Toetab vihma ajal haiget, Nõuandeid | Estfarm
See on teadaolevalt Eestis esimene nii avameelne teleintervjuu nii tundlikul teemal. Lisaks sellele, et täiskasvanuid õpetatakse lugema ja kirjutama, antakse naistele võimalus ka õppida ametit, et võimaldada neil elatist teenida. Seejärel algab ring otsast peale. FNH tööd.
Saamislugu[ muuda muuda Toetab vihma ajal haiget ] tehti Tartus Emakeele Seltsi koosolekul ettepanek toetada setokeelset kirjandust ja koostada seto lugemik. Lugemiku koostamise võttis enda peale Paulopriit Voolaine, kes muuhulgas kirjutas lugemiku jaoks regivärsilise lugulaulu "Kuningas Seto". Pärast Voolaine kirja saamist hakkaski Anne Vabarna eepose teksti sõnastama.
Teksti pani etteütluse järgi kirja Anne aastane poeg Ivo. Lugulaulu loomine käis Anne peas, tagasi pöördumine juba kirjapandu juurde sai toimuda ainult lauliku poja vahendusel, kes võis ema soovi korral talletatust mõnda kohta ettelugemisega mälu jaoks värskendada, aga mitte rohkem. Eepose tekst sai valmis Anne Vabarna Põhitekst jagati 29 peatükiks, millele liitub veel 14 katket ja ballaadi.
Hiljem tõlkis Seppo Suhonen eepose ka soome keelde, raamat ilmus Helsingis.
Uus tugigrupp toetab lapseeas seksuaalselt kuritarvitatud täiskasvanuid | Eesti | ERR
Eepose teise osa pani kirja Anne aastane poeg Mihkel. Peko[ muuda muuda lähteteksti ] Eepose peategelane, ühtaegu vägimees, talumees, sõjamees, jahimees, koopaerak, kuningas ja prohvet. Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti.
Seejuures aga lülitas ta Peko kristlike kujutelmade süsteemi, kuhu see jumalus varem ei kuulunud. Paul Hagu arvab, et kui Paulopriit Voolaine "oleks üritanud Peko kindlalt jättagi setude müütilisse panteoni kuuluvaks jumalaks, pooljumalaks või ka kultuuriheeroseksoleks tulnud luua terve uus, setudel olematu ja sellepärast selgelt pseudomütoloogiline struktuur.
Liiklusseadus (lühend - LS)
Kõigele lisaks oleks raske olnud teha toda hüpoteetilist konstruktsiooni vastuvõetavaks laulikule Anne Vabarnale, kes õigeusklikuna oma sisimas oleks seda kindlasti tõrjunud. Sellega oli lahendatud kristluse ja paganluse vastuolu. Hiljem kroonib Essu Peko setode kuningaks ja nimetab ta "nurmejumalaks", lausudes: Peko mingu riik rikkast, kõva kolk korgõst!
Rikkusõ jätä sino kätte, kalle õnnõ sino kaala: seto- olõt no -kõnõ sirgõ miis, korgõ seto olt kuningas — no kroonõ setot kunigast, noorõst nurmõjumalast. Tema nimi esineb ka kujul Pekolanõ.
- Liiklusseadus – Riigi Teataja
- Eesti Juba aasta aega tegutseb Eestis uus tugigrupp lapsena seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanutele.
Nabra[ muuda muuda lähteteksti ] Vaeslaps, Essu ja Maarja tütar, hiljem Peko naine, laulik ja vihmanõid. Nabra ilmub eeposesse Peko ema unenäos.
Teda seostatakse ja samastatakse merede keskel kasvava imepuuga, mis sügisel õitseb ja talvel vilja kannab tuu om ka uibos näio jago, vislapuu virve osa.
Põua ajal laulab Nabra vihma välja, aga saadab selle jälle mujale, kui põllud on kosunud. Eepose lõpus jääb Nabra venelaste kätte vangi ja Essu lubab talle peagi Toone hobustega järele tulla. Taevataat, ainus looja, vaeste abistaja, Peko äi ja nõuandja. Eepose tegevus toimub muistsel ajal, kui Essu veel maa peal käis, et rahvast õpetada, ravida ja aidata: kui olli tuu tunnikõno, mustinõ moodukõnõ, Essu käve kui inne ilma piti, tandsõ rahva tarri piti.
