Ilma muutmisel kahjustab kahju. TÜ arvates kahjustab välismaalaste seaduse muutmine Eesti kõrgharidust

Kõne alla saab tulla mõnede muude õiguskaitsevahendite rakendamine. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. Isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

Oltjer ütles, et ülikool suudab luua kvaliteetse Ilma muutmisel kahjustab kahju kõigile üliõpilastele, kui ollakse rahvusvaheliselt avatud. Ta lisas, et tuleks soosida seda, et õppima tuleks väga võimekad, mitte vaid maksujõulised üliõpilased. Eesti ühiskond ja meie noored ei tohi leppida ega pea leppima vähemaga," seisis kirjas. Muudatused kahjustaks ka Eestist pärit üliõpilasi Ta tõi välja, et välisüliõpilaste vastuvõtu piiramine takistab riigi jaoks prioriteetsete erialade, ennekõike IT-õppe arendamist.

Oltjer kirjutas, et riik ootab TÜ-lt, et IT-õppekavade vastuvõtt kasvaks kolme aastaga 30 protsendi võrra. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või Ilma muutmisel kahjustab kahju ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

Võla- ja lepinguõigus

Tüüptingimuste ja nende tühisuse regulatsioon täidab eelkõige võlasuhte nõrgema poole kaitse eesmärki. Tüüptingimuste regulatsiooni kehtestamist õigustab poolte läbirääkimispositsioonide strukturaalne ebavõrdsus, millest tulenevalt on tarvilik õigussuhte nõrgemat poolt kaitsta. Võlgnik ja võlgniku kaitse, vastuväite esitamine võlausaldajale, aegumise kohaldamine, intressi alandamise taotlemine, võlanõustamine Võlaõigusseaduse edaspidi VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb Chondroitiin Glukosamiin maitsetaimedesse isiku kohustatud isik ehk võlgnik kohustus teha teise isiku õigustatud isik ehk võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Sellest tulenevalt võib öelda, et võlaõiguslikus mõttes on võlgnik isik, kes on võlasuhtes kohustatud pooleks ning kel lasub kohustus teha võlasuhte teise poole ehk võlausaldaja kasuks mingi tegu või jätta see tegemata. Ilma muutmisel kahjustab kahju ja õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt peab võlgnik oma kohustusi täitma nõuetekohaselt, kuid seadus näeb võlgniku kaitseks ette ka mõningaid sätteid, et vältida võlgniku suhtes liigset ebaõiglust ja ebamõistlikku kahjustamist.

Praegu kehtivast võlaõigusseadusest tuleneb n-ö garantiivastutuse printsiip, mille kohaselt võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise puhul igal juhul, v. Vääramatu jõud on selleks vabandavaks asjaoluks, mis seadusest tulenevalt vabastab võlgniku vastutusest oma kohustuse rikkumise korral. Küll aga tuleneb võlaõigusseaduse dispositiivsusest ja ka konkreetselt VÕS §-dest jaet lepinguga võivad pooled ette näha ka seaduses sätestatust erinevad vastutuse aluspõhimõtted.

Nii võib lepinguga sätestada, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü korral või veel kitsamalt: ainult tahtluse esinemise korral.

Hoolimata sellest, kas kohustuse rikkumine on vabandatav ja võlgnik rikkumise eest vastutab või mitte, võib võlasuhte õigustatud pool igal juhul kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid: keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, taganeda lepingust, leping üles öelda, alandada hinda. Kui kohustust rikkunud isiku näol on tegu majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga, võib õigustatud isik hoolimata võlgniku kohustuse rikkumise vabandatavusest kohaldada õiguskaitsevahendina ka viivist.

Seega, kohustuse rikkumise eest mittevastutamine välistab täielikult võlausaldaja kahju hüvitamise nõude, kohustuse täitmise nõude ja majandus- või kutsetegevuses Ilma muutmisel kahjustab kahju isiku puhul ka viivisenõude võimalikkuse.

Meedias pälvis palju tähelepanu eelmainitud seaduse § 45 lg 2, mille sisuks oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § lõike 1 muutmine selliselt, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on vaid 10 aastat, mitte senine 30 aastat. Selline kolmekordne aegumistähtaja lühendamine on vaieldamatult makseraskustes võlgnike huvides, kuid on põhjustanud pahameelt nõudeõigust omavate isikute seas, kuna võlgnik saab juba 10 aasta möödudes priiks kõiksugu nõuetest, mis temal lasuvad.

