Probleemid lihaste ja liigestega noorukitel, Skolioos ehk kõverselgsus
Kui ennetavad tegevused ei kanna vilja ja ikkagi esineb labakäevalu, siis taastusraviarsenalis on mitmeid füüsikalise ravi meetodeid, mida valu leevenduseks rakendada. Tehke harjutust üks kord päevas või vajadusel tihedamini.
- Arstide liigeste ravi
- Probleemiga maksa liigestega
- Sage kaasaja probleem - labakäevalu - Tervis
- Poletik Liigeste kaes marke
Raskuste tõstmine või kätetoetusega harjutuste tegemine võib samuti vallandada valu labakäes. Taastusarst selgitas, et labakäevalu põhjuseks võivad olla liigeste põletikuline või kulumishaigus, õlavöötme-käsivarre lihaste-kõõluste ülekoormussündroom, närvipitsumine käe luulistes tunnelites karpaal- või kubitaaltunnelisündroom või trauma luumurd, põrutus, venitus, nikastus.
Pöidla painutamisel või vastandamisel teiste sõrmedega, näiteks asjade hoidmisel või haaramisel, purgilt kaane mahakeeramisel, nõelumisel, kääridega töötamisel, pesu väänamisel, kallamisel tekkiv valu pöidlas, randmes ja küünarvarres on märgiks pöidla kõõluste põletikust.
Turses kõõlused võivad põhjustada valu ja tundetust randme pöidlapoolsel küljel.
Diagnostika
Pöidlajuure piirkond võib olla kergelt turses, punetav ja katsudes valulik. Hiirekäsi Pihkmiselt paikneva randmekanali ahenemisel või kui seda kanalit läbivate sõrmede painutajalihaste kõõlused on tursunud ülekoormuse tagajärjel, hakkavad need avaldama survet keskpidisele ehk mediaannärvile.
Tüüpiliselt kannatab rohkem juhtiv käsi, paremakäelistel seega parem käsi. Käte raputamine leevendab sümptomeid. Valu ja sõrmede ebameeldiv surin suurenevad randme maksimaalse painutuse või sirutuse korral, näiteks raskuse kätte võtmisel.
Miks liigesed krõmpsuvad?
Raskemal juhul püsivad vaevused ka päeval. Haiguse väljakujunemisel mängivad oma rolli ka hormonaalsed mõjurid. Sagedamini võib karpaalkanali sündroomi esineda kilpnäärme alatalituse, diabeedi või raseduse ajal. Oluline tegur sündroomi tekkel on käe asend töötamise ajal, samuti lisanduv vibratsioon.
Äge haiguspilt võib olla ka ühekordse tugeva ülekoormuse tagajärg. Haigust kutsutakse krooniliseks siis, kui asjakohane ravi ei too kaasa täielikku paranemist, vaid nähtude leevendumise ja laboratoorsete analüüside paremad näidud.
See tähendab ka seda, et pole teada, kui kaua laps seda põeb. Võib olla perioode, kus haigus on unustatud ja siis jälle aegu, kus kogu pere elu keerleb vaid selle ümber. Haigestuda võib igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see väikelapse- või murdeeas. Inimese immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate, st. JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada võõraid rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel.
JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigusteks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt liigeste vastu. JIA ja teiste autoimmuunhaiguste täpset tekkemehhanismi ei teata. JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele.
Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski. On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last.
Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle Jaa, kui liigeste poletik ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest rääkides nimetust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik.
Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud.
Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rakkudega. Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks. Tagajärjeks on liigese paistetus, valu ja liikumispiiratus. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti.
Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, mis kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle. Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud.
Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks.
Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põhjal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, probleemid lihaste ja liigestega noorukitel ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.
Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik.
Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest.
Alalõualiigeste haiguslikud seisundid - Tartu Ülikooli Kliinikum
Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.
Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi.
Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel.
Valu võib olla areneva patoloogia esimene sümptom. Arst määrab uuringu, mis koosneb järgmistest protseduuridest: Üldised vere- ja uriinianalüüsid. Vajadusel võib arst määrata vere biokeemia. Need analüüsid kinnitavad või välistavad põletikuliste protsesside olemasolu kahjustatud põlves.
