Vaga kahjusta koik liigesed Mida teha.
Haiguse põhjust ei teata. Korda 10 korda.
Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma — parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda. Sobiva kõrgusega jalanõud. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3—4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid. Ortopeedilised jalatsid.
Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia- kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide — näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka näiteks lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral.
Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades. Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure. Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha.
Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda Vaga kahjusta koik liigesed Mida teha spetsialist.
Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu. Muidugi kui selleks on vajadus.
Samal teemal
Kuid üks ei asenda teist. Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne. Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume väga edukalt liigeste endoproteesimisega.
Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Liigu ja treeni mitmekülgselt. Mis on artroosi ohutegurid? Liigeste kulumise ohutegurid on vanus, liigne kehakaal ja sundliigutuste või halva asendiga seotud pikaajaline töö. Sportides tuleb ette traumasid, mis võivad liigest või seda ümbritsevaid kudesid kahjustada ning soodustada samuti artroosi teket.
Võib olla perioode, kus haigus on unustatud ja siis jälle aegu, kus kogu pere elu keerleb vaid selle ümber. Haigestuda võib igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see väikelapse- või murdeeas. Inimese immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate, st. JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada Vaga kahjusta koik liigesed Mida teha rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel.
JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigusteks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt liigeste vastu.
JIA ja teiste autoimmuunhaiguste täpset tekkemehhanismi ei teata. JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski. On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last.
Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle põhjust ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest rääkides nimetust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik.
Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud.
Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rakkudega.
Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks.
- Haige polved oosel
- Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
- Liigeste salvide segu
- Kahjustada reide liigeseid, mida teha
- Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima.
Tagajärjeks on liigese paistetus, valu ja liikumispiiratus. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.
Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine.
Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.
Artroos on kulumishaigus
Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin.
Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.
SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada
Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.
Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.
Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.
Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.
Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.
See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.
Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.
Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda.
Reumatoidartriit on põletikuline haigus
Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.
Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara.
Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.
