Kaepidemete tootlemine kae liigestele
Ventilatsioonisüsteem peab olema ehitatud nii, et õhk mustemalt poolelt ei satuks puhtamale poolele puhta ja musta poole mõtteliseks piiriks loetakse nahanülgimise või searümpade harjastest puhastamise lõpetamist ; 3. Töövahendite teritamiseks ja korrastamiseks peab olema eraldi ruum. Tapamajas peab olema töötlemisprotsesside järjestus korraldatud mustalt poolelt puhta poole suunas; ettevõttes värske liha käitlemisel ei tohi tooraine ja valmistoote kulgemisteed ristuda. Väsinud ja erutunud loomi peab laskma puhata või rahuneda ja neid võib tappa alles pärast korduskontrollimist; vigastatud loomad tapetakse kohe; Jahutatud rümpi ja poolrümpi ei ole lubatud pesta; kui jahutatud rümp või selle osad on määrdunud rooste, mehhaanilise mustuse või muu saastaga, tuleb määrdunud rümp või rümbaosad puhastada kuivpuhastamise teel.
Jäätmete kogumiseks kasutatavad nõud peavad olema vastava märgistusega ja neid pestakse ja hoitakse ettevõtte mustemal poolel. Ettevõtte administratiiv- ja tootmistegevuse korraldamisel tuleb vältida võõraste isikute või transpordivahendite viibimist ettevõtte territooriumil, käitlemis- ja abiruumides.
Loomade veoks peab kasutama selleks ettenähtud veokeid. Riigisisesel loomade veol võib kasutada kohandatud veokeid, välja arvatud kallurveokid. Loomade veok peab vastama järgmistele nõuetele: Põrand ei tohi olla libe. Ei ole lubatud kasutada veokeid, millega on eelnevalt veetud väetisi, kemikaale, mürgiseid ja lehkavaid aineid pestitsiidid, kütus, õli jt ; neid veokeid võib kasutada loomade veoks ainult pärast veoruumi pesemist ja desinfitseerimist.
Kohandatud lahtised veokid peavad olema soojal aastaajal kaetud presendi või muu tuult mitteläbilaskva materjaliga. Külmal aastaajal oktoobrikuust aprillikuuni või halbade ilmastikutingimuste korral tuleb loomi vedada kinnist tüüpi veokiga.
Suurloomad hobused, täiskasvanud veised paigutatakse veoruumi peaga sõidusuunas ja iga loom seotakse lasipuu või veoruumi seina külge. Hobustel peavad enne vedu olema kabjarauad ja kammitsad eemaldatud. Veoki veoruumis on lubatud samaaegselt vedada ühesuguse vanusega ühest soost ja ühte liiki loomi.
Kui veetav partii on väike 1—2 loomavõib eri liiki ja vanusega ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, kuid veoruum peab piiretega olema jaotatud sektoriteks. Lindude ja koduloomade vedu ühes veoruumis on keelatud. Täiskasvanud pulle tuleb vedada alati eraldi. Rasvasea toitumuskategoorias nuumsigu ei ole lubatud vedada õhutemperatuuril üle 30 °C ja alla miinus 25 °C.
Väikeloomade lambad, kitsed, sead vedamisel suure veoruumiga veokiga peab see olema jaotatud piiretega sektoriteks, et vältida sõidu ajal loomade kuhjumist ja vigastusi. Enne loomade pealelaadimist Kaepidemete tootlemine kae liigestele veterinaarinspektor kontrollima veoki vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ja tegema sellekohase märke veodokumendile. Tapale saadetavate loomade tervislikku seisundit kontrollib farmis volitatud veterinaararst. Iga looma läbivaatamise järel langetab veterinaararst Kaepidemete tootlemine kae liigestele looma tervisliku seisundi kohta ja vormistab ühe loomaliigi partii kohta veterinaartõendi.