Lisaks võib probleemid lihaste ja liigestega noorukitel paljastada karbamiidi taseme kehas. Selle liigsed väärtused määravad podagra arengu. Haige põlve röntgen. Tänu sellele uuringule saab arst näha osteofüütide olemasolu või puudumist. Kahjuks on röntgenikiirgus sidemete rebenemise ja lihaste kahjustuste jaoks kasutu. MRI ja kompuutertomograafia aitavad tuvastada kõhre ja sidemete kahjustusi.
Arstid kasutavad seda rasketel juhtudel. See invasiivne protseduur võimaldab teil vaadata põlveliigese sisemust ja selgitada välja põlve valu ja krõmpsude põhjus. Biopsia või punktsioon. Need uurimismeetodid on ette nähtud põletikuliste protsesside arengu kahtluse korral. Kõigepealt tuleb mõista, et arst valib alati ravitaktika, võttes arvesse avastatud sümptomeid ja patoloogiaid. Valu minimeerimiseks võite siiski anda üldisi soovitusi: Vähendage või eemaldage stressi haige põlvel.
Kinnitage liigend elastse sidemega või spetsiaalse sidemega. Soojendage enne mis tahes koormust. Kui valu tekib ainult treeningu ajal või pärast seda, siis on võimalus, et harjutus valiti valesti või valiti ebaproportsionaalne koormus. Kuid igal juhul peate abi saamiseks pöörduma arstide poole. Liigesehaiguste algstaadiumis ja vigastuste puudumisel määratakse patsientidele toetav ravi, sealhulgas: Põletikuvastaste ravimite süstimine.
Toidulisandid ja ravimid, milles on palju glükoosamiini ja kondroitiini. Füsioteraapia ja füsioteraapia. Raskete vigastuste korral pöörduvad arstid kirurgilise ravi poole: sidemete õmblemine, luude või kõhrekoe osade eemaldamine, vedeliku eemaldamine liigeseõõnde, nakkuste eemaldamine, meniski eemaldamine jne.
Nagu Pahkluu turse mainitud, ei saa patsient mõjutada ühe või teise ravimeetodi valimist. Millised abinõud on probleemi vastu võitlemisel kõige tõhusamad, otsustab arst ise. Parem on mitte tuua valu põlvedele. See tähendab, et peate jälgima dieeti, vältima liigse kaalu suurenemist ja tugevdama jalalihaseid. Sellised ennetusmeetmed muudavad põlveliigese kuded tugevamaks ja elastsemaks. Selle tulemusena minimeeritakse vigastuste oht isegi märkimisväärse füüsilise koormuse korral.
Ja proovige mitte hüpotermiat, kuna koos treeninguga võib see põlveliigeste seisundit halvasti mõjutada. Paljud inimesed tunnevad sellist "helinähtust" nagu tugev kuklalöömine pea pööramisel või kallutamisel.
Seda võib leida selgroo patoloogiaga patsientidel ja täiesti tervetel inimestel. Selle nähtuse põhjused pole veel täielikult mõistetud. Pealegi täheldatakse seda isegi lastel. Internetis on palju kirjutatud sellise kriisi erinevatest põhjustest, isegi kõige uskumatumast liigeste lämmastikumullide hävitamise tüübist.
Varem arvati, et kaela ja selgroo krigistamine toimub ainult osteokondroosiga. Kuid osteokondroos on vaid üks haigustest, mille puhul seda sümptomit täheldatakse. Probleemid lihaste ja liigestega noorukitel on põhjuste loetelu oluliselt laienenud. Kaelalöögi põhjused on erinevad: Õhukeste inimeste lülidevaheliste liigeste hüpermobiilsus, välja arvatud heliga psühholoogiline ebamugavus, ei too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi; Kui antagonistide paindurid ja sirutajad lihased lahknevad, klõpsab sportlastel sageli kael, krõmps kaob pärast lihaste soojendamist ega vaja ravi; Kaltsiumi ainevahetuse rikkumine, mille korral kaltsiumisoolade kogunemine kõõlustes ja sidemetes lihaste, luude ja liigespindade kinnituskohtades, sealhulgas selgroo sidemete aparaadis.
