Sulges haiget une puudumisest.
Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja: ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege. See on pealegi ka töötaja enda huvides. Kellel on õigus haiguslehele?
Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel.
- Traumaatilise liigesevalujargne valu
- Kaed kae liigesed ja lihased
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.
Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse. Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu näiteks nakatunutega tegelev personal.
Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks.
Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst.
Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse? Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu.
Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal.
Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem. Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel? Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.
- Sellega seoses taasavaldame Eero Epneri loo, mis ilmus algselt
- Алистра была заворожена их красотой.
- Haiget jalgade harjatele
- Проснувшись, он оказался в незнакомой комнате, и лишь спустя несколько секунд вспомнил, что находится не в Диаспаре.
Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas näiteks rannas, pargis või mujal.
Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kauduvajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.
Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb ta saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.
Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada. Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene tema töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab. Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama.
Kuid lihtne koristustöö pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks töötajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse tööajal st tööandja tasub ka selle töö tegemise eest. See on pealegi ka töötaja enda huvides.
Küsimused, vastused | COVID kriisi veebileht
Mida puhtamad on pinnad, seda vähem on viirusel võimalus ellu jääda ja meile kahju teha. Kui tunnete, et tööandja või tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole pöörduda ning paluda täiendavalt selgitada.
Samuti andke tööandjale teada, kui te tunnete, et meetmed nt kummikinnaste kasutamine ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks. Tööandja peab teavitama oma personali COVID juhtumitest ja kaitsemeetmetest kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid.
Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga. Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege.
Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega. Kas tööandja võib oma töötajatelt küsida, kas neil on tuvastatud COVID millal see tuvastati ja kust töötaja nakkuse sai?
Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot nt kellelt nakkus saadi. Samuti ei ole tööandjal õigust mõõta töötaja kehatemperatuuri, et selgitada välja, kas tal on palavik samuti terviseandmed. Tööandja võib eelnevat teha, kui see on töötajatega kokku lepitud ja kui see on erandkorras põhjendatav COVID nakatumise vältimiseks, kui töötaja puutub kokku teiste töötajate või klientidega.
Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.
Seega saab COVID diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab töötaja tööandjat ise. Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta. Tööandja peab arvestama, et küsida tuleb ainult seda, mis vajalik ja küsima peab võimalikult vähe isikuga seonduvaid Sulges haiget une puudumisest.
Kas tööandja saab sundida töötajaid ilma palgata kodus olema sundpuhkus, palgata puhkus? Sundpuhkust töölepingu seadus edaspidi: TLS ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus.
Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma selle aja eest keskmist töötasu. Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima.
Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub TLS § Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta.
Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.
Kellel on õigus haiguslehele? Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.
Language switcher
Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.
Uus tõmme.
Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla aastane laps või alla aastane puudega laps; 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.
Veel kümme meetrit. Veel viis meetrit. Eelviimane tõmme. Jalad rippu, pea veest välja, pilk tabloo poole. Ta on teine.
Ta ei ole teiseks tulnud. Ta on teiseks jäänud. Aivar Rehe ronib basseinist välja, kõnnib mõned sammud ja seisab sõbra ette. Tilk tilga haaval. Siis kuivavad nad lõplikult.