Tervete loomade kohta kehtib veterinaartõendi vorm 1T, haigete loomade kohta veterinaartõendi vorm 2T. Veterinaartõendi vorm 1T kehtib kolm ööpäeva tõendi väljastamise kuupäevast.
Loomade tervislikku seisundit kontrollib veterinaararst tapalesaatmise või sellele eelneval päeval. Veterinaartõendi vorm 2T kehtib 24 tundi veterinaarkontrolli sooritamisest ja tõendi väljastamise kuupäevast arvates.
Tapale saadetavatele loomadele kehtivad järgmised nõuded: Tõrva, vaigu, määrdeõli, sõnniku, mustuse ja muu saastaga määrdunud loomi ei ole lubatud viia tapale.
- Sellest lähtuvalt saab panna paika optimaalse kohaldamise lukk plastilisel osal on lahti.
- Värske liha hügieeninõuete eeskirja kehtestamine – Riigi Teataja
- BORT ROM õla ja käevarre ortoos
- NOVACLEAR VÄRSKENDAVAD SALVRÄTIKUD ANTIBAKTERIAALSETE OMADUSTEGA N20
- EUR-Lex - XC(05) - EN - EUR-Lex
Lammaste vill ei tohi olla vanunud, tokerdunud või muul viisil rikutud; Edasine vedu võib toimuda veterinaararsti loal, kes on looma üle vaadanud ja teinud vastava märke partiiga kaasas olevale veterinaartõendile. Hädatapu vajaduse üle otsustab sellisel juhul looma üle vaadanud veterinaararst ja teeb sellekohase märke veterinaartõendile; Haigeid või haiguses kahtlustatavaid loomi tuleb vedada eraldi veosena ja veterinaararsti range kontrolli all; Riigi piires ei ole soovitatav loomi viia tapale üle kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja; Tapamajas kehtivad loomade vastuvõtmisel järgmised nõuded: Loomade ajamiseks peavad olema kasutusel vahendid, mis ei vigasta ega kahjusta loomi muul viisil; Veokijuht või saatja annab kontrollijale veterinaararstile üle loomadega kaasasoleva veterinaartõendi; Kontrollimata ja kontrollitud loomad ei tohi kokku puutuda.
Kontrollimata loomade tapmine on keelatud; Tapamajas kehtivad loomade vastuvõtmisel järgmised hügieeninõuded: Kui kaitseriietus tööpäeva jooksul määrdus, tuleb anda võimalus vahetada määrdunud riided puhaste vastu; Kõigepealt puhastatakse veoruum mehhaanilisest mustusest, seejärel pestakse soovitatavalt kuuma veega temperatuuril 60 kuni 75 °C ja desinfitseeritakse.
Loomade tapaeelset kontrolli teostab veterinaarinspektor või tema vastutusel ja järelevalve all olev abiline, väiketapamajas volitatud veterinaararst. Tapamajja toodud loomade tervislikku seisundit tuleb kontrollida nende saabumispäeval. Kui loomi ei tapeta nende saabumispäeval, tuleb kontrollimist korrata vahetult enne tapmist. Tervete loomadega peab kaasas olema veterinaartõend vorm 1T.
EUR-Lex Access to European Union law
Tapamajja hädatapule toodud loomi ei kontrollita, kui farmis oli looma kontrollitud ning loomaga on kaasas veterinaartõend vorm 4T. Veterinaararst võib tapamajas teha lisakontrollimise vastavalt olukorrale. Loomad või aedikud, kuhu loomad paigutatakse, märgistatakse, et oleks kerge eristada kontrollitud ja tapmisele lubatud loomi. Tapaloomad peavad olema märgistatud, et kontrolli teostav veterinaararst saaks määrata loomade päritolu. Veised peavad olema märgistatud põllumajandusministri poolt kehtestatud korras.
Märgistamata veised tuleb eraldada ja tappa eraldi ajal ning võtta proovid laboratoorseks uuringuks.
Looma omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud tapale lähetatavate loomade kohta teatama: Andmed kantakse loomapartiiga kaasasolevale veterinaartõendile. Haigetel loomadel peab kaasas olema veterinaartõend vorm 2T nende farmis kontrollimise kohta. Tapaeelse kontrollimise käigus määratakse kindlaks: Sellist looma tuleb uurida üksikasjalikult ja ainult veterinaararsti loal võib looma tappa.
Tapetakse sanitaartapamajas või veterinaararsti poolt antavate korralduste kohaselt tavalisel tapaliinil, kuid eraldi tervetest loomadest; Selliste loomade tapajärgset kontrolli tuleb eriti hoolikalt teostada, samuti peab olema tagatud selles tööprotsessis osalevate töötajate tervise ohutus; Väsinud ja erutunud loomi peab laskma puhata või rahuneda ja neid võib tappa alles pärast korduskontrollimist; vigastatud loomad tapetakse kohe; Kahtluse korral loomalt saadavas lihas ravimite või muude inimesele kahjulike ainete jääkide kohta, tuleb võtta proovid laboratoorseks uuringuks; Tugevalt määrdunud loomad või loomad, kellel esinevad lokaalsed haiguslikud muutused või muud defektid, mis veterinaararsti otsusel ohustavad tapahügieeni kvaliteeti, tuleb tappa sanitaartapamajas või tavalisel tapaliinil veterinaararsti poolt määratud ajal ja tema järelevalve all; Proovid tuleb võtta vastavate tauditõrje eeskirjade nõuete järgi.
Rümbad ja tapasaadused tuleb hoida kuni laboratoorsete uuringute vastuste kättesaamiseni veterinaarinspektori järelevalve all. Loomal, kelle haigustunnused, trauma või haigustest tingitud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et veterinaararst saab tapaeelse kontrolli otsuse põhjal määrata saadava liha toidukõlbmatuks, on veterinaararstil õigus määrata loom hukkamisele ja lihakeha hävitamisele. Haige looma lihakeha hävitamisel peab juhinduma vastavast tauditõrje eeskirjast.
Veol tapamajja või tapamajas surnud looma peab veterinaararst lahkama surma põhjuse selgitamiseks ja võtma proovid laboratoorseks uuringuks. Andmed tapale toodud loomade kohta ning tapaeelse kontrolli põhjal tehtud otsused peab veterinaararst registreerima vastavasse žurnaali.
Tapaeelse kontrolli aruanne vorm H koostatakse žurnaalis olevate andmete põhjal ning esitatakse igakuuliselt maakonna veterinaarkeskusele; veterinaarkeskus esitab koondaruande üks Ema ema sunnituse uhinemine kvartalis Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgneva kvartali esimese kuu Jahipidamisel tapetud suurte ulukite põdrad, metssead, metskitsed ja teised metsloomad vastuvõtmisel ja veterinaarkontrollil tuleb inimtoiduks mõeldud ulukiliha saamiseks arvestada Kaepidemete tootlemine kae liigestele nõuetega: Ulukipartiis peavad olema samal kuupäeval tapetud, üheaegselt tapamajja üleantavad ja ühte liiki kuuluvad ulukid; Koos iga kerega peab kaasas olema identifitseeritav põrn ja liiver süda, kopsud, trahhea, maks.
Maksast võib esitada ühe osa lümfisõlmedega ja tühjendatud sapipõiega; vahelihas peab olema kere küljes; Farmis peetud ulukeid võetakse toidukõlbliku liha saamiseks tapamajja vastu, kui farmiuluki omanik või tema poolt volitatud isik esitab veterinaartõendi vorm 1Tmille kohaselt on ulukid farmis teostatud tapaeelse kontrolli alusel Kaepidemete tootlemine kae liigestele terveteks.
Hügieeninõuded kehtivad koduloomade, suurte kütitud või farmis peetud ulukite tapmisel ja töötlemisel värskeks lihaks. Taparuumidesse toodud loomad paigutatakse tapaeelsesse ooteruumi või -käiku ja nad tapetakse kohe. Tapaloomade ruumi paigutamisel, käikudesse paigutamisel ja uimastamisel peab jälgima, et loomad ei saaks vigastada, põrutada ega ärrituks. Loomade jalad ei tohi olla kammitsas. Uimastamata loomi ei tohi riputada vere väljalaskmiseks veretustamisliinile.
Loomi uimastatakse mehhaaniliste vahenditega, elektrivooluga või gaasiga. Uimastamismeetod ja uimastamise läbiviimine peab olema veterinaarinspektori või volitatud veterinaararsti järelevalve all. Uimastatud loomad peab kohe tõstma veretustamisliinile ja veretustama, kusjuures veri peab võimalikult lühikese aja jooksul looma kerest maksimaalses koguses välja voolama. Veretustamine peab toimuma võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui viis minutit pärast uimastamist.
Toiduotstarbeks kasutatav veri kogutakse puhaste vahenditega selleks ettenähtud nõudesse. Kogumisel tuleb töö korraldada looma rümba hilisema identifitseerimise võimalusega. Kaepidemete tootlemine kae liigestele edasine töötlemine stabiliseerimine, separeerimine, jahutamine peab toimuma kohe pärast vere kogumist. Kogutud verd ei tohi segada käega või juhuslike vahenditega, selleks peavad olema puhtad, korrosioonikindlast materjalist vahendid ja seadmed.
Loomade tapmisel ja töötlemisel ei tohi rümbad ja eraldatavad siseelundid ning muud rümbaosad määrduda ega saastuda võimalike haigustekitajatega. Töötlemisviis ja töökorraldus peavad tagama liha ja tapasaaduste nõutava kvaliteedi.
Rümpade välja arvatud searümbad täielik nülgimine on kohustuslik. Searümpi võib nülgida osaliselt, täielikult või töödelda nülgimata kupatamisel ja harjaste täielikul eemaldamisel; searümbad peavad olema enne lahkamise alustamist, st kõhuõõne avamist ja sisikonna eemaldamist harjastest puhastatud ja pestud.
Vasikate, lammaste ja kitsede pead ei kuulu nülgimisele kuna neid ei töödelda toidu otstarbeks. Nülitud rümbad ja eemaldatud tapasaadused peavad olema paigutatud selliselt, et nad ei puutu kokku nülgimata rümpadega; veterinaarkontrolli läbinud rümbad, nende osad ja siseelundid ei tohi kokku puutuda kontrollimata rümpade ja tapasaadustega. Kontrollimata rümbad, nende osad ja siseelundid ei tohi kokku puutuda töökoha sisustuse platvormid, piirded jmliikuva inventari ja muude töövahenditega kärud, rullikud.
Kui see on vältimatu, tuleb neid vahendeid enne järgmist kasutamist pesta ja desinfitseerida. Seadmete ja liinide paigutus, üksikute tööoperatsioonide korraldus tapaliinil, pesemis- Kaepidemete tootlemine kae liigestele desinfitseerimiskohtade asukohad peavad vältima rümpade ja tapasaaduste saastumist. Tööoperatsioonid peavad olema järjestatud suunaga mustemalt poolelt puhtamale poolele. Siseelundid tuleb rümbast eemaldada vähemalt 45 minuti jooksul looma uimastamisest arvates.
Lahkamisel peab vältima rümba ja eemaldatavate siseelundite määrdumist uriiniga, mao- ja sooltesisuga, verega, piimaga, sapiga. Kui siiski rümp või siseelundid said saastatud, tuleb saastunud kohta puhastada või vajadusel pesta veega, jälgides seejuures, et: Rümba pesemiseks ei ole lubatud kasutada dušši. Saastatud töövahendid kirved, giljotiinid, saed, noad jt tuleb kohe pesta ja desinfitseerida, töötajad peavad pesema ja desinfitseerima saastatud käsi iga tööoperatsiooni järel.
