Haige uhine ravi kodus.

Ajumahu vähenemist võib näha peaaju uuringul. Siiski korraldab iga tervishoiuasutus oma tööd ise. Puukentsefaliidi ohuala püsielanikele, seal puhkajatele, leht- ning segametsades ja niitudel käijatele soovitatakse vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu. Loomulikult on kogemus nende haigete käsitlemisel veel erinev ja vähemasti Lõuna meditsiinistaabi piirkonnas oleme praegu otsustanud, et raskemad COVID patsiendid on koondatud juba COVID patsientide ravis kogenud haiglatesse.

Elanikke vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel. Pikemaks ajaks katkuensootilisse piirkonda siirdujatel on soovitatav vaktsineerida end katku vastu. Puhanguid võib põhjustada eeskätt kopsukatk. Sel juhul rakendatakse kõiki eelnimetatud katku tõrjemeetmeid alates katkuhaige või haiguskahtlase isiku kiirest isoleerimisest haiglasse ning kontaktsete isikute arstlikust jälgimisest ja antibiootikumikuuri tegemisest.

Suitsetav patsient suunake spiromeetriale üksnes siis, kui tal esinevad KOK-ile viitavad sümptomid. Tõendusmaterjal pärineb üksikutest kuni mõõduka kvaliteediga kohortuuringutest ja madala kuni keskmise kvaliteediga juhuslikustatud kontrollitud uuringutest RCT. Sichletidise jt Kontrollrühma patsientidele KG ei tutvustatud spiromeetria tulemusi. Sama uuringu IG-osalejad vähendasid ka sigarettide arvu päevas 11,7 vs.

Eestisse saabunud haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakondatagades täieliku isoleerimise ja tervishoiutöötajate nakkusohutuse. Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase kuue päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse 6 päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele.

Tagatakse nakkuse vere ja koevedelikega leviku vältimine. Tervisekaitseametnik korraldab vajadusel täiendava epidemioloogilise uuringu.

Dr Kaiu Suija

Haige eluruume ei desinfitseerita. Veri ja koevedelikud ning nendega saastunud esemed ja pinnad kahjutustatakse klooriühenditega või hävitatakse põletamisega.

Kollapalaviku riskipiirkonda siirduv inimene laseb end vaktsineerida kollapalaviku vastu vähemalt kaks nädalat enne riskipiirkonda jõudmist. Kollapalaviku vastu vaktsineeritakse haige varem vaktsineerimata pereliikmed ja teised lähikontaktsed.

Kollapalaviku viiruse siirutaja puudumise tõttu ei teki Eestis kohalikke haigusjuhte ning puhanguid. Haige ja haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda. Tervishoiutöötajad järgivad nakatumise vältimiseks nakkusohutuse nõudeid.

Haige täielik isoleerimine ei ole nõutav. Haige kirjutatakse haiglast Haige uhine ravi kodus juhul, kui kaks vähemalt tunnilise intervalliga ja vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi lõpetamist võetud roojaproovi on mikrobioloogiliselt negatiivsed. Tõrjeüritused nakkuskoldes, deisnfektsioon. Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase viie päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse viieks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele.

Tervishoiutöötaja korraldab roojaproovi võtmise ning suunab selle mikrobioloogilisele uurimisele. Haiguskahtlastel ja kontaktsetel toidukäitlejatel ning lasteasutuste töötajatel uuritakse enne tööle taaslubamist kolme roojaproovi, mis on võetud vähemalt tunniliste intervallidega ja vähemalt 48 tundi pärast antimkroobse ravi lõpetamist, ning ühte sapiproovi. Isik, kes saabub Eestisse pärast kauem kui neljanädalast viibimist kooleraepideemilises piirkonnas, tuleb allutada arstlikule jälgimisele viieks päevaks, mille jooksul uuritakse ühte roojaproovi mikrobioloogiliselt.

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika, nakkuse levikufaktori ja levikutee ning haigega kokku puutunud lähikontaktsed, samuti joogivee mikroobse saastumise võimaluse. Epidemioloogiliselt on näidustatud suplusvee ja rahvusvaheliste laevaliinide piirkonda jääva rannikuvee koolera mikrobioloogilise seire korraldamine soojal aastaajal. Haige ja haiguskahtlase isiku väljaheide ja muud eritised desinfitseeritakse klooriühenditega.

Haige viibimisruumis tehakse igapäevaselt jooksev desinfektsioon ning pärast ravi lõpetamist lõppdesinfektsioon. Pikemaks ajaks kooleraepideemilisse piirkonda siirduval isikul on soovitatav end koolera vastu vaktsineerida. Riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel. Epideemia ajal ei korraldata elanike massvaktsineerimist; nakatumisohu püsimisel tehakse seda pärast epideemia lõppemist.

Eriarstiabi Eriarstiabi vajab inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Kindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping. Lepingupartnerid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid olenemata kindlustatu elukohast. Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue.

Imporditud koolerajuhust võib puhang alguse saada. Selle vältimiseks täidetakse hoolikalt kõiki eelnimetatud kooleratõrje üritusi alates haige hospitaliseerimisest ja terveks ravimisest.

Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda täielikku nakkusohutust tagavasse isolaatorisse. Piiratakse tervishoiutöötajate arvu, kes sisenevad isolaatorisse; iga isolaatorisse siseneja peab kandma individuaalseid kaitsevahendeid. Tervishoiutöötaja selgitab välja haige kontaktsed ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise 12 päevaks pärast viimast Haige uhine ravi kodus haigega.

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika või reservuaari väliskeskkonnas ja levikufaktori ning annab soovitused puugiründe vältimiseks. Haige veri ja eritised ning nendega kokkupuutunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse klooriühenditega või autoklaavitakse, keedetakse või põletatakse.

Kasutatakse rekonvalestsendi vereplasmat. Levib puhangutena, sealhulgas nosokomiaalnakkuse puhangutena haiglates. Haiged ja haiguskahtlased inimesed hospitaliseeritakse ja isoleeritakse kiiresti.

Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine 12 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Korduva autoinvasiooni tõttu on haige nakkusallikaks pikemat aega rooja nakkusohtlikkuse pärast.

Soovitatav on haige isoleerida nakkushaiglasse -osakonda. Haige koduse põetamise korral juhendab tervishoiutöötaja pereliikmeid ja muid lähikontaktseid, kuidas desinfitseerida haige rooja ning saastunud riideid ja voodipesu ning rõhutab käte pesemise olulisust.

Tervisekaitseametnik selgitab puhangu põhjused, pidades silmas, et nakkusallikaks võivad olla peale haige inimese ka veised. Nakkus võib levida toidu ja joogiveega. Nakatunud toidukäitleja eemaldatakse töölt ja laps lasteasutusest kuni haigusnähtude kadumiseni ja ravi lõpuni. Haige on nakkusohtlik ja isoleeritakse nakkushaiglasse -osakonda. Pärast haige hospitaliseerimist juhendab tervishoiutöötaja pereliikmeid teostama eluruumides desinfektsiooni.

Oluline on tualettruumi, haige ihu- ja voodipesu desinfektsioon. Tervisekaitseametnik korraldab haige pereliikmete roojaproovide bakterioloogilise sihtuuringu võimaliku nakkusallika rekonvalestsendi, pisikukandja avastamise eesmärgil. Tervishoiutöötaja korraldab haigega suhelnud inimeste pereliikmete tervise jälgimise kolme nädala jooksul arvates haige hospitaliseerimisest.

Tervise jälgimine toimub kehatemperatuuri mõõtmise teel kolme nädala vältel. Palaviku sedastamisel haigega suhelnud inimene hospitaliseeritakse diagnostiliseks uurimiseks. Kroonilise bakterikandluse sedastamine. Enne haiglast lahkumist uuritakse rekonvalestsendi roojaproove bakterioloogiliselt bakterikandluse sedastamise sihiga. Uuritakse kolm roojaproovi. Kolme kuu möödumisel haiglast lahkumisest korraldab tervishoiutöötaja roojaproovide bakterioloogilise taasuuringu bakterikandluse suhtes.

Kui rekonvalestsendil sedastatakse bakterikandlus, siis instrueerib tervishoiutöötaja bakterikandjat Haige uhine ravi kodus tema Uurepasma ja liigeste ravi ettevaatusabinõudest vältimaks nakkuse levikut vajadusel annab juhendeid ka desoainete kasutamise kohta.

Tervisekaitseametnik teavitab bakterikandjat, et ta ei tohi töötada toidukäitlemise ettevõtetes. Kaitsepoogitakse välismaale ohupiirkondadesse siirduvaid inimesi.

Kõhutüüfuse tekitajad levivad toidu ja joogiveega. Nakkusallikaks on tavaliselt krooniline bakterikandja. Inimeste rühmaviisilise haigestumise puhul teostab tervisekaitseametnik haigestumise operatiivse epidemioloogilise analüüsi sihiga selgitada nakkusallikas ja nakkuse leviku viis, korraldab vajadusel täiendavate uuringute teostamise ja juhendab adekvaatsete tõrjemeetmete rakendamist vastavalt epidemioloogilise analüüsi tulemustele.

Kui nakkus levib joogiveega, siis tervisekaitseametnik teavitab elanikke nakkusohtliku joogivee keetmise vajadusest ja püstitab omavalitsuse ees elanike nakkusohutu joogiveega varustamise vajaduse.

Piiratakse tervishoiutöötajate arvu, kes sisenevad isolaatorisse.

Tervishoiutöötaja selgitab välja haige kontaktsed ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise 21 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Mehed peavad hoiduma kaitsmata seksuaalkontaktidest. Juhul kui jälgitava kontaktsel tõuseb palavik 38,5—39,0 °C, hospitaliseeritakse ta kohe.

Teavitatakse elanikke, et nad väldiksid näriliste kuivanud eritiste tolmu sissehingamist, kokkupuutumist haige neelueritisega. Lassa palavik võib levida puhangutena, sealhulgas haiglanakkuse kujul.

Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine 21 päevaks. Haige hospitaliseeritakse ravikuuri läbiviimiseks. Haige paigutamine eraldi ruumi on soovitatav esteetilis-sotsiaalsel kaalutlusel.

Põhinavigatsioon

Pärast ravi lõpetamist ei rakendata piiranguid isiku suhtes. Tervishoiutöötaja selgitab välja nakkusallika ja haige kontaktsed isikud. Haige lähikontaktsed allutatakse arstlikule jälgimisele iga 12 kuu tagant vähemalt viieks aastaks pärast viimast kokkupuudet nakatavas haigusvormis haigega.

Desinfitseeritakse nakatavas haigusvormis haige ninasekreet ja sellega saastunud esemed. Pärast haige hospitaliseerimist tehakse eluruumides lõppdesinfektsioon. Leepra ei levi puhangutena. Tervishoiutöötaja korraldab haige hospitaliseerimise kliinilisel näidustusel nakkushaiglasse -osakonda. Haige transporditakse kiirabi poolt või eraautoga. Haige ei tohi kasutada ühistransporti hospitaliseerumiseks. Perearst selgitab haigega suhelnud inimesed ja teavitab perekonna teisi perearste nakkusohust.

Vajadusel organiseerib perearst kaitsepookimata isikute immuniseerimise. Epidemioloogilise uuringu teeb tervisekaitseametnik. Perearsti korraldusel isoleeritakse haige koju jätmisel 4 päevaks pärast lööbe ilmumist ja komplikatsioonide korral 10 päevaks.

Leetreid mitte põdenud ja kaitsepookimata isikud isoleeritakse 17 päevaks. Tähtsaimaks tõrjemeetmeks on laste ja noorukite kaitsepookimine, mida tervishoiutöötajad teostavad kehtestatud korras. Puhangu korral rakendavad tervishoiutöötajad ja tervisekaitseametnikud kõiki loetletud tõrjemeetmeid.

1. Haige isoleerimine.
2. Valuselts: Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond
3. Nakkushaiguste tõrje nõuded – Riigi Teataja
4. Karantiin - inimestele, kes võivad olla nakkusohtlikud.
5. Surs, kus hip valutab
6. Eesti Perearstide Seltsi juhised COVID haiguse perioodiks
7. Folk ravi osteokondroosi naistel
8. Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond Avaleht » Valust vabaks » Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond Valu seltsi toetajaliikmed Märts 13, Dr Kaiu Suija Sihtasutus Vähihaigete Toetusravi abistab patsiente 13 maakonnas ja 21 tegevuskohas üle Eesti.

Haige inimene ei ole nakkusohtlik. Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

Legionelloosi tekitajate reservuaariks on sooja- ja külmavee süsteemid, purskkaevud, kliima- ja ventilatsiooniseadmed, veekogud ja pinnas.

Haigustekitajad levivad tolm- ja aerosoolnakkuse teel. Tervishoiutöötaja jälgib sama levikufaktoriga seotud uute haigusjuhtude ilmumist kümne päeva jooksul pärast kokkupuudet ohuteguriga. Tervisekaitsetöötaja korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja haigustekitajate levikufaktori ja ühise levikufaktoriga seotud haigusjuhud, haigustekitajate allikad väliskeskkonnas ning nende levikutee.

Korduvad küsimused

Desinfektsiooni ei tehta haiget ümbritsevas keskkonnas; seda tehakse vee- ja ventilatsioonisüsteemides. Legionelloosipuhangud esinevad hotellides, laagrites, haiglates, töökollektiivides. Puhangu likvideerimiseks eemaldatakse haiged ja nakatuda võivad inimesed ohupiirkonnast ning kahjutustatakse levikufaktorid.

Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel nakkushaiglasse -osakonda.

Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust. Sissejuhatus Paljud inimesed kogevad elu jooksul, et nende mälu ja tähelepanuvõime ei ole nii hea kui sooviks. Sageli on see mööduv nähtus, mis on kaasnenud stressi, ärevuse, depressiooni või vähese magamisega. Vanemas eas hakatakse rohkem unustama.

Haige transporditakse haiglasse kiirabi- või eraautoga. Haige kontaktseid ei isoleerita. Perearst korraldab kontaktsete või nakkushaiguskahtlaste isikute arstliku jälgimise 10 päeva jooksul.

Haige uhine ravi kodus korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallikaks olevad loomad närilised või saastunud veekogud, võimaliku elukutsega seotud nakatumise, annab juhised deratisatsiooni tegemiseks ning toiduainete ja vee kaitsmiseks näriliste eest.

Loomade näriliste uriiniga saastunud esemed ja vahendid desinfitseeritakse või põletatakse. Sageli on vaja hävitada eluhoonetesse tunginud närilised. Vaktsineerimist Eestis ei kasutata. Puhangu korral rakendavad tervishoiutöötajad ja tervisekaitseametnikud eelnimetatud tõrjemeetmeid.

Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse kliinilisel näidustusel. Tervishoiutöötaja korraldab sama levikufaktoriga seotud isikute arstliku jälgimise 21 päevaks. Listerioosi riskirühma kuuluvad looma- ja linnufarmide ning piimatööstuse töötajad, toidukäitlejad, veterinaartöötajad ja rasedad naised.

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab Haige uhine ravi kodus nakkusallika, haigustekitajate levikufaktorid, haiguskahtlaste loomadega kokku puutunud isikud ja listeeriabakteri kandluse kahtlusega isikud ning suunab viimased tervishoiutöötaja juurde uuringute läbiviimiseks.

Listerioosi endeemilises piirkonnas keedetakse toorpiima 15 minutit. Listerioos võib levida puhanguna. Puhangu tekkimisel on levikufaktoriteks toorpiim ja pastöriseerimata piimatooted, aedvili, pasteet ja kiirtoidud. Tervisekaitseametnik saadab kahtlased toiduained või toidud mikrobioloogilisele uuringule.

Toidukäitlejaid uuritakse bakterikandlusele. Bakteriaalse kopsupõletiku tõenäosus esimesel haigusnädalal on väga väike. Erinevalt gripist ei ole meil koronaviiruse vastu toimivat viirusvastast preparaati, mida ambulatoorselt saaks kasutada.

Seega on esimesel haigusnädalal oluline just sümptomaatiline ravi — palavikku alandav ravi, kõrge palaviku foonil piisav vedeliku tarvitamine jms. Kevadel oodati pikisilmi vaktsiini ja see tundus nagu helesinine unistus või valge laev. Nüüd, mil lausa mitu vaktsiini on päevakorral, on ühtäkki ilmnenud, et on neid, kes siiski ei soovi seda saada ega luba seda manustada ka oma vastutusel olevatele riskirühma kuuluvatele eakatele. Tegemist on uute ja väga kiiresti väljatöötatud vaktsiinidega.

Kas inimeste alalhoidlikkus on teie hinnangul põhjendatud?

Inimeste alalhoidlikkus tuleneb teadmatusest ja see põhjustab ettevaatlikkust. See on täiesti arusaadav. Siin ongi oluline spetsialistidel jagada vaktsiini kohta ammendavat informatsiooni, sest nõusolek vaktsineerimiseks — nii nagu meditsiinis ikka, saab olla vaid informeeritud nõusolek.

Soovitan kõigil, kes on veel vaktsineerimise osas kõhkleval seisukohal, pidada kindlasti oma perearstiga nõu. Kuigi vaktsiin ei ole veel kõigile kättesaadav, siis nõustamist selles osas saab juba praegu teha. Ilmselt kordan juba teiste poolt öeldut, aga on oluline meeles pidada, et me keegi ei tea, kuidas ühel või teisel inimesel COVID kulgeda võib.

Raviasutuse töötaja võtab Sinuga ise ühendust hiljemalt Vastuvõtuaegade broneerimisel on eelisjärjekorras patsiendid, kelle vastuvõtuaeg on eriolukorras tühistatud või edasi lükatud. Kui Sinu seisund ägeneb ooteajal, siis palun võta ühendust oma perearstiga ja kirjelda oma seisundit.

Perearst saab vajadusel korraldada e-konsultatsiooni eriarstiga. Kui sul on eriolukorra ajal tekkinud vajadus eriarsti vastuvõtuks: Võta ühendust oma perearstiga, sest tema Haige uhine ravi kodus Sinu esimene kontakt tervisemure korral.

Perearstil on omakorda mitu võimalust. Esiteks saab ta patsiendiga suhelda, täpsustada tervisemuret ja suurema osa tervisehädade puhul aitabki inimest tema perearst.

Kui perearstil on täiendavaid küsimusi eriarstile, saab perearst teha e-konsultatsiooni, mille eest tasub haigekassa.

E-konsultatsiooni saab hetkel teha 23 erialal. Kui eriarst ja perearst peavad eriarsti vastuvõttu vajalikuks, saab eriarst, kes e-konsultatsiooni tegi, ravi üle võtta. Seejärel on arvestades patsiendi tervisemure kriitilisust eriarsti otsustada, kas ta kutsub inimese enda juurde vastuvõtule või teeb temaga kaugvastuvõtu.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus - Ravijuhend

Arstiabi ooteajad Arstiabi Sinu lähedal Inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Arstiabi pakkuvate raviasutuste kontakte saab otsida erialade ning piirkondade kaupa siit. Eraldi saab otsida perearstide, eriarstide, õendusabi, hambaravi ning mammograafia kontakte.

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

Perearsti vastuvõtule peab pääsema: ägeda terviseprobleemi korral samal päeval kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Kui analüüsivastus on negatiivne Püsi kodus, kuni enesetunne paraneb ja sümptomid on kadunud.

Kui analüüsivastus on positiivne ja haigussümptomid puuduvad Püsi isolatsioonis 10 päeva alates proovi võtmise päevast — kui selle aja jooksul ei ole sümptomeid tekkinud, võid naasta tavapärase elu juurde. Kui 10 päeva jooksul sümptomid tekivad, siis võta kohe ühendust perearstikeskusega.

Kui kasutad HOIA-mobiilirakendust, märgi end seal nakatunuks. Püsi isolatsioonis. Perearstikeskusega lepitakse kokku ajad, mil uuesti ühendust võetakse. Sulle Haige uhine ravi kodus haiguse tavalist kulgu ning räägitakse ohusümptomitest, mille korral peab kindlasti kiirelt tegutsema.

Kui sul terviseseisundi tõttu on vaja, et arst või õde sind läbi vaataks, siis lepitakse selleks kokku spetsiaalsed vastuvõtuajad, mil keskuses on kokkupuuted teiste patsientidega miinimumi viidud ning teiste inimeste nakatamise võimalus on väiksem.

Perearstikeskusse vastuvõtule minekuks ära kasuta ühistransporti. Seetõttu otsustas töörühm uurida, kuidas skriining ja skriininguga tuvastatud püsiobstruktsiooniga suitsetajate suitsetamisest loobumise lühinõustamine mõjutab loobumise määra.

Uuringutes ei ole leitud seost spiromeetria teostamise ja sellele järgneva lühinõustamise ja suitsetamisest loobumise vahel.

Seetõttu otsustas töörühm, et kõiki suitsetavaid asümptomaatilisi patsiente ei ole vaja püsiobstruktsiooni avastamiseks skriiningspiromeetriale suunata.

Spiromeetriale peab suunama need suitsetavad patsiendid, kel esinevad KOK-ile viitavad sümptomid. KOK-i diagnostilised kriteeriumid spiromeetria alusel 4. KOK-i kahtlusega patsiendil tehke spiromeetria, spiromeetrial obstruktsiooni olemasolul tehke bronhodilataatortest. Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste 5.