Valus liigesed parast reisi. Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ? - Reakt Füsioteraapia
Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCER , sageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises. Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist. Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu. Tallatugede firmades saab teha veidi lihtsamad uuringud ilma arsti konsultatsioonita ja ka sinna võib inimene ise pöörduda.
Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates.
Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis.
Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.
Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Dr Sooba möönab, et valu korral tuleks siiski pöörduda perearsti või -õe poole, kes soovitab ka nn valurohtu valuvaigistitmis esimese valikuna ravimiarsenalist võiks olla paratsetamool.
See toimeaine on ohutum ja ei too kaasa teiste organite kahjustusi. Samuti saab leevendust liigeste pealtmäärimisest vastavate geelidega. Tugevamate vaevuste või haiguse süvenemisel suunab arst patsiendi erialaarsti, taastusarsti või artroosi hilisetappide korral ortopeedi vastuvõtule. Liiguta, võimle, ole aktiivne Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus.
Ning seda juba esimestest haiguse märguannetest alates. Artroosi esimese astme puhul saab abi kindlatest võimlemisharjutustest pluss üldisest füüsilisest koormusest.
Käimine, igasugune liikumine tuleb kasuks. Kõhr saab toitu liigest täitva liigesevedeliku kaudu. Ning selleks, et kõhr saaks toituda, peab liiges liikuma ehk siis jäset tuleb liigesest liigutada. Nõukogude ajal käisid rasket tööd tegevad kolhoosnikud-sovhoosnikud talvel sanatooriumis oma haigeid liigeseid turgutamas. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist — septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus.
Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta.
Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades.
Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure.
Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha. Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist. Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.
Tuhara ja reie piirkonda läbib ka inimkeha suurim ning pikim närv — istmikunärv.
Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?
Puusaliiges on tänu nendele struktuuridele väga tugev ning selle ehitus eraldab inimest ülejäänud umbes kahesaja viiekümnest liigist primaatidest, võimaldades meil käia kahel jalal. Tugevusest hoolimata võib puusa piirkond meid vahel alt vedada ja hakata tekitama valu.
Selles artiklis tuleb juttu, mis võib puusa piirkonnas valu põhjustada ning kuidas see ülejäänud keha mõjutab. Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele.
Üheks põlveliigese vigastuse ning valu riskifaktoriteks on puusa piirkonna lihaste ebapiisav kontroll liikumistel, eriti siserotatsiooni ning adduktsiooni jala lähendamine küljelt suundades. Põlveliigeses võivad sellise lihaskontrolli häirumise tagajärjel tekkida patellafemoraalne põlvekedra ja reieluu vaheline valu, iliotibiaaltrakti valusündroom või ilmenda erinevaid vigastusi ACL, meniski traumad jt.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
Puus ning alaselg liiguvad omavahel kooskõlas ning hästi koordineeritult, piirangud ühe liikuvuses mõjutavad ka teist. Puusaliigese patoloogiad võivad põhjustada alaselja nõgususe ning ristluu nurga sacral slope suurenemist, mis suurendab koormust alaselja selgroolülide omavahelistele struktuuridele.
- Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
- Nutikas uhine koor hind
- Flatteopic 2 kraadi artroosiga
- Mis seda tekitada võib?
- Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine
- Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes.
- Ничего удивительного, что люди в конце концов ушли из остальных городов и объединились в Диаспаре.
Spordis võib puusaliigese liikuvuse defitsiit esile kutsuda kompenseerivaid liikumismutreid alaseljast, mis võib aja möödudes tekitada valu sellised spordialad, kus on vaja puusa ning alaselja koos eksisteerivat liikumist — golf, tennis jt. Samuti on leitud seos hüpermobiilse üliliikuva puusaliigese ning alaselja valu vahel.
SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada
Femoroatsetabulaarne pitsumine Femoroatsetabulaarset pitsumist iseloomustab liigestuvate pindade anatoomiline eripära, mis piirab puusa liikuvust ning tekitab liikumisel valu. Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises.
On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega.
Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas. Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud.
Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped.