Harja valus parast sunnitust, elust peale sünnitust

Üritan nüüd oma meest vähem koormata, ei kurda talle enam, millist piina ma hinges tunnen, ei proovi temaga koos järeldusele jõuda, mis mul puudu on. Ma arvan, et korralik ettevalmistus ja erinevad tehnikad aitavad sünnituse libedale kulgemisele kindlasti kaasa, aga samas ei usu, et see mingi universaalne võluvits oleks, mis kõigile täpselt sama hea tulemuse annaks. Äkki oli sünnitus ka vaimselt raske kogemus, et see suurendab võib-olla valu? Üle painutamisel hoidke selg sirge, painutage jalad sujuvalt.

Vabadusse depreka kastist Anu Hermlin, Tervis Pluss, august Katrin on olnud oma esimese lapsega kodus poolteist aastat.

lahklihalõikest - Perekooli Foorum

Vanemapuhkusele jäi ta reklaamiagentuurist, kuid on õppinud pedagoogiks ning varem ka lasteasutustes töötanud. Ma ei saaks öelda, et see on sünnitusjärgne depressioon — mu laps on juba pooleteist aastane ja esimesest egošokist sain ruttu üle.

Traumeeriv polnud mitte avastus, et beebi kõrval muutuvad iseenda vajadused nähtamatuks — sellega, et vastsündinu emana olid mu esimesed söögikorrad päevas kella viie või kuue ajal õhtul, harjusin ruttu. Ka see, et duši alla sain minna üksnes õhtuti, siis, kui mees kodus, ei murdnud mind maha.

Palju rohkem üllatab mind see, et nüüd, kus olen uue elukorraldusega ammu kohanenud, avastan endas nii palju viha. Kust see tuleb?

See ei ole ju ometi minu üliarmas laps, kelle peale ma vihastan. Aga miks tekib viha just siis, kui ma olen lapsega kodus ja ta oma iseseisvumisprotsessi käigus häälekalt oma osa nõuab? Miks ma sellega hakkama ei saa? Kust tuleb viha? Selle peale vihastab omakorda laps ja minu ärritus kerib veelgi tuure peale! Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, kuid Harja valus parast sunnitust, paljuõppinud ja empaatiliste naistena Harja valus parast sunnitust väikelaste emadena kaotada kogu oma pagasi ning avastada ühtäkki, et sellest, mida me teoreetiliselt laste eest hoolitsemise ja nendele turvalise keskkonna loomise kohta teame, ei ole kõige vähematki kasu.

Võid olla vägagi teadlik viisidest, kuidas väikelast rahustada, võid isegi jagada õpetusssõnu selle kohta, kuidas armastav ja hell suhtumine raevunud last rahustab, loob talle turvatunde ning lubab tal areneda emotsionaalselt terveks, empaatiliseks inimeseks. Ja sealsamas võid tunda totaalset abitust, kuuldes omaenda lapse lakkamatut appihüüdu.

Hella silitamise ja emaarmastusest tulvil sosina asemel võid tunda hoopis, kuidas sinus kerkib üles ärritus. Kui naine sellises olukorras abi ei leia — tavaliselt ei leia, sest häbi on tunnistada sedasorti emotsioone ning oma saamatust nendega toimetuleku, siis abitusetunne kumuleerub ning intensiivistuvad ka muud negatiivsed emotsioonid. Ärritus, mis on tekkinud reaktsioonina lapse rahulolematusele, haakub enda vastu suunatud vihaga, mis tekib äratundmisest, et ma ei saa olukorraga hakkama.

ole ettevaatlik

Mis inimene ma üldse olen? Juhul, kui naine on valmis endale oma viha tunnistama ning suudab seda kuidagi ka ohutul moel väljendada, pole lugu nii hull. Kui ta aga püüab kõigest väest viha mitte väljendada ja väliselt normaalseks jääda, jõuab naine järgmisesse etappi, depressiooni.

Salvesta minu nimi, e-posti- ja veebiaadress sellesse veebilehitsejasse järgmiste kommentaaride jaoks. Reply kersti Halastasin mehele eile ja mõtlesin, et okei.

Depressioon tähendab muuhulgas ka enda alla surumist. Me oskame endas alla suruda loomingulisust, seksuaalsust, naiselikkust, eneseväljendust, oma tõde, oma ausust jne, jne.

Tundes endas ära viha ja olles samas veendunud, et seda mingil juhul väljendada ei tohi, surutakse viha enda sisse lukku ja hakatakse vaevlema depressiooni käes. Mis, kurat, minuga toimub? Mari palus abi justnimelt depressiooni tõttu. Ta on kodus kahe väikese lapsega, kellest üks viie- ja teine kahe ja poole aastane. Mari on magistrikraadiga, kunsti armastav ja harrastav aastane naine.

Ja nad on ka nii tublid ning andekad. Ja vaatamata sellele, kuidas ma neid armastan Harja valus parast sunnitust kuidas ma neid väärtustan, tunnen, et ma olen nendega kodus olles õnnetu! Kuidas see saab nii olla? Üritan nüüd oma meest vähem koormata, ei kurda talle enam, millist piina ma hinges tunnen, ei proovi temaga koos järeldusele jõuda, mis mul puudu on.

Ma saan ju aru, et Harja valus parast sunnitust teeks tema elu veelgi raskemaks kui see juba on. Ühtlasi proovin vähemalt lastele jätta muljet, et minuga on enam-vähem okei, aga ma ei ole kindel, kas see toimib.

Õnneks ma suudan laste eest ikka hoolitseda, neile söögi tegemise või potile panekuga olen ikka seni hakkama saanud, kuigi ka see tundub mõnikord väga tahtejõudu nõudev ettevõtmine.

Recommended Posts

Mõtlen, et mis siis saab, kui mu depressioon süveneb? Äkki ma ühel hetkel ei suuda enam voodist väljagi ronida? Sügavas depressioonis naist ei oska mees kuidagi aidata, mees lihtsalt ei leia lukuauku ega ka ühtegi sobivat võtit, millega olukorda päästa. Üle kõige on meeste jaoks mõistetamatu vaikiv, apaatne ja väliselt tuim naine. Kuigi seesmiselt võib naine vaevelda valu käes, tundub ta mehele tõrkuv ja hangunud.

See hirmutab, see peletab. Tulemuseks on juba kaks halvatud tegutsemistahtega inimest. Kes on sellises situatsioonis lastele toeks? Kurbus Mõnikord ei tunne naine sünnitusjärgset depressiooni ega ka viha, vaid kurbust. Ta on ise justnagu väike laps, kes ootab, et teda sülle võetaks ja tema eest hoolitsetaks.

Seiklused ja jutud: Sünnitusvaluga toimetulekust

Mees teeb kõik, mis suudab, kuid naisele tundub ikka, et hoolitsust ja tuge on vähe. Selliste Sormeliigese artriit kae peal lõksus olev naine võib algul paluda, et mees teda laste eest hoolitsemisel või kodutöödes rohkem aitaks.

Leevendust saamata võidakse välja mõelda uusi väliseid lahendusi: tuleb palgata koristaja, hankida lapsehoidja, et võimaldada emal pisut rutiinist välja tulla ja ennast trennis, kohvikus, massaažis vms turgutada. Selline asjadekäik on suureks abiks. Milline naine ei tahaks väljuda pisukeseks ajaks rutiinist ja tunda ennast jälle MinaIsena? Kui väikseid lapsi on mitu ja kui mõni neist on päris tilluke, võib isegi raamatulugemine raamatupoe leti ees tunduda eneseteostusena!

Pea tühjendamine tuhandetest laste ja koduga seonduvatest pisiasjadest teostab mõnusa restardi ning õhtul võib mees rõõmuga avastada, et tal Harja valus parast sunnitust magamistoas uuesti Naine, mitte Neitsi Maarja.

Seega tuleb kurbliku naise turgutamist ja talle oma aja võimaldamist kindlasti jätkata. Kuid sügavat mahajäetustunnet ega kurbust nende võtetega aga ei ravi, sest kogu hüljatus naaseb niipea, kui vaheldust pakkunud impulsse enam ei tule.

Sule löögi all Evelin on kaunis ja pilkupüüdev naine. Kuid pärast kahe järjestikuse lapse sünnitamist on temaga toimunud muutused, milleks ta valmis ei olnud.

Ta ei saa neist siiani päris hästi aru. Lapsed olid oodatud ja teretulnud, nende väikese vanusevahe ja nendega pikalt kodusolemise valis Evelin Harja valus parast sunnitust, see polnud pealesunnitud asjade käik.

Nii Evelin kui laste isa Ahto eeldasid, et nende elu muutub laste sünniga ainult rikkamaks.

Ma olen aru saanud, et Eestis propageeritakse eelkõige seda esimest viisi, kuni selleni välja, et isegi kui tahad epiduraali, võidakse öelda, et "ootame-vaatame natuke veel, natuke veel, natuke veel Loomulikult on hoopis teine asi kui jõuad haiglasse viimasel minutil ja lihtsalt ei jõuagi enam muud teha kui laps välja pressida.

Lapsevanema roll tundus nii tugeva emotsionaalse sidemega Harja valus parast sunnitust paari jaoks elu loomulik jätk ja ka põnev väljakutse. Seda, et lapsevanemaks olemine seab löögi alla nende suhte, ei osanud nad uneski näha. Algul väljendusid Evelini probleemid ülemuretsemise, tujutuse ja pideva väsimusena. Tundus, et värske ema koormus on liiga suur ning väikese lapse kõrvalt käib lihtsalt majapidamine üle jõu.

Evelini hea sissetulekuga mees organiseeris oma kurvameelsele kaasale appi koristaja. See oli Evelinile suureks leevenduseks ja jättis rohkem energiat lapse jaoks. Vähem kui kaks aastat hiljem, kui sündis teine laps, organiseeris oma naise Harja valus parast sunnitust meeleolu pärast mures olev Ahto ka lapsehoidja, kes võimaldas emmel kaks korda nädalas kolmeks tunniks endale aega pühendada.

Kuid noore ema energiatase sellest ei tõusnud, pigem vastupidi: mida rohkem abi, seda lootusetum tundus Evelin olevat ja seda kehvemaks läksid ka mehe-naise suhted. Ikka kurtis Evelin, et kodused toimetused koormavad, tegi etteheiteid Ahtole, et too ei ole abiks, ning tundis sügavat meelhärmi sellepärast, et tal ei ole võimalust endale isiklikku aega võtta.

Enne lapsi oli Evelin olnud Ahto ettevõtmiste suhtes igati toetav.

Autor Marianne Tobro, imetamisnõustaja, peretoetaja ja koolitaja. Tavaliselt lapseootel naised valmistavad end väga hästi ette sünnituseks ja imetamiseks mitte nii väga. Me kuuleme palju kui loomulik ja kasulik imetamine on, aga kõigile ei tule see alati nii lihtsalt välja ning raskused tulevad paljudele üllatusena.

Majandusharidusega naine mõistis hästi, kui palju tuleb Ahtol oma ettevõtetesse panustada, et neid ikka käimas hoida. Harja valus parast sunnitust oskas Evelin Ahtot inspireerida oma uusi ideid realiseerima. Kõik, mida Ahto välja mõtles, tundus Evelinile põnev ja uudne.

Beebiootus ja pärast sündi

Ta innustas meest ning panustas tema tegemistesse aeg-ajalt ka omapoolsete ideedega, sest see kõik oli tegelikult nende ühistes huvides! Nüüd aga Artrosi liigeste anesteesia Evelini mehe pisutki pikemad tööpäevad häirima.

Ta tundis, et Ahto Artroosi ravi suurte ja vaikeste liigestega hooli temast enam. Varem oli Evelin ise teinud Ahtole ettepaneku jätta ära mõni isiklik üritus, kui samale ajale tekkis mõni strateegiliselt Harja valus parast sunnitust töökoosolek.

Lastega kodus olles ei tule selline asi enam kõne allagi. Praegu näib Evelinile hoopis, et Ahto on oma pere töö ja lõbu nimel ohverdanud. Evelin tunneb end üksiku ja mahajäetuna.

Selline mahajäetusetunne võib äärmuslikul juhul üle kasvada ka ohjeldamatuks armukadeduseks. Esmalt võib naine tunda lihtsalt pahameelt seetõttu, et mehel on vabadus ja võimalus teha enda ajaga, mida soovib, naisel mitte. Kui mees olukorda analüüsida ei oska ning aru ei saa, mida naine tegelikult vajab, võib pahameelest saada armukadedus. Kas need on tõesti nii olulised koosolekud, et nendel peab osalema pärast tööaega? Või on need nii tähendusrikkad treeningmasinad, et oma pere tuleb nende pärast unarusse jätta?

6 olulist asja, mida imetamise kohta teada juba enne sünnitust - Pesapuu Perekeskus

Mida ta sealt tegelikult otsib? Võib olla midagi sellist, mida ta minu käest enam ei looda leida?

1. Kuidas vabaneda olgadest valu
2. Pärast sünnitust valutavad põlveliigesed - Artroos

Võib olla ma ei ole tema jaoks enam ligitõmbav? Kui nüüd kaalu peale astuda ja numbreid vaadata, siis ega vist ei saagi olla Terve enesehinnanguga naisel ei teki ettekujutust, et ta ei ole enam pärast laste sünnitamist mehe jaoks atraktiivne.

Madala enesehinnanguga naise jaoks räägib aga iga millimeeter lõtva kõhunahka terve eepose sellest, kuidas ta naisena enam oma meest ei kütkesta. Mida rohkem naine selliste lugudega ennast piitsutab, seda sügavamale langeb enesehinnang ning seda vähematraktiivseks ta tõepoolest muutub.

Sügavat puudusetunnet, mis väljendub kas hüljatusetunde, kurbuse või armukadedusena, ei ravi ükski väline võte. Lähikondsed saavad oma abi pakkudes või enda käitumist korrigeerides küll olukorda leevendada, kuid mitte naist selliste destruktiivsete tunnete käest vabastada.

Full House Take 2: Full Episode 3 (Official \u0026 HD with subtitles)

Paita väikest last enda sees! Sünnitusjärgset viha, kurbust, hüljatusetunnet või depressiooni kogevad need naised, kes on ise imikuna või väikelapsena ühel või teisel moel hooletusse jäetud. Üks põhjus, miks ei suuda ka ülihea teoreetilise baasiga ja seni tasakaalus olnud naine pakkuda oma beebile või väikelapsele igas olukorras armastavat turvatunnet, peitub selles, et sellisel naisel puudub alateadvuses mudel.

Teadvuse tasandil on kõik suurepärane — naine on valmistunud olema oma lastele hell ja hoolitsev, armastav ja toetustpakkuv ükskõik mis olukorras. Ta usub, et nii see lähebki, sest teadvusetasandil ei näe ta ühtegi põhjust, miks peaks minema kuidagi teisiti. Kuid alateadvusel pole mitte mingit aimu sellest, kuidas soovitud elu luua.