Kasi haavandid liigestes. Samal teemal

Sageli on probleemid veenilaienditega olnud juba mitmel põlvkonnal. Püüdke langetada liigset kehakaalu. Rasedus ei ole küll ise veenihaiguse põhjustaja, kuid võib veenipuudulikkuse teket kiirendada. Kui seda tõbe välja ei ravita, levib see liigestesse, eriti põlvedesse, ja põhjustab valu. Tunnused, mis viitavad kroonilise veenipuudulikkuse tekkele Valu või sügelus sääre sisepinnal, sääre alumises kolmandikus.

Patsiendijuhend annab lihtsaid soovitusi, kuidas ennetada haavandi teket ning ravida juba tekkinud haavandit. Venoosse puudulikkuse ja kroonilise venoosse haavandi ravi on meeskonnatöö, milles on oluline osa patsiendil. Patsiendi arusaamine oma haigusest ja selle põhjustest ning järjepidev ravi nii perearsti, pereõe kui ka eriarsti toel aitab ka kõige raskematel juhtudel paraneda.

Kuna haavandi tekkepõhjust raviga täielikult kõrvaldada ei saa, peab veenipuudulikkuse ravi haavandi taastekkimise vältimiseks kestma kogu elu. Venoosne haavand on krooniline, sageli halvasti paranev sääre haavand, mille põhjuseks on Kasi haavandid liigestes.

Tavaliselt areneb haavand sääre alumises kolmandikus, hüppeliigese kohal, sääre sisepinnal. Venoossete haavandite põhjusteks on: Veenilaiendid, mis võivad olla tingitud pärilikust sidekoe nõrkusest ja esine- vad sageli perekonniti.

Alajäsemete laienenud veenides ei sulgu veeniklapid täielikult, osa südame suunas liikuvast verest liigub läbi mittesulgunud klappide tagasi ning alajäseme, Kasi haavandid liigestes sääre veenides rõhk tõuseb.

Veeniseinapõletik, mis kahjustab otseselt veeniklappe ja põhjustab veenipuudulikkuse. Mõni muu haigus kõhuõõne kasvajad, rasedusmil vere vool südame suunas on takistatud. Peamised soovitused Õppige tundma oma haiguse olemust ning tegureid, mis soodustavad haiguse teket või leevendavad tekkinud vaevusi.

Vaid suur teadlikkus Kasi haavandid liigestes haigusest ja positiivne suhtumine aitavad parimal Kasi haavandid liigestes kaasa venoosse haavandi paranemisele.

Tundke ära sümptomid, mis eelnevad haavandi tekkele ja võtke kasutusele ennetavad vahendid. Venoosse haavandi peamine ravi on kompressioonravi, mis peab olema järjepidev. Valige endale sobivaim ravimeetod, millega saate igapäevaselt hakkama. Ärge unustage liikumist, ravivõimlemist ja asendravi, mis aitavad paranemisele kaasa. Ravi küsimustes on esmased nõustajad perearst ja pereõde, kes konsulteerivad vajadusel veresoontekirurgi, nahaarsti, taastusraviarsti või plastikakirurgiga.

Krooniline haigus vajab pidevat ravi. Järgides patsiendijuhendis kirjeldatud soovitusi, saate ise oma paranemisele parimal moel kaasa aidata. Kasi haavandid liigestes haavand siiski vaatamata ravile ei parane, arutage perearstiga kirurgilise sekkumise võimalusi.

Patsiendijuhend annab lihtsaid soovitusi, kuidas ennetada haavandi teket ning ravida juba tekkinud haavandit.

Venoossete haavandite tekkimine Vereringe koosneb arteriaalsest, Kasi haavandid liigestes ja kapillaarsest osast. Arterid kannavad hapniku- ja toitaineterikast verd kõikidesse keha kudedesse. Veenid kujutavad endast aga kogumissüsteemi, mis transpordib vere tagasi südame suunas. Veenides liigub veri alajäsemete veenidest südame suunas.

