Millised on olaliigese vigastused
Õlaosa ebapiisava dünaamika tõttu on häiritud lihaste varustamine verega ja kiud "kuivavad". Sümptomid Ohvri üldine seisund võib olla stabiilne. Sageli esineb ülekoormust sellistel elukutsetel, kus on palju käte üle pea tõstmist, erinevatel spordialadel ujumine, viskespordialad jt. Õla deltalihase kahjustus tekib siis, kui liigutate käsi raskete raskustega; Õla õlad on sportlaste tavalised häired.
Tihtipeale ei saa me enne arugi kui palju just liikumisraadius on igapäevas oluline, kui liigutus on takistatud. Seega vaadakem meie õlga, sidemeid ja õla anatoomiat ning ühte levinud vigastust lähemalt. Õlaliigese sidemed Inimese anatoomias on kolm sidet õla eesküljel. Tugevdades liigese kapslit mängivad suurim, keskmine ning väikseim side, kõik erinevaid rolle stabiilsuse juures, olenevalt käe positsioonist, kraadist ning rotatsioonist. Kui side on kahjustunud, kahjustab see ka lihase funktsiooni rolli käe liigutamisel.
Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Sellegipoolest võib arvestatav liikumisvõime hakata hoopis tekitama õlavalu.
Kirjeldades, kuidas erinevad struktuurid õlaliigeses omavahel seotud on, aitavad Millised on olaliigese vigastused, kuidas tekib pitsumissündroom ning kuidas sellest vaevusest füsioterapeudi abiga vabaneda saaks. Õlaliiges koosneb ise mitmest liigesest.
Intensiivne sportlik koormus paneb õlad ohtu
Tähtsamateks on glenohumeraalliiges e. Luid aitavad üksteisega ühendada erinevad liigessidemed. Sidemed on õlaliigese peamise stabiilsuse tagajad ning hoiavad ära võimalikke dislokatsioone. Tähtsamad sidemed õlaliigeses on glenohumeraalsidemed 3 sidet, mis moodustavad õlaliigese kapsli eesmise pinna ja korakohumeraalside ühendab abaluu kaarnajätket e.
Õlaliigese stabiilsuse tagavad ka seda ümbritsevad lihased.
Õlavalu Õlavalu Õlavalu on levinud probleem, mis võib tabada erinevas vanuses inimesi. Tõsine õlavalu vähendab töövõimet ja häirib und ning võib takistada isegi lihtsamaid igapäevaelu toiminguid nagu nt riietumine ja pesemine. Paljud akuutsed õlaprobleemid alluvad hästi ravile. Mõned seisundid jäävad aga krooniliseks. Kõige levinumad kroonilise õlavalu põhjused on tendiniit ja osteoartroos.
Olulised on rotaatormanseti lihased abaluualune lihas m. Lisaks omavad õlaliigese dünaamilise stabiilsuse tagamisel rolli deltalihas m.
Intensiivne sportlik koormus paneb õlad ohtu - Toit ja trenn - Tervis
Liigeses asetsevad veel mitmed limapaunad bursaemis lihtsustavad õla struktuuride omavahelist liikumist. Õlaliigese pitsumisündroomi korral võib olla mõjutatud ka subakromiaalne limapaun.
Maiken Mägireporter Jõusaaliski peab oma keha piire tajuma. FOTO: panthermedia.
Pitsumissündroomi sümptomaatika ja tekkepõhjused Pitsumissündroomiga patsiendid tunnevad järjepidevat õlavalu. Õlavalu võib esineda: Kätt üle pea või pea taha tõstes küljelt tõstes kõige tugevam valu 70° — ° vahel Autos turvavööd kinnitades Kätt sirutades või objekte tõstes Viskamistel ja järskudel õla liigutustel Tihti esineb sündroomi rohkem keskkealistel inimestel.
Õlaliiges ja kõõlusmanseti vigastus – Eviva
Nooremaealistel on enamasti tegemist funktsionaalse probleemiga, eakamatel esineb sagedamini ka struktuuride anatoomilisi Gurney spin hagune. Tekkepõhjuseks on tavaliselt ülekoormus.
Sageli esineb ülekoormust sellistel elukutsetel, kus on palju käte üle pea tõstmist, erinevatel spordialadel ujumine, viskespordialad jt.
Ka haiguslikud põhjused võivad tipneda õlaliigese pitsumissündroomiga õlanuki-rangluu liigese Millised on olaliigese vigastused, osteofüütide teke õlaliigeses, rotaarmanseti lihaste nõrkus, lülisamba rühihäired ja õlaliigese ebastabiilsussamuti võib sündroomi põhjustada ka varasem trauma luumurrud, õlanuki-rangluu liigese trauma jt. Õla pitsumisündroom tuleneb akromioni aluses ruumis asetsevate anatoomiliste struktuuride põletikuliste ja degeneratiivsete protsesside tulemusena.
Haigused ja seisundid
Kõige sagedamini on pitsumissündroomi korral põletikulised või pitsitatud kas rotaatormanseti kõõlused või subakromiaalne limapaun. Kui ülajäse on küljelt üles tõstetud või õlast sisse roteeritud, läheneb õlavarreluu õlanukile, ning subakromiaalne ruum muutub väiksemaks. Harjaülise lihase kõõlus, mis liigub oma kinnituskohale õlavarreluul läbi akromionialuse ruumi, kipub ruumi vähenedes sattuma suuremasse kontakti akromioniga ning selle korduva hõõrumise tulemusena tekibki valusündroom, mida tuntakse õlaliigese pitsumisündroomina.
Õlavalu ravi Ravi eesmärk on valu vähendamine ning õlaliigese funktsiooni taastamine. Konservatiivne ravi ravi, mis ei hõlma operatsiooni on esimene ravietapp, mida tuleks teha koos füsioterapeudiga.
Ravi koosneb testimisest, koormuse reguleerimisest, erinevatest harjutustest, manuaalteraapiast, elektristimulatsioonist, nõelravist jpt. Konservatiivne ravi võib pitsumissündroomi korral kesta kuni 1 aasta. Esmaseid paranemise märke võib siiski märgata juba nädala möödudes ravi alustamisest.
Operatsioon tuleks aktuaalseks ainult juhul, kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust.
Õlaliigese pitsumisündroomi saab hinnata kliiniline spetsialist nt. Füsioterapeut teeb vajalike testidega kindlaks, et tegemist võib olla just õlaliigese pitsumissündroomiga, mitte teiste õlaliigest vaevavate probleemidega.
Peapall episood 13: Treeningkoormus ja vigastused
Oluline on teada ka inimese kliinilist ajalugu ning eluharjumusi. Koormuste regulatsioon hõlmab eelkõige valu põhjustavate tegevuste ülevaatamist ning vajadusel eemaldamist.
