Klaver valus harja,

Teadvustasin kirjeldatud situatsiooni endale selgelt, kui nõustusin Stuttgardi Ringhäälingu tellimusega kirjutada ulatuslikum helitöö nende bigbändile ja sümfooniaorkestrile. Täpsuse aste sõltub mitmest asjaolust: väljaande trükikvaliteedist, mikrofilmi kvaliteedist skaneerimise hetkel, kujunduse elementidest, skannerist, aga ka OCR tärgituvastuse tarkvarast. Siin toimuvat võiks nimetada meloodia sünniks. Helisevate helide asemel kostis mänguriistast imelik kohin ja lärin. Olgu lõpp igasugustel harjutamisel. See kõik kulmineerub Kõige Kõvema Mürakaga, mille hääbuv järellainetus koosneb sürreaalsetest mikrointervallidega vürtsitatud võnkuvatest akordidest.

Teine osa on aeglane, keelpillidele orienteeritud ja alguses pikalt väga kõrges registris. Siin toimuvat võiks nimetada meloodia sünniks.

Esimesest osast tuttav intervalliahel muteerub tänu ahelasisestele suunamuutustele. Muusika kasvab järk-järgult suureks lainetaoliseks kulminatsiooniks, mis otsekui hangub ja langeb tagasi madalasse registrisse, siis peegeldab üles õhulise ülemhelide kihi ja sinna hapra puupillide esitatud virvenduse, mis on omamoodi sillaks kolmandasse osasse.

Kolmas osa, kui laenata tuntud Monty Pythoni ütlust, on "something completely different", aga seda tõepoolest ja ilma naljata. Eks ta üks tänapäevane skertso ole.

Seotud tooted

Põhiroll on siin bigbändil. Mõned improvisatsioonilised soolod, rütmilised "nihestused" ja energia kuhjumine võiksid olla märksõnad. Teises osas sündinud meloodilised motiivid on leidnud täiesti erineva rütmilise rüü. Neljandas osas jätkavad puupillid teise osa lõpust tuttavaid virvendusi ja arendavad neid teisi instrumendigruppe tasapisi kaasa tõmmates. Lisanduvad templiplokkidega markeeritud nurgeline bassiliin ja keelpillirepliikidena veel üks esialgse algahela mutatsioon.

See kõlakooslus kasvab üle väga mürarikkaks bigbändi ja orkestri lõimumiseks, millesse sulandub ka teine kitarrisoolo.

See kõik kulmineerub Kõige Kõvema Mürakaga, mille hääbuv järellainetus koosneb sürreaalsetest mikrointervallidega vürtsitatud võnkuvatest akordidest. See, kuhu nüüd on jõutud, võiks olla alguseks muusikale, mis kõlab imeliku kajana kuulaja kõrvus pärast viimast tegelikult kõlanud heli.

Ka paberi kehv kvaliteet, väike trükk, erinevad fondid, mitme veeru erinev paigutus, või kahjustunud lehed võivad mõjutada OCR tekstituvastuse tulemust ning seeläbi otsitulemust. Helisevate helide asemel kostis mänguriistast imelik kohin ja lärin.

Vist keegi ei lõhkunud. Sellepärast tegi koolijuhataja salaja kiire otsuse: «Lauljad lõhkusid.

Olgu lõpp igasugustel harjutamisel. Näpud kooli klaveri küljest!

Aga lauljad, selgus õige varsti, on väga närviline rahvas: neil on vaja klaverit, võta see kust tahes, muidu laul ei saa hoogu.