Sellise liikumise tagavad veenides olevad ühesuunaliselt verd edasi juhtivad veeniklapid ja lihaspump säärelihasedmis töötavad füüsilisel koormusel. Kui veenid on laienenud või veeniklapid eelneva põletiku tõttu kahjustunud, tekib vere tagasivool ning veenisüsteemi alumistes osades verepais. Veenisein muutub õhemaks ja tema läbilaskvus suureneb ning see viib tursete tekkele alajäsemel, eelkõige hüppeliigese piirkonnas.

Turse suureneb õhtuks ning väheneb hommikuks, kui inimene on olnud lamavas asendis. Kui turse kestab kaua, väljuvad veeniseina kaudu ka punalibled, mis põhjustavad naha pruunikas-violetse värvuse. Naha ainevahetus kahjustub, nahk ja nahaaluskude õhenevad, nahk muutub kuivaks ning areneb ekseem.

Kasi haavandid liigestes turset ei ravita, võib tekkida tavaliselt pärast mikrotraumat halvastiparanev venoosne haavand. Joonis 1. Normaalsed ja laienenud varikoossed veenid Kroonilise veenipuudulikkuse ja haavandi tekkimise riskitegurid Pärilikkus: on tõestatud, et veenilaiendite Kasi haavandid liigestes on oluline osa pärilikkusel. Sageli on probleemid veenilaienditega olnud juba mitmel Kasi haavandid liigestes. Esimesed veenilaiendid võivad tekkida juba noorukieas.

Liigne kehakaal: ülekaal või rasvumine tekitab suuremat koormust alajäsemetele ning kõhuõõnes paiknev rasv takistab venoosse vere tagasivoolu südame suunas. Sugu: veenipuudulikkus esineb sagedamini naistel.

Vanus: tavaliselt suureneb venoosse haavandi esinemissagedus koos vanusega. Pikaaegne seismine ja istumine: vere liikumist südame suunas tagavad lisaks veeniklappidele ka lihased. Liikumine paneb tööle lihaspumba, mis parandab veenides vere liikumist südame suunas.

Pikaaegne ühes asendis seismine ja istumine suurendab paisu veenides ning põhjustab turse teket säärtes ja jalalabades.

Seetõttu esinebki veenilaiendeid eelkõige seisva ja istuva töö tegijatel nt juuksurid, müüjad, autojuhid, kontoritöötajad.

Suitsetamine: halvendab vereringet. Rasedus ed : raseduse korral surub loode kõhuõõnes olevatele veenidele ning põhjustab veenirõhu tõusu alajäsemetes. Samuti võivad veenilaiendite teket soodustada rasedusaegsed hormonaalsed muutused organismis. Rasedus ei ole küll ise veenihaiguse põhjustaja, kuid võib veenipuudulikkuse teket kiirendada. Iga järgnev rasedus suurendab veenipuudulikkuse tekkimise riski. Tunnused, mis Kasi haavandid liigestes kroonilise veenipuudulikkuse tekkele Valu või sügelus sääre sisepinnal, sääre alumises kolmandikus.

Õhtuks suurenev raskus- ja väsimustunne jalgades. Alajäseme, eelkõige hüppeliigese turse, mis suureneb õhtuks. Foto 1. Laienenud veenid säärel Turset saab kindlaks teha, kui vajutada sõrmega sääre alaosas sääre eesmisele pinnale. Tekib lohk, mis kaob mõne minutiga. Turse põhjuseks on veresoonte seina läbilaskvuse suurenemine, sest veenides rõhk tõusis.

Haavandi tekkele viitavad naha muutused Naha muutused säärel on hoiatav märk sellest, et krooniline veenipuudulikkus Kasi haavandid liigestes jõudnud faasi, mil on suur oht haavandi tekkimiseks. Hoiatavad märgid, mis viitavad haavandi tekkimise ohule: Hüppeliigese piirkonna punetus.

Naha pigmentatsioon nahk on muutunud pruuniks : kroonilise veenipuudulikkuse tõttu väljuvad veresoonte seinte kaudu lisaks plasmale ilmneb tursena ka punalibled, mis muudavad naha värvuse pruunikas-violetseks.