VÕS sõnaselge regulatsioon võlgniku õiguse kohta võlausaldajale vastuväiteid esitada väga rikkalik ei ole. Peamiselt sisaldub vastuväidete esitamise regulatsioon isikupaljususega võlasuhetes, kus ühel või teisel võlasuhte poolel on mitu isikut. Seadus seda expressis verbis ei sätesta, aga võlgnikul on võlaõigusseaduse mõttest ja tsiviilõigusliku korra toimimise põhimõtetest tulenevalt alati võimalus esitada võlausaldajale omapoolseid vastuväiteid. Seda eriti juhul, kui võlausaldaja kohaldab õiguskaitsevahendeid ebaõigesti või on võlausaldaja ise vastuvõtuviivituses, mistõttu võivad mõnede õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalused tema jaoks ära langeda.

Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja aegumistähtaeg jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Järelikult on aegumistähtaja tundmine eriti tähtis võlausaldajate jaoks. Kuigi võlausaldaja seadusest või tehingust tulenev nõue mingiks teoks või teo tegemata jätmiseks kohustatud isiku jaoks iseenesest ära ei lange, pole võlgnik enam kohustatud oma kohustust ja võlausaldaja nõuet täitma.

Võib öelda, et aegumistähtaja möödudes võlgnik võib, aga ei pea võlausaldaja nõuet täita.

Ilmselge on, et pigem nõutud kohustust aegumistähtaja möödudes enam ei täideta. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid see võib pikeneda kümnele aastale, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kolme aastane aegumistähtaeg on sätestatud ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul, arvestades seda ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Väga oluline on ka TsÜS-i § Ilma muutmisel kahjustab kahju sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Sellest tulenevalt kohus või muu organ ise ei viita vaidluse lahendamisel aegumisele ega hakka seda ka omaalgatuslikult kohaldama. Aegumist võetakse arvesse vaid juhul, kui kohustatud isik seda taotleb. Võib nentida, et selle õigusnormi tundmine on väga oluline võlgniku jaoks, kuna oma õigusi mitte teades võib kohus või muu organ teha tema suhtes negatiivse otsuse, kuigi otsust vastupidiseks muuta oleks olnud äärmiselt lihtne — seda pelgalt aegumisele viidates.

VÕS sõnaselgelt intressi alandamise taotlemise võimalust ette ei näe. Küll leiab Riigikohtu praktikast erinevaid lahendeid, millised intressimäärad täpsemalt öeldes siiski krediidi kulukuse määrad on tarbija jaoks ebamõistlikult koormavad ja heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised.

Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt, kui suurt kasu saab laenu- või krediidiandja mingil kindlaks määratud perioodil tema poolt väljaantava rahasumma pealt. Ilma muutmisel kahjustab kahju kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis laenu- või krediidisaajal tuleb tasuda. Ilmselgelt moodustab kõige suurema osa krediidi kulukuse määrast siiski intress, seega võib mööndustega rääkida ka sellest, kui suur intress on Riigikohtu arvates heade kommetega vastuolus.

Hinnates n-ö liigakasuvõtlikke tarbijakrediidilepinguid, on Riigikohus varasemalt leidnud, et puhtalt kõrge intressimäära tõttu ei saa laenulepingut üldjuhul tühiseks pidada. Argumentidena selle seisukoha kaitseks on toodud isiku põhiseadusest tulenev õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada, Arthroosi harja ravi folk oiguskaitsevahendite jargi võtta vastu ka otsuseid, mis tingimustel laenu võetakse või antakse.

Samuti on leitud, et kohus ei tohiks sekkuda isikute vabasse majandustegevusse. Sellest põhimõttest lähtub nüüd ka Eesti kohtusüsteem. Seadusest tulenevat võimalust intressi alandamist taotleda objektiivse õiguse kohaselt isikul ei ole, küll saab taotleda tarbijakrediidilepingu, mille kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolmekordselt, tühistamist. Sellise lepingu tühistamise korral on tühine terve tehing, mitte vaid üks või mõni osa sellest.

Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi.

Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Sellest tulenevalt riskib laenuandja, kes tegutseb liigakasuvõtjalikult, sellega, et ta saab suure kasumi asemel tagasi vaid seadusest tuleneva intressimääraga laenuraha. Võlanõustamise all võib mõista nii sotsiaalset teenust kui oma kutsetegevuses tegutsevate juristide ja advokaatide pakutavat nõustamisteenust. Õigusbüroodes tegutsevate juristide jaoks Ilma muutmisel kahjustab kahju võlanõustamine üheks osaks nende töös kohtus esindamise, lepingute koostamise jms kõrval.

Võlanõustamise üldiseks eesmärgiks on võlgniku informeerimine tema subjektiivsetest õigustest ja temal lasuvatest juriidilistest kohustustest. Oma ala eksperdid saavad hädasolijaid aidata ka selles osas, millist strateegiat peaks võlgnik kasutama, et enda huve edaspidiselt võimalikult vähe kahjustada. Samuti on võlanõustamise eesmärgiks leida viis, kuidas tekkinud olukorras kõige efektiivsemalt Ilma muutmisel kahjustab kahju väikseimate kadudega välja tulla.

