Kimbud harja kaed haiget, Kuidas halvatud käe liikumist kiiresti pärast insuldi taastada - Tahhükardia April
Wrede arvab selle kohta, et õhus määratu hulk rahet ja vett olnud, kust päikese kiired tagsi põrganud ja vikerkaare karva rõngaid sünnitanud. Hansul tahtmine vanapoisile pussi edasi teha. Pärast kasvu avamist meelevaldne või traumaatiline taastatakse selle ümbrik, mis on täis tsüstide ümberkujundamist ja mõnel juhul mitu.
Siin oli seitse määratut tuba. Need olivad kõik kuld- ja hõbekangisid täis. Kõik tuad on su ees lahti, võta kust tahad, aga ära ometi seitsmendast kambrist võta! Õnnelik torupillimees jäi üsna üksi kullavirnade vahele. Nüüd oli hea nõu kallis, mis võtta, mis jätta.
Üks kullatomp oli ta meelest ikka armsam kui teine. Heameelega oleks ta kõik kulla enesele võtnud, kui aga oleks jaksanud kaasa võtta. Miks keelasivad aga väiksed mehed seitsmendast tuast võtta? Oli tarvis vaatama minna, mis seal on. Läkski vaatama. Kuldvirnad seal niisama nagu mujal. Kas see aga parem kuld ei olnud kui mujal? Miks väiksed mehed muidu keelsivad sealt võtta? Küll nad vist kadedad olivad. Ei Kimbud harja kaed haiget, pillimehe nõu peetud: ainult seitsmendast tuast tarvis võtta.
Kahmas kolm kuldpakku selga, aga ennä, olivad nii rasked, et mees nendega sammugi edasi ei saanud.
Ei aidanud, pidi ühe kuldpaku seljast maha viskama. Kahju küll, aga mis teha! Suure vaevaga jõudis kahe kuldpakuga viimaks õue. Siin tulivad talle väiksed mehed vasta. Mehikesed kohe küsima: "Kas nüüd koju tahad minna? Aeg ammu juba minna! Oled nüüd enesele palga ise valinud, ole rahul sellega. Vali kärgatus oli kuulda.
Kimbud harja kaed haiget langes nagu minestusesse. Kui ta jälle ärkas, leidis ta ennast kodutänavas olevat. Tiit ruttas nüüd koju. Siin hakkas ta oma kuldpakkusid paremine järele vaatama. Võttis vasara, lõi kuldpaku otsast tüki ära. Kuldpakust kargas pillimehele nagu suitsu vastu silmi. Suits pani Tiