslus, ebausk, hirm ja põhjatu kurbus.
Arvamus Hiinast alguse saanud koroonaviirus, mille tekitatud haigust tunneme me nime all COVID, on maailma elutempot dikteerinud juba ligi aasta. Oleme haiguse ohjamisega niivõrd hõivatud, et unustame aeg-ajalt endalt küsida, miks just see haigus teistega võrreldes eritähelepanu vajab, kirjutab Arkadi Popov.
Selle noormehe mõistmatus sarnaneb lapse hämmeldusele ühtaegu hiigelsuures ja käsitamatus maailmas. Darvasit, kes ise loeb end Mészöly ja Bodori, Kafka ja Borgese õpilaseks, peetakse üheks originaalsemaks tolle põlvkonna Euroopa kirjanikuks — ja peaaegu mittemüüdavaks.