Tabas oma polve taru, Tagassaare külas kogub jõudu 15 miljonit töötegijat - Uudised - Pärnu Postimees
Kevadel sulab lumi, jää. Nooruki veri tuikab rahutult, ärevalt. Pea on uimane ja tuikab.
Tagasi ülesse Miks mesilaspered kaovad. Mesilaste kasulikkuses ei ole mingit kahtlust.
Albert Einstein olevat öelnud, et kui kaovad mesilased, siis järgmisena kaovad taimed, siis loomad ning lõpuks sureb välja inimkond. Näiteks mis saab vanadusse surnud mesilastest?
Saaremaal tegutseb asjatundjast taruvaras | Eesti | ERR
Väga jämedakoeline arvestus on selline: suvel muneb emamesilane päevas umbes muna, umbes samapalju mesilasi iga päev ka sureb. Ja nii ligikaudu 5 kuud järjest. Seega jääb ainuüksi kümneperelise mesilagrupi ümbrusse igal nädalal maha üle saja tuhande surnud mesilase, suve lõpuks juba rohkem kui viisteist miljonit.
See on ju lausa surnud mesilaste kiht! Aga vaat ei teki sellist kihti, linnud, väikeloomad, putukad, ussikesed tabas oma polve taru bakterid pistavad kõik need vanadusse surnud mesilased nahka.
Needsamad putukad-ussikesed on aga toiduks paljudele teistele looduses elavatele olenditele. Ja nüüd küsimus: mis saaks, kui võtta looduslikust toiduahelast üks lüli vahelt ära? Alates ndast aastast on mitmelt poolt maailmast tulnud ärevaid teateid mesitarude kummalisest tühjenemisest. Mesilased lihtsalt kaovad, jättes maha puhta pesaruumi, vähesel määral hauet ja mõnikümmend töömesilast koos emaga.
Veel mõned aastad tagasi tundus meile see probleem võõras ja kauge olevat, nüüdseks on aga asi muutunud ja aasta kevad oli nii mõnegi mesila üsna vaikseks muutnud. Tarude müstilist mesilastest tühjenemist nimetatakse mesilasperede kollapsiks, inglise keeles Colony Collapse Disorder, lühendatult CCD. Kindlat ja ainust tegurit, mida saaks mesilasperede kollapsis süüdistada, ei ole vaatamata teadlaste pingutustele veel leitud.
Tarud Üheks põhjuseks võivad olla needsamad tarud ise. Mesilaspere looduslik pesaruum on puuõõs, mille sülem omale ise välja valib. Lamavtarudesse laotakse mitukümmend raami kõrvuti sundides loomuliku vertikaalse ovaali asemel mesilasperet horisontaalse kujundina paiknema.
Lahendus oleks korpustaru, paraku on need valdavalt mittehingavatest materjalidest, nagu näiteks vineerist, hullemal juhul naftaproduktidest vahtpolüstürool. Loomulikult ei sure mesilased seepärast ära, et nad on ümara tabas oma polve taru asemel kandilises on sunnitud elama, aga näiteks tarus sobiliku temperatuuri hoidmiseks kulutavad energiat veidi rohkem.
Välisseina pind on ju kandilise taru korral tublisti suurem kui sama mahuga ümaral pakktarul. Taandareng ei ole mõeldav ja vaevalt et pakktarud tabas oma polve taru au sisse tõusevad.
Siiski tabas oma polve taru oletada, et kunstlikke pesaruume luues ei pruugi me mesilaspere vaatevinklist kõige õigemini käituda. Mesiniku tegevus Miljoneid aastaid on mesilased saanud hakkama ilma inimese vahelesegamiseta, kaasajal sekkub mesinik jõhkralt nende ellu.
Laskmata mesilasperel rahumeeli toimetada lammutab ta aeg-ajalt pesaruumi laiali ja tossutab täis, tõstab kärgi omatahtsi ringi ja paigutab nende vahele võre, millest mesilased vaevu läbi poevad.
Kuigi rahulikumad mesilasrassid reageerivad mesiniku toimetamistele üsna tagasihoidlikult, põhjustab taru läbivaatus ka neile tugevat stressi. Suve jooksul koguvad mesilased suure hulga mett koos sellesse salvestatud loodusliku energiaga.
Sügisel aga võtab mesinik selle ära asendades puuduva jao suhkrulahusega, mille täpne koostis jääb pigem tootjafirma seinte vahele. Kogu vanem mesindusalane kirjandus väidab, et mesilasperele peaks talvesöödaks jätma just suve esimese poole erinevatelt õitelt kogutud vaheldusrikka mee.
Äkki on just selle eheda loodusliku energia puudumine teguriks, mis raskendab mesilaste edukat talvitumist. Tõuaretus Looduses on aegade hämarusest peale toimunud karm, kuid õiglane valik: nõrgemad isendid surevad välja, tugevamad jäävad ellu ja paljunevad.
Mesinduses see kaasajal enam nii ei toimi, vaja on toota, võimalikult palju ning odavalt, seetõttu on mesinikud sekkunud perede loomulikku arengusse hakates tegelema tõuaretusega.
Mesilastega tegelemine on tore tegevus, kui aga mee tarust kättesaamine väga Valu vasaku kae ola kaunistamisel osutub, kaob kogu võlu ära. Niisiis aretusest päris mööda vaadata ei saa. Samas kinnitavad bioloogilised uuringud, et geneetiliselt mitmekesisemad mesilased on haigustele vähem vastuvõtlikud.
Mida aga arvata, kui tõuaretuse käigus hinnatakse positiivseks omaduseks vähest taruvaigu kasutamist? GMO Vaatamata keemiakontsernide vastupidistele kinnitustele on mesinikud mures geneetiliselt muundatud kultuuride leviku pärast. Poola on esimene riik, kes ametlikult teatas seosest geneetiliselt muundatud maisi ja mesilasperede kollapsi vahel.
Küsimus nr - Vastab spetsialist - monatupperware.ee
Kindlaks on tehtud mesilaste seedetraktis toimuv GMO-toidust tingitud geenisiire soolebakteritesse mistõttu need ei täida enam oma otstarvet. Kuna GMO-taime õietolm on samuti geneetiliselt muundunud või steriilne, kannatavad mesilased alatoitumuse all.
- Põlvest põlve – KAKTUS
- Meetootjate Ühendus hoiab Eesti mee mainet Maarika ja Sven Puusepp on Pärnumaa mesinikud, kes teevad tööd selle nimel, et Eesti mesi oleks puhas ja väärtuslik ning selle maine kõrge.
- Tagassaare külas kogub jõudu 15 miljonit töötegijat
- Kus on parem ravida reumatoidartriit
- Mis rohi juua liigeste haigustesse
- Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele - Maaleht
Suutmata sellisest õietolmust ammutada immuunsüsteemi edukaks toimimiseks vajalikke valke on nad kordades vastuvõtlikumad viirushaigustele. Samasugune valgunälg tabab mesilasperet ka siis, kui korje toimub pikka aega monokultuuridelt.
Näiteks kui tarud paigutatakse rapsipõllu äärde ja kui see on ära õitsenud, siis veetakse järgmisele, alles õitsemist tabas oma polve taru Liigeste reumatoloogia. Eesti oludes on niimoodi võimalik peaaegu kaks kuud järjest rapsimett koguda, paraku mesilaspere hea tervise hinnaga. GMO tõttu alatoitumise all kannatavad mesilased ei suuda ka haudme eest piisavalt hoolitseda, seega lõpeb pikemaajaline korje kunstlikult loodud taimedelt enamasti mesilaspere hukuga.
Enam kui tõenäoliselt on miljonite aastate vältel edukalt toiminud areng tasakaalust välja viidud. Rudolf Steiner ennustas juba aastal, et kunstlikud aretusmeetodid võivad põhjustada mesilaste populatsiooni hävingu aasta pärast. Kas tal tõesti oli õigus…? Taimekaitsevahendid Neonikotinoidid on tolmeldavatele putukatele ohtlikud, eriti need, mis sisaldavad imidaklopriidi. Kemikaalid imenduvad taimedesse saastades mesilaste toidulaua, õietolmu ja nektari.