Naha ja nahaaluse koe skleroos ehk tihenemine: pikaaegse veenirõhu tõusu tõttu areneb hüppeliigese piirkonnas naha ja naha- alusekoe tihenemine, mille tõttu nahaalune kude ja nahk muutuvad õhemaks, sääre alaosa muutub sääremarjaga võrreldes kõhnemaks ning jalg meenutab tagurpidi pööratud šampusepudelit. Õhemaks muutunud nahk on kergesti vigastatav. Valkjad laigud: iseloomulikud on naha pigmentatsiooni foonil tekkivad säravvalged laigud. Nahapõletik ekseem : sääre alaossa võib tekkida punetav, sügelev ja valulik lööve.

Nahapind võib olla kuiv või ka märgunud. Foto 2. Vasaku jala turse ja nahamuutused. Säär meenutab tagurpidi pööratud šampusepudelit. Foto 3. Varikoosne kuiv ekseem Foto 4. Naha hüperpigmentatsioon, mille foonil on atroofilised laigud Foto 5. Tüüpilised kroonilise veenipuudulikkusega kaasnevad nahamuutused, mille foonil on haavad Kuidas vältida haavandi teket?

Venoosne haavand areneb tavaliselt pikka aega veenisüsteemis olnud tavapärasest kõrgema rõhu tulemusel ning tõhusate ennetusvõtetega saab haavandi teket vältida. Selleks: Vältige Kasi haavandid liigestes turse teket. Veenides voolab veri jäsemetest südame Poletik Liigesi ravi folk meetod, vastupidiselt raskusjõule alt üles.

See selgitab, miks tursed arenevad siis, kui veenipuudulikkusega inimene on püstises asendis või istub. Hommikuks tursed vähenevad, sest jalad on olnud terve öö horisontaalses asendis. Sama põhimõtet saab inimene enda kasuks rakendada, leides päeval aega lamamiseks ülestõstetud jalgadega. Ületäitunud veenid tühjenevad raskusjõu mõjul. Kui jalad on tõstetud rindkerest kõrgemale, siis kudede turse jalgades väheneb.

Sellega aitab sääremari kaasa veenide tühjenemisele.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Mõõdukas tempos kõndimine või jalgrattasõit paneb vere veenides paremini liikuma. Kui liikumine ei ole mingil põhjusel võimalik, saab säärelihased tööle panna ka sihipärase varvaste sirutamise ja painutamisega. Kõige ebasobivam on veenihaiguse seisukohalt pikaaegne ühes asendis seismine või istumine, mis viib tursete suurenemisele ja venoosse puudulikkuse süvenemisele. Vältige liigset soojust.

Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus (PJ-I/22.1-2017)

Teada on, et veenide olukord halveneb tavaliselt suvel soojade ilmadega. Võimalusel vältige kuuma sauna, vanni, liiga sooja veega pesemist. Soovitatav on pesta ennast mõõdukalt sooja duši all. Niisutage kahjustunud kuiva nahka baaskreemidega. Apteekides müüdavad lõhna- ja värvainete vabad kreemid aitavad kaasa õrna naha niiskustaseme ja elastsuse paranemisele ning ei põhjusta allergiat.

Lõpetage suitsetamine ja vähendage alkoholi tarbimist. Toituge tervislikult. Püüdke langetada liigset kehakaalu. Vältige traumade teket. Kasutage kompressioonravi vt täpsemalt lk 15 : krooniline veenipuudulikkus nõuab kompressioonravi— spetsiaalsete kompressioonsukkade või -sidemete igapäevast ja pidevat kandmist. Sellised meditsiinilised ravisukad ja elastsed sidemed muudavad välispidise survega veenide tühjenemise efektiivsemaks.

Kasi haavandid liigestes tuleb jalga panna või sidemed paika asetada hommikuti, et ennetada turse teket päeva jooksul. Ravisukad või -sidemed tuleb ära võtta õhtul enne magama minemist.

Kompressioonravi ei ole vajalik lamaval haigel. Peab rõhutama, et vaid pideva kompressioonraviga on võimalik haavandi teket vältida.

Kiropraktik selgitab, miks tekib vahel tunne, et käed surevad ära

Veenilaiendite muud ravivõimalused. Arutage oma perearstiga veenihaiguse kirurgilise ravi võimalusi, mis tänapäeval ei tähenda ainult operatsioonile minekut.