Selle tulemusena kogevad selgroo erinevad segmendid ebatavalisi koormusi ja tekib funktsionaalne blokk, mis eemaldatakse iseseisvalt erinevate mittelineaarsete liikumistega. Sellega kaasneb krõmps. Kaela pööramisel on tunda krõbinat erinevate kehahoiakuhäiretega kyphosis, lordosiskuna nendes tingimustes on lihaste, luude ja liigeste struktuuride ratsionaalne suhe häiritud. Biokeemilisel tasemel toimuvad samad muutused kui kaltsiumi ainevahetuse rikkumisel.
Spondüloosi ajal tekkinud osteofüüdid võivad põhjustada ka kaela tagakülje pragunemist.
3. Personaalmeditsiini konverents (11.06.2015) - Margus Viigimaa
Osteofüüdid on sellised luu väljakasvud, mis tekivad luude moodustumise häirimisel degeneratiivsete-düstroofsete protsesside taustal. Emakakaela lülisamba ebastabiilsuse taustal tekkivate tahkliidete väikeste liigeste subluksatsioon.
Selle patoloogiaga kaasneb tuim tugev valu kaelas ja krigistamine, pidev ebamugavustunne ja isegi puhkeolekus. Pärast korduvas asendis istumist on valu hullem. Kui muudate kaela asendit, väheneb ebamugavus mõneks ajaks.
Emakakaelaosa artroos on väikeste lülidevaheliste liigeste degeneratiivne haigus, mis avaldub lisaks krõmpsumisele ka tugeva valuga kahjustatud selgroolüli piirkonnas pärast pööramist, pea järsut kallutamist või raskuse tõstmist.
Haigusega võivad kaasneda valu rinnus, kõrge vererõhk, pearinglus ja ebakindel kõnnak. Lapse kaela krigistamine tekib selgroo liigeste hüpermobiilsusega, millel on sidekoe arengus mõningaid kõrvalekaldeid. Sellisel juhul on protsess süsteemne ja krõmps kuuleb keha teistes liigestes liikumisel.
Luu luumurrud liigeses endas või läheduses asuvates luustruktuurides.
Spondülolistees on veel üks seisund, mille korral kael klõpsates pöörleb. Selle patoloogiaga nihutatakse selgroo degeneratiivsete muutuste taustal üks, harvemini mitu selgroolüli ettepoole. Sel juhul on krõks liikumise ajal tingitud selgroo luustruktuuride vahelise suhte rikkumisest.
Kaela pragunemist pea pööramisel võib kaasneda tugev valu, mis kiirgub ülemistesse jäsemetesse. See juhtub selgroolülidevahelise ketta samaaegse väljaulatumise või herniaga. Lisaks võivad häirida käte tuimus ja "hiilivad roomamised", tundlikkus väheneb. Kuna osteokondroos on tavaline protsess ja lülisamba kaelaosa on anatoomiliselt ühendatud rindkere selgrooga, siis on liikumisel ka abaluu krõmps. Abaluu all krõmpsutamine, tunda aktiivsete liikumistega ning lisaks ebamugavustunne ja mõõdukas valu.
Selle nähtuse põhjuseks on subscapularise põletik, mis tekib siis, kui pärast vigastust ribimurd on häiritud liigespindade ühilduvus.
Lisaks võib abaluu prõks olla abaluu luude arengu anomaalia - nn Lushka tuberkulli olemasolu. Need on sellised väljakasvud, mis asuvad abaluu ülemise serva lähedal. Nende alla moodustatakse väga sageli täiendavad liigesekotid, milles võib tekkida põletik.
Juveniilne idiopaatiline artriit | monatupperware.ee
Kaela pragude ravi algab selle nähtuse põhjuse kindlakstegemisest. Tervetel inimestel ei vaja see seisund meditsiinilist korrektsiooni ja selgroo patoloogia jaoks on välja töötatud spetsiaalsed skeemid, sealhulgas nii konservatiivsed kui ka kirurgilised meetodid. Peamine punkt on kaela tagakülje lihaste tugevdamine.
Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt.
Kuid valu sündroomiga määratakse pärast valu sündroomi peatamist parandav võimlemine. Vastupanuks kasulikud liigutused, millega kaasneb kerge enesemassaaž.