Värske liha hügieeninõuete eeskirja kehtestamine Vastu võetud Eeskiri käsitleb inimesele toiduks mõeldud koduloomade veised, sh pühvlid Bubalus bubalis ja Bison bison, sead, lambad, kitsed, kabjalisedkütitud või farmis peetud suurte ulukite värske liha käitlemise hügieeninõudeid ettevõttes tapamaja, lihalõikus- lihapakkimisettevõte, külmhoone. Eeskiri kehtestab nõuded loomade tapaeelse veterinaarkontrolli, tapaloomade tapmise ja värske liha veterinaarkontrolli kohta; nõuded lihatöötlemisettevõtte tapamaja, lihalõikus- lihapakkimisettevõte, külmhoone tunnustamiseks ja enesekontrolliks ning nõuded liha käitlemisele liha lõikusel, pakkimisel, hoidmisel ja veol. Eeskirja nõuded on aluseks riikliku veterinaarjärelevalve ametnikule ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel.
Jahutatud rümpi ja poolrümpi ei ole lubatud pesta; kui jahutatud rümp või selle osad on määrdunud rooste, mehhaanilise mustuse või muu saastaga, tuleb määrdunud rümp või rümbaosad puhastada kuivpuhastamise teel. Lahkamisel eemaldatud siseelundid ja rümbaosad peavad olema kas märgistatud või peab nende kuuluvus rümba juurde olema kindlaks määratav muul viisil. Eemaldatud siseelundid ja rümbaosad peavad olema rümba vahetus läheduses veterinaarkontrolli läbiviimiseni.
Osa siseelundeid ja rümbaosasid liiver, neerud, seapead jt võib kuni veterinaarkontrolli lõpetamiseni jätta rümba külge selliselt lahtilõigatuna, et neid on võimalik kontrollida. Neerud tuleb enne kontrollimist vabastada rasvkoest, neerukapsel peab olema eemaldatud.
Rümba külge ei ole lubatud riputada tööriistu ja -vahendeid noad, riputuskonksud jtkaitseriietust põlled jtpesemisvahendeid harjad jt ; ka siseelundite, rümbaosade, rasvkoe riputamine rümba külge ei ole lubatud.
Rümba puhastamiseks ja pesemiseks ei tohi kasutada riidelappe, kaabitsaid või tugevaid harju terasest, plastmassistmis kahjustavad pehmeid kudesid ja soodustavad liha saastumist. Rümba kuivatamine õhupuhuritega, riidest või muust pehmest materjalist lapiga on keelatud. Täiskasvanud veiste üle kuue kuu vanusedtäiskasvanud sigade üle 4—5 nädala vanused ja kabjaliste rümbad peavad veterinaarkontrolliks olema poolitatud piki lülisammast poolrümpadeks.
BORT ROM õla ja käevarre ortoos
Kui veterinaararst nõuab, peab poolitama ükskõik millise rümbaosa, sh pea. Enne veterinaarkontrolli lõpetamist ei tükeldata rümpa või poolrümpa väiksemateks osadeks ega teostata lihalõikust või siseelundite tükeldamist. Eemaldatud nahka, harjaseid, sarvi ja sõrgu võib taparuumist enne veterinaarkontrolli lõpetamist ära viia, kuid peab olema tagatud võimalus kindlaks teha, millise looma rümbalt nad eemaldati. Toidukõlblikuks tunnistatud veiste udaratesse tehakse kontrollimiseks sisselõiked, eemal puhastatud ja kontrollitud rümpade või tapasaaduste vahetust lähedusest.
Veterinaarkontrollil toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja rümba töötlemisel eemaldatud toidukõlbmatud osad kõõlused, kelmed, naharibad jms ehk tapajäätmed tuleb koguda vastavalt märgistatud mahutitesse või eemaldada ruumist muul viisil eraldi asuvasse jäätmete kogumisruumi.
Toidukõlbmatuid jäätmeid ja liha ei ole lubatud vedada risti läbi töötlemisliini ega liini puhtale poolele. Veterinaarkontrollil toidukõlbmatuks tunnistatud või kahtlusalused rümbad peab töötlemisliinilt kohe eemaldama. Selleks peab olema haruripptee -liinmille abil suunatakse kahtlusalune rümp eraldi jahutatavasse ruumi.
Haruripptee -liin ei tohi ristuda või kulgeda paralleelselt töötlemisliiniga. Kui selline haruripptee -liin puudub, peab töötlemisliinil peatama töö, viima eemaldatava rümba Kaepidemete tootlemine kae liigestele välja, kusjuures eemaldatav rümp ei tohi kokku puutuda liinil olevate teiste rümpadega.
Pärast täiendavat veterinaarkontrolli suunatakse toidukõlblikuks tunnistatud rümp kaalumisele ja jahutamisele. Rümbad jahutatakse pärast nende kaalumist ja märgistatakse ehk tembeldatakse enne jahutamisele suunamist.
Kui mitme looma veri või siseelundid koguti ühte kogumisnõusse enne liha kontrollimise lõpetamist ja kontrollimisel selgus, et üks või enam nendest rümpadest on tunnistatud toidukõlbmatuks, tuleb kogu nõu sisu tunnistada toidukõlbmatuks ja eemaldada ruumist.
Värske liha hügieeninõuete eeskirja kehtestamine
Täiendavad nõuded veiste tapmisel, mis kehtivad ka lammaste, kitsede, hobuste ja teiste nülitavate tapaloomade tapmisel: Uimastamispaik ja selle ümbrus tuleb hoida puhas ja kuiv; Enne keele eemaldamist peab loputama sõõrmed ja neelu, seejärel eemaldatakse keel, vigastamata keele neelupoolset osa külgedel olevaid kidasid.
Täiendavad nõuded sigade tapmisel: Töövahendeid ja käsi tuleb pesta ning töövahendeid desinfitseerida pärast alljärgnevaid tööoperatsioone: Nende tööoperatsioonide läbiviimise kohtade vahetus läheduses peavad olema käte ja töövahendite pesemis- ja desinfitseerimiskohad.
Iga kasutuskorra järel tuleb pesta ja Kaepidemete tootlemine kae liigestele alljärgnevad töövahendid: Dušši või voolikust tulevat surve all olevat vett võib kasutada põllede, nõude, seadmete ja ruumide pesemiseks, kui rümbad ja siseelundid on vähemalt viie meetri kaugusel pesemiskohast.
Voolikute kasutamine käte ja töövahendite noad, giljotiinid, saed jt pesemiseks ei ole lubatud. Tapaliinil võib rippuvaid voolikuid kasutada pesemiseks neis töökohtades, kus rümba osasid on vaja puhastada võimalikust saastamisest töötlemise käigus pea eemaldamisel, lahkamisel, udara eemaldamisel, rümba poolitamiselkuid pesuvee sattumine kõrvalolevatele rümpadele, ruumiosadele ja töötajatele peab olema tõkestatud. Tapamaja seadmeid, liine ja ruume pestakse ja desinfitseeritakse pärast töötlemise lõpetamist ja töötlemise ajal viisil, et pesemisvesi ja desinfitseerimislahus ei pritsiks lihale ja tapasaadustele.
Ruumi peab puhta hoidma kogu töötamisaja kestel.
Vibratsioontõbi – mis see on ja kuidas tekib?
Töövahendeid noad, noateritajad jt peab pesema ja desinfitseerima regulaarselt selleks ettenähtud vahenditega, kusjuures nugadel ja teritajatel desinfitseeritakse ka käepidemed; nugade korraks kuuma vette asetamist ei loeta desinfitseerimiseks. Töötlemisprotsessis kasutatakse kahte nuga, seejuures üks nugadest on desinfitseerimisel ja teisega töötatakse.
Nuge ja teritajaid peab pesema põhjalikult enne lõunavaheajale suundumist ning tööpäeva lõpus, pestud töövahendid desinfitseeritakse alati.
Tapaliinil ei asetata töötamise ajal nuga noahoidjasse, vaid sterilisaatorisse. Nuga puhastatakse Kaepidemete tootlemine kae liigestele steriliseeritakse alati pärast teritamist. Terasvõrgust või puuvillast kindaid ei kasutata enne lihakontrolli välja arvatud siis, kui neile on peale tõmmatud kummi- või plastikkindad. Tapetud looma kõik osad, sealhulgas vere peab veterinaararst kontrollima vahetult pärast looma tapmist, et otsustada liha toidukõlblikkuse üle.
Lihakontrolli protseduurid on järgmised: Tapajärgse kontrolli tulemused registreeritakse žurnaalis ja nende andmete põhjal koostatakse igakuuline aruanne vorm H esitamiseks maakonna veterinaarkeskusele; veterinaarkeskus esitab koondaruande üks kord kvartalis Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgneva kvartali esimese kuu Tapaeelsel kontrollil terveks tunnistatud loomade liha tapajärgsel kontrollimisel sooritatakse sõltuvalt loomaliigist ja vanusest vähemalt järgmised lihakontrolli protseduurid: Alalõua, neelutagused ja kõrvasüljenäärme lümfisõlmed Lnn mandibulares, Lnn retropharyngiales ja Lnn parotidei avatakse sisselõigetega ja vaadeldakse.
Välimisesse mälumislihasesse tehakse kaks sisselõiget, mis peavad ulatuma alalõua alumisest servast põsekaare harjani ja kõrvalsüljenäärme lümfisõlmeni. Seesmisse mälumislihasesse tehakse üks sügav sisselõige. Selle reguleerimiseks avage tõstetud lukumehhanism ning lükake musta reguleeritavat osa liigese keskosa suunas.
Seejärel saate reguleerida ortoosi soovitud nurga alla flexion ja extension Ortoosi peale pannes peab patsient haavatud käega võtma käepidemest kinni. Esialgu võtab patsient kinni ülemisest kätisest ning tõmbab selle ümber ülakäe, tagades mugava tunde kasutamisel. Mikro takjakinnis on mõeldud kätise fikseerimiseks. Seejärel tuleb teha sama alumise kätisega. Õlarihm võimaldab küünarliigese täielikku immobiliseerimist. Selline mas-saaž parandab masseeritavas piirkonnas verevarustust.
Kasutada vibratsiooni mõju vähendavaid abivahendeid nt üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed, vedrustus, kummiamortisaatorid. Kasutada spetsiaalseid vibratsioo-ni vähendavaid vibrokindaid.
Juhul, kui kaitsekindaid kasutada ei saa, on soovitatav teha igas tun-nis paar 5-minutilist puhkepausi. Vibratsiooniga kokkupuutuvad töötajad ja töökeskkonnavolinik peavad saama asjakohase juhendamise ja väljaõppe. Vibratsiooniga kokkupuutuvad töötajad peavad läbima tervisekontrolli.
Nimme-ristluuradikuliidi närvipõletike vältimiseks, on masinajuhil soovitav kanda spet-siaalset vibratsioonikaitsevööd lai, tugevast materjalist või nahast.
See fikseerib nimme-ristluu piirkonna ja summutab nii selgroole mõjuvaid võnkeid. Vibratsiooni vähendab ka spetsiaalne pehme ja vetruv padi, mis pannakse juhiistmele. Pärast tööpäeva lõppu on kasulikud käte ja jalgade soojaveevannid männiokka, meresoo-la või ravimtaimedega.
Vee temperatuur olgu 40—50 °C ja vanni kestus 15 minutit. Nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse Koostanud: Janika Rõõmus Vibratsioon. Riskijuhtimise alused. Tosso, E.