Valus poidla liigesed Mida teha. pöidlaliiges | Reumatoloogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - monatupperware.ee
Arstid soovitavad kanda püsivas asendis kanda kindlat sidet. Haigus ületab vähemalt aastaseid inimesi, kuid areneb enamasti 50—55 aasta pärast. Podagra on üsna tavaline haigus, mis mõjutab peamiselt üle aastaseid inimesi. Sõrme otsad muutuvad valgeks või sinakaks. De Kerveni tenosünoviidi korral muutuvad ainult pehmed kuded ja siis harvadel juhtudel. Vaja on kliinilist, biokeemilist vereanalüüsi.
Artriit pöidlapõhimikul Mis see on?
Valu pöidla liigeses - Osteokondroos -
Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone. Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul.
Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu. Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1.
Kes sellesse haigestuvad?
Kes sellesse haigestuvad? Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.
Millised on sümptomid? Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul.
Mis see on?
Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine. Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, võib pöidlapõhimikule tekkida kühm.
Vaatleme iga haigust üksikasjalikumalt, samuti seda, miks on valu, põhjused ja ravi. Degeneratiivsed muutused Kudede degeneratsioon viib luu hävitamiseni.
Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks vt joonis 2. Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon.
Kuidas diagnoositakse? Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu.
Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis valus poidla liigesed Mida teha.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine
Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas. Millised on ravivõimalused? Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile.
Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal.
Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole mõjunud, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist. Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu eemaldamine ja liigese rekonstruktsioon artroplastikaliigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia.
Konsultatsioonil kirurgiga leiate endale sobivaima võimaluse vt joonis 4.