- Haigekassa hüvitab tervishoiuasutustele eriolukorraga seotud kulusid 7.
- Teadusnõukoda toetab koolide avamist kontaktõppeks | Eesti | ERR
- Liigeste retseptide turse ravi
Ta hoolitseb lapse eest, mängib temaga ja paneb talle nime. Hiljem elab Peko Essu seadust mööda, võtab naiseks vaeslapse, Essu ja Maarja tütre, ning läheb Essu käsul ka sõtta. Pärast sõda kroonib Essu Peko setode kuningaks ja saadab talle prohvetliku unenäo, et Peko saaks rahvale mäejutluse Toetab vihma ajal haiget ja nende tulevast elu seletada.
Kui Peko oma koopas igavesse unne heidab, nutab ka Essu, sest tema Toetab vihma ajal haiget aeg on ligidal: Essu õks iki, esi ütel´, kallis Maarja kahitsõlli: "Varsti tulõ ka mul tuu tunnikõnõ, kulla kurv olõgikõnõ — Essu saa-i imp ellä ilma pääl, saa-i marssi maa pääl: minno naatas jo risti lüümähe, vaka verd vaivamma! Maarja [ muuda muuda lähteteksti ] Essu kaaslane, temaga võrdväärne jumalus. Kuigi Maarjat eeposes sageli nimetatakse, ei tegutse ta kuskil iseseisvalt, vaid käib alati Essuga koos.
Paljudes paarisvärssides on Essu sõnad ühtlasi Maarja sõnad, ilma et neid oleks teineteisest eristatud Essu lausi meelestäni, Maarja meele poolõstani.
Tema nimi esineb ka kujul Maaŕa ja Marija. Jorosk[ muuda muuda lähteteksti ] Peko ja Nabra vanem poeg. Jorosk on isaga sarnane vägimees, Peko "julgõ poig".
Haigekassa hüvitab tervishoiuasutustele eriolukorraga seotud kulusid
Jorosk läheb koos emaga Pekot venelaste käest päästma ja saab põgenemise käigus surma. Merosk[ muuda muuda lähteteksti ] Peko ja Nabra noorem poeg, kandlemängija, Essu väimees. Paljudes paarisvärssides esineb Merosk koos Joroskiga, sest nad teevad kõike koos.
Ilm on tahes-tahtmata vabaõhuetendusel tegija. Ehkki teisipäeval sadas taevast peaaegu pussnuge, salvestas ERR etenduse ajaloo tarvis. Põhjarannik uuris asjaosalistelt, kuidas projekt ja selle salvestamine õnnestusid.
Kuid Merosk ei lähe ema ja vennaga Venemaale isa päästma, vaid jääb Peko liivakoopasse varjule. Hiljem võtab Merosk naiseks vaeslaps Anne, Essu ja Maarja tütre. Essu peab Meroskit heaks väimeheks väega kai hüäst Vahk valutab spin, kulla kodotütre mehest.
Anne ilmub eeposesse pärast seda, kui Essu on Peko kuningaks krooninud.
Uus tugigrupp toetab lapseeas seksuaalselt kuritarvitatud täiskasvanuid
Ta õhutab Meroskit venna leinamist lõpetama, et hakata jälle kannelt mängima. Siis palub Merosk Annet endale naiseks. Anne küsib Essult abiellumiseks luba, Essu on hea meelega nõus ja kingib Annele pulmade puhuks Kires-lehma. Sündmustik[ muuda muuda lähteteksti ] Eepos algab lauliku rituaalse pöördumisega Essu poole, et see aitaks tal Eesti riigi rõõmuks raamatut kirjutada.
Seejärel kirjeldatakse ema sünnitusvalusid. Sünnitus on raske, appi kutsutakse Essu ja Maarja, kes tulevadki ja võtavad lapse oma kätega vastu.
Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Mõisted Toetab vihma ajal haiget seaduse tähenduses: 1 anda teed mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust; 2 asula on hoonestatud Toetab vihma ajal haiget, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega; 3 auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat; 4 autorong on ühest või enamast vedavast autost veduk ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend; 5 buss on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta; 6 eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat; 7 eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks; 8 foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil; 9 haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist; 10 halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui meetrit; 11 helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt meetrit; 12 hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu; 13 jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja.
