Inimese vigastused,
November Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib akuutse mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete hapnik, soojus puudujäägist väliskeskkonnas ja mürgina toimivate ainete alkohol, vingugaas akuutsest toimest organismile. Külma võib panna vigastusele mitu korda päevas, aga mitte hoida korraga üle 10 minuti. Anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit. Alandada põlenud kehapinna temperatuuri. Tõhusa ennetustööga on võimalik Eestis päästa üle lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasnev koormus lähedastele ja ühiskonnale.
Vigastuste ennetamine November Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib akuutse mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks Inimese vigastused ainete hapnik, soojus puudujäägist väliskeskkonnas ja mürgina toimivate ainete alkohol, vingugaas akuutsest toimest organismile.
Vigastus võib tekkida Inimese vigastused ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel.
Vigastusliikidest on olulisemad järgmised tahtmatud ehk mittesihilikud ehk õnnetuslikud vigastused: mürgitus, sh alkoholimürgitus ja mürgitus ravimitega vigastus sõidukiõnnetustest ehk Inimese vigastused tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel põletus mehaaniline lämbus võõrkeha, toidutüki või maosisaldise hingamisteedesse tõmbamisest või varingu alla jäämisest külmumus kukkumine vigastus elektrivoolu toimel Mõiste "vigastus" on enam-vähem võrdväärne võõrsõnaga "trauma" kr k haav, vigastus.
Vigastus tähendab tervisekahjustust, vigastatud inimene on haige, võib vigastuse tõttu isegi surra.
Vigastus on haigus. Nagu enamikku haigusi on võimalik ennetada, nii on ka vigastusi võimalik ennetada ühiskonnas üldise teadlikkuse tõstmise teel, turvalise keskkonna loomisega, kiire meditsiinilise abi tagamisega.
Eesti meditsiinistatistika alusel on kogu elanikkonna lõikes vigastused ja mürgistused südame- veresoonkonnahaiguste ning pahaloomuliste kasvajate järel kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus. Vigastuste ennetamist peetakse üheks efektiivsemaks tervise edendamise valdkonnaks, kuna tulemused haigestumuse ja suremuse vähendamises saavutatakse lühema ajaga võrreldes krooniliste haiguste ennetustööga.
Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid leiavad, et vigastuste ennetamine on kaua olnud eemal poliitikute huvisfäärist Inimese vigastused sellele on suunatud liiga vähe ressursse kogu maailmas. Tõhusa ennetustööga on võimalik Eestis päästa üle lapse ja Inimese vigastused elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasnev koormus lähedastele ja ühiskonnale.