Neonikotinoidide näol on tegu närvimürgiga, mis viib putukad segadusse ja kahjustab nende suunataju, see omakorda põhjendab, miks mesilased tarudesse tagasi ei tule. USA-s ja Euroopas tehtud uuringud on näidanud, et väikeses koguses neonikotinoide nii eraldi kui ka koostoimes teiste pestitsiididega võivad põhjustada häireid mesilaste omavahelisel suhtlemisel, desorientatsiooni, lühendada eluiga, pärssida immuunsust ja tekitada häireid haudmetsüklis.
Isegi kui taimemürgid ei põhjusta kohest pere hukkumist, kogunevad need mesilaste organismi ja taru tühjeneb mõne kuu jooksul. Prantsuse teadlased märgistasid mesilast, söötsid neile üliväikese koguse neonikotinoidi ja uurisid siis nende liikumist. Tulemus oli etteaimatav, kolmandik mesilasi ei naasnud tarru peale esimest väljalendu.
Harvardi ülikooli teadlased aga suutsid tekitada tarus kollapsiefekti manustades mesilasperele saastunud põllult korjet imiteerides väikestes annustes imidaklopriidi.
Esivanematelt päritud negatiivsetest iseloomujoontest ja lootusest, et äkki on võimalus katkestada see põlvest põlve kanduv needus. Äkki on võimalik sellest kuidagi välja rabeleda.
Näiteks rapsiseemnete puhtimisel kasutatakse klotianidiini, USA keskkonnaagentuur aga kirjeldab seda kui ainet, mis on mesilastele äärmiselt mürgine.
Süsteemsed pestitsiidid jäävad pinnasesse enamasti kaheks-kolmeks, teatud oludes ka kuni kuueks tabas oma polve taru. Seega on põlluna kasutusele võetud pind mesilasperele veel aastaid peale kemikaalidega töötlemist ohtlik.
Globaalne soojenemine Loodusteadlased pole selleski ühesel seisukohal, kas kliimasoojenemine ka tegelikult toimub või on tegu loomuliku tsüklilisusega.
[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
Tabas oma polve taru pole päris kindlat seisukohta, kas globaalne keskmiste temperatuuride tõus tõstab patogeenide, nagu lestade, viiruste ja seente hulka. Siiski võivad ebatavalised temperatuurikõikumised olla põhjustatud globaalset soojenemist.
Järsult muutuv ilm mõjub halvasti mesilastele, kes on harjunud ühtlasemate hooajaliste ilmastikuoludega. Kui tegu on tõesti kliima soojenemisega mõjutaks see märgatavalt taimestikku. Õitsemine nihkub varasemale ajale ja suve lõpus, kui pere kasvatab üles talvitumaminevaid mesilasi ei ole enam piisavalt õietolmu andvaid taimi.
USA Marylandi osariigi mesinikud väidavad, et sealkandis on taimede Saastja BOL-plaat viimase saja aasta jooksul nihkunud kuni kuu aega varasemale ajale. Suurenenud süsihappegaasi hulk atmosfääris võib muuta nektari koostise mesilastele vähem sobivaks. Oletatakse, et osoonikihi hõrenemisest põhjustatud ultraviolettkiirguse tõus võib vähendada õietolmu hulka.
Inimtegevuse tulemusena saastunud õhk segab nektarist toituvate putukate võimet leida õistaimi. Kui 19 sajandi algul suutsid mesilased avastada saagiallika hinnanguliselt m kauguselt, siis tänapäevaks on see vähenenud umbes meetrini.
Mõistagi käivad mesilased ka praegu kaugemal korjel, tarust eemale lennates tunnevad nad ju omakorda kaugemalt tulevaid lõhnu. Elektromagnetkiirgus Mesilased on tundlikud ka elektromagnetilisele kiirgusele.
Viimaste aastakümnetega on kiirgusfoon mõõtmatu arvu kordi tõusnud.
kultuuriblogi noortele
Side- televisiooni- ja muude kõrgsageduskiirgust levitavate seadmete süüks pannakse mesilaste väiksemat orienteerumisvõimet. Šveitsi teadlased on uurinud kõrgsagedusliku kiirguse mõju mesilastele. Tehes üle 80 eksperimendi jõudsid nad järeldusele, et see põhjustab desorientatsiooni, pikemaajalise ja tugevama toime korral ka surma.
Saksamaal Landau ülikoolis tehtud uuringu järeldus oli, et mobiiltelefonide paigutamisel tarudesse ei pöördunud paljud mesilased koju tagasi. Tarusid on proovitud kiirguse eest kaitsta, katsed kinnitasid, et õhuke alumiiniumleht blokeerib teatud määral tarrutungivat kõrgsageduslikku kiirgust.
Mesipuude varjestamine on küll mõeldav, kuid poolik lahendus. See kaitseks ainult tarusolevaid mesilasi, korjel käijad asuksid ikkagi kiirgusväljas ning häiritud orienteerumise korral ei jõua paljud neist koju tagasi.
Lühiajaline mobiiltelefonist leviv kiirgus vähemalt rahumeelse iseloomuga mesilasperesid ei ärrita. Siinkirjutaja on korduvalt avatud taru juures telefoniga rääkinud ilma et oleks pidanud taluma raevunud mesilaste rünnakuid. Aga tabas oma tabas oma polve taru taru talviseks pesaruumi temperatuurimõõtmiseks sai raamide peale paigutatud MHz sagedusribas töötav juhtmeta termoandur, talvitus see pere kõige halvemini. Suveks andurit igaks juhuks ei jätnud, mine tea, äkki oleksid mesilased taru maha jätnud.
Viirused Ühine nimetaja kõigi hukkunud mesilasperede puhul on iisraeli akuutse paralüüsi viirus IAPV. Kui mesilased on stressis, lõpeb nakatumine üldjuhul pere hukuga. Esmakordselt diagnoositi seda kodustatud mesilasperedel vaid mõned aastad enne mesilasperede massilise hukkumise algust ning sellest ajast alates on see kujunemas domineerivaks liigiks.
Nosema ceranae ja IAPV kombinatsioon aktiviseerub mesilaste soolestikus enamasti jahedal ja niiskel kevadel.
Sageli lööb nosematoos välja just paarumisperedes, seega võiks nende puhul kasutada võimalikult leebeid töövõtteid. Eestis üsna levinud Nosema apis hävitab soolestiku limaskesta rakke, toitained imenduvad halvasti ja mesilane kannatab alatoitumuse all. See lühendab tema eluiga ja muudab vastuvõtlikuks teistele nakkushaigustele.
Jobutas terve päeva maha. Neiu joobus magusast veinist.
Näljane mesilane tahab rohkem süüa, kevadtalvel põhjustab see pärasoole täitumist ja tarusse roojamist. Kui tavalise nosematoosiga kaasneb enamasti ka kõhulahtisus, siis nosema ceranae-ga ei pruugi silmaga nähtavaid sümptomeid olla, nakatunud mesilased lahkuvad tarust ja pere hääbub vaikselt.
Varroalestad Paljud mesinduseksperdid eeldavad, et USA-s ndal aastal massilise perede kadumise põhjustajaks olid varroalestad.
Kui aga USDA US Department of Agriculture teadlased sõitsid Californiasse, kus mitmed mesinikud kurtsid suurte talvekadude üle, ei leidnud nad veenvat seost varroalesta nakkuse ja tarude tühjenemise vahel. Sellest hoolimata ei ole võimalik varroalesta kahjustusi alahinnata. See parasiit kahjustab nii mesilasi kui ka hauet. Täiskasvanud mesilase kitiinkesta puurib ta iga päev auku et imeda hemolümfi, haudmesisese arengutsükli ajal levitab deformeerunud tiiva viirust DWV — deformed wing virus.