Laps on suur ja tugev, nii et keegi ei jaksa teda mähkida. Essu paneb lapsele nimeks Peko kõvalõ panni nime kõrralitsõ, perüs nime Pekolasõ. Viljakoristuse ja heinaniitmise ajal ei ole Pekole võrdset. Peko ema igatseb endale miniat. Ta näeb unes linna, mis asub merede keskel.
Linnas kasvab puu, mis sügisel õitseb ja talvel vilja kannab.
Mida päevad meile õpetavad? - Ajakiri EMA
Seal koob sukka Toetab vihma ajal haiget Nabra, kelle Peko peab naiseks võtma. Peko sõidabki saajarahvaga Nabra juurde, Essu ja Maarja Toetab vihma ajal haiget ta lahkesti vastu ja lubavad oma tütre talle naiseks. Siis sõidab Peko Nabraga koju pulmapidu jätkama. Kodus räägib ta kõigile, et kuigi Nabra oli vaeslaps, pole ta kuskil söönud nii häid sööke ega joonud nii häid jooke nagu Nabra juures.
Peko ja Nabra elavad õnnelikult koos. Nabra on virk, aitab Peko isa ja ema ning laulab põua ajal põldudele vihma. Neile sünnib kaks poega, Jorosk ja Merosk. Peko isa leiab nurmelt kiiora, sõjanuia, mille peal on salamärgid Tuu olli nui nummõrdõt, ol´l´ kiior kirotõt.
Ta annab kiiora Pekole ja ennustab, et seda on peagi vaja sõjas venelaste vastu. Seejärel Peko isa sureb. Varsti jääb ka Peko ema haigeks ja sureb. Mõne kuu pärast algabki sõda. Peko käib oma liivakoopas palvetamas ja läheb Toetab vihma ajal haiget sõtta. Ta hävitab oma kiioraga üksi palju vaenlasi, aga lõpuks võetakse ta une pealt kinni ja viiakse vangi. Peko saab oma vangistajatega siiski hästi läbi. Kuna ta koju tagasi ei tule, Toetab vihma ajal haiget Nabra ja Jorosk Pekot otsima.
Peko pääseb vabaks, aga Jorosk saab surma ja Nabra jääb Venemaale vangi.
Peko leinab Joroskit ja läheb tagasi oma koopasse, kus teda ootab noorem poeg Merosk. Sinna tuleb Essu, kiidab Pekot sõja lõpetamise eest ja kroonib ta seto kuningaks. Merosk abiellub vaeslaps Annega ja saab nii samuti Essu väimeheks. Peko laseb seppadel taguda suure mõõga, tapab sellega metsas palju metsloomi ja jätab need talumeestele.
"Kremli ööbikud" jäädvustati tulevastele põlvedele vihma ja rahe kiuste
Siis tulevad talle surmamõtted ja ta palub seppadel taguda oma küljeluu koopia, mis jääks pärast tema surma rahvale mälestuseks.
Rauast küljeluu peab valmis saama selleks ajaks, kui tema koopa kohale ehitatakse klooster. Sepad täidavad Peko käsu.
Essu ja Maarja saadavad Pekole unenäo, mis näitab tulevikku. Nüüd peab Peko rahvale mäejutluse, kus ta ennustab tulevasi sündmusi raudtee ehitamine, elektriliinid, raadioside, setode väljarändamine Siberisse. Kui rahvas on ära läinud, lööb Peko oma kiiora maasse.
Kiiorast kasvab tammepuu, selle okstesse lendavad linnud ja Peko jutlustab neile. Tammega hüvasti jättes ütleb Peko, et tamm peab seal seisma kuni maailma lõpuni. Siis läheb Peko oma koopasse magama ja jääb igavesse unne. Koopa kohale ehitatakse Petseri klooster. Setu rahvuseepos. Eesti Kirjandus nr 22,lk 6— Eesti Kirjandus nr 24,lk — Kuopio: Snellman-Instituutti, Käännös setun kielesta suomeen Seppo Suhonen.
Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Seppo Suhonen, "Translating Peko". Edited by Lauri Honko. Helsinki, Studia Fennica, Folkloristica 12, lk —