Solidaarvõlgniku tagasinõue Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt solidaarvõlgnikudvõib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu solidaarvõlgniku tagasinõuevälja arvatud talle endale langevas osas. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel ehk legaaltsessiooni ühe eriliigiga.

Kui võlausaldaja on ühe solidaarvõlgniku tema kohustusest vabastanud, on teistel võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. See ei kehti, kui võlausaldaja vähendab oma nõuet ulatuses, mis langeb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes võlgnikule, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus.

Kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Võlgade sissenõudmine ja võla loovutamine Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine.

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus Logy Sustava haigused senise asemele.

Nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. Üheks enimlevinumaks näiteks nõude loovutamise puhul on inkassoettevõtete tegevus.

Nemad omandavad võlausaldajatelt, kelle nõue võlgniku vastu on muutnud sissenõutavaks, nende nõudeõigused ja tegelevad võla edasise sissenõudmisega ise edasi. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega Ilma muutmisel kahjustab kahju nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule nõude omandaja üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta.

Lepitusmenetlus Lepitusmenetlus lepitusseaduse tähenduses on poolte vabatahtlikkusel põhinev konfidentsiaalne tegevus, mille käigus lepitaja toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus.

Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku. Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus.

Teatud seadusega sätestatud tingimustel võib lepitusmenetlus olla ka kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks.

Lepitajaks võib erinevate asjaolude esinemisel olla nii lepitusmenetluse poolte valitud füüsiline isik, vandeadvokaat, notar kui ka riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. Kohustuse täitmine ja kohustuse täitmise kvaliteet Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lisaks tuleb Ilma muutmisel kahjustab kahju täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele.

Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tähtis on ka võlaõigusseaduse sättest tulenev eeldus: kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Tänu sellele sättele läheb pärast täitmise vastuvõtmist nõuetele mittevastava kohustuse täitmise tõendamise koormis üle võlausaldajale ehk täitmise vastuvõtnule. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Mobiili peamenüü

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt Ilma muutmisel kahjustab kahju kvaliteediga.

Majandus- või kutsetegevuses isik peab lisaks oma kohustusi täitma sellise kvaliteediga, mis vastab keskmisele samal tegevusalal tegutsevate isikute sama kohustuse täitmise kvaliteedile. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi.

Lisaks lasub kohustatud isikul hoolsuskohustus. Juhul, kui kohustus seisneb mingi kindlaksmääratud asja üleandmises, peab kohustatud isik asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil. Kohustuse üleminek Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.

• Koik uhisjalatsid haiget
• Moraalne kahju – Vikipeedia
• Sorme liigesepoletik parast vigastust
• EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega, et kohustus läheks üle kolmandale isikule, on vaja kolmanda isiku enda ja ka võlausaldaja nõusolek.

Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes. Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult.

Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale kohustusega ühinemine.

• Jooniste ja sidemete reitingu tooriistad
• TÜ arvates kahjustab välismaalaste seaduse muutmine Eesti kõrgharidust | Eesti | ERR
• Uhise valu ravi eakatel
• Eesti riigi infoportaal | monatupperware.ee

Lepingu ülevõtmine ja ettevõtte üleminek Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.

Lepingu ülevõtmise puhul pole tegu üksikute kohustuste ülevõtmisega, vaid käsutuse esemeks on lepingupoole positsioon tervikuna. Tegu on üldõigusjärglusega, millest tulenevalt lähevad lepingu ülevõtjale üle nii üleandja õigused kui kohustused. Võlaõigusseaduse kohaselt võib toimuda ka ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.

Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud Ilma muutmisel kahjustab kahju selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega kõik eelmises lauses nimetatu läheb ettevõtte üleminekul ettevõtte omandajale üle.

Üleantava ettevõtte senise ärinime liigesevalu koik õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid.

Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga!

Võlaõigusseadus võimaldab lepinguga üle anda ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks oleva ettevõte ühe osa ehk käitise. Käitis peab vastama kõikidele ettevõtte tunnustele: ta peab olema majanduslikult omvahel seotud õiguste ja kohustuste kogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Intress ja viivis võlasuhtes Intress ja viivis on võla- ja lepinguõiguses keskseteks instituutideks. Intressi mõistet pole võlaõigusseaduses ega teistes seadustes legaaldefinitsioonina avatud.

Üldiselt levinud on arvamus, et õigusteoreetilise liigituse alusel jaguneb intress kasutusintressiks ja viivitusintressiks Ilma muutmisel kahjustab kahju viiviseks. Seega on intress oma olemuselt suurem koondmõiste, kuhu alla mahub kaks intressi alaliiki. Nagu eelpool mainitud, pole kasutus Ilma muutmisel kahjustab kahju mõistet Eesti seadusandluses legaaldefinitsioonina defineeritud.

Samas on õigusteadlaste ja praktikute seas valitsev arusaam, et kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Näiteks maksuõiguse üldosa norme koondava maksukorralduse seaduse edaspidi MKS § lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

Oma sisult on selline kohustus sarnane pigem võlaõigusliku viivise ehk viivitusintressi maksmise kohustusega, mitte kasutusintressi tasumise kohustusega, mida tuntakse, nagu korduvalt toonitatud, intressi mõiste all. Võlaõiguse tundjale on selge, et MKS § lg-s 1 sätestatu pole tasu raha kasutamise eest, vaid raha maksmisega viivitamise eest tasuda tulev täiendav rahaline kohustus.

Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

– Riigi Teataja

Parasjagu kehtiva intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui lepinguga on ette nähtud teistsugune intressimäär, mis tuleneb võlaõigusseaduses sätestatust, kohaldatakse tsiviilõiguses kehtivast privaatautonoomia põhimõttest tehingupoolte valitud intressimäära.

Väljaspool majandus- või kutsetegevust tegutsevate isiku vahel sõlmitud laenulepingute puhul eeldatakse, et tegu on intressivaba laenuga.

Eesti Tartu Ülikooli senati ja nõukogu hinnangul on välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine liiga tormakas, ebavajalik ning vastuolus riiklike eesmärkidega. Tartu Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer toob oma kirjas justiitsministeeriumile välja, et plaan keelata kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele tasuta õppe pakkumise võimalus toob endaga kaasa mitmesuguseid probleeme. Oltjer ütles, et ülikool suudab luua kvaliteetse õpikeskkonna kõigile üliõpilastele, kui ollakse rahvusvaheliselt avatud. Ta lisas, et tuleks soosida seda, et õppima tuleks väga võimekad, mitte vaid maksujõulised üliõpilased.

St selleks, et laenuandjal oleks võimalus ja õigus nõuda võlgniku käest ka intressi, tuleb selles eraldi kokku leppida. Kui intressi tasumise kohustuses on isikud kokku leppinud, aga pole kokku lepitud intressi määras, kohaldatakse seadusest tulenevat intressimäära.

Practice Areas

Teiseks intressi siin üldmõiste tähenduses alaliigiks on viivitusintress ehk viivis. Viivise õigusliku olemuse sätestab VÕS § Selle kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi viivisarvates kohustuse sissenõutavaks Ilma muutmisel kahjustab kahju kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressi arvutatakse protsendina võlgnetavalt summalt. Riigikohus on leidnud, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist.

Viivist võib õiguskaitsevahendina nõuda alati, sõltumata sellest, kas võlausaldaja on varalist kahju ka reaalselt kannatanud. Oluline on tähele panna, et viivist saab nõuda ainult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ehk kohustus, millega viivitatakse, peab seisnema ainult rahasumma tasumises.

Kui võlgnik viivitab nt mõne vallasasja nagu auto, raamat vms üleandmisega, ei saa sellise kohustuse mitteõigeaegse täitmise eest nõuda Tonic peavalu. Kõne alla saab tulla mõnede muude õiguskaitsevahendite rakendamine.

Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.

Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Seega ei saa viivist nõuda viiviselt ega kasutusintressilt. Täitmise kviitung, võladokumendi tagastamine, tagatis Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi täitmise kviitung.

Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik.

Kui kviitung on välja antud põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress.

Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda.

Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Järelikult, kui võlgnik nõuab pärast oma kohustuse täitmist võlausaldajalt täitmise kviitungi väljastamist, ja viimane sellest keeldub, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse ja sellest tulenevalt on tema omapoolseid kohustusi rikkunud ning võlgnikul on võimalus kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Kui võlgnik on kohustuse kohta välja Ilma muutmisel kahjustab kahju kohustuse olemasolu tõendava dokumendi võladokumentvõib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta Ilma muutmisel kahjustab kahju tunnistust.

Kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise. Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud.

Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Seega jällegi, kui võlausaldaja keeldub võladokumendi tagastamisest või sellele pealdise tegemisest, rikub hoopis tema võlasuhtest tulenevaid kohustusi ja võlgnikul on õigus õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

Kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi. Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha.

Põhjuslik seos esineb siis, kui tegu ja tagajärg on omavahel seotud. Hüvitamiskohustust saab vähendada või tagasi maksta, kui sama kahju tekitataks hiljem ilma kostja õigusvastase tegevuseta. Juhtudel, kui seadus näeb rikkumise korral sõnaselgelt ette mittevaralise kahju hüvitamise, peaks kannatanu tavaliselt eeldama moraalset kahju. Järelikult peaks kannatanu tõendama harilikult ainult kahju tekitanud isiku õigustatud huvi rikkumist, mitte aga moraalse kahju olemasolu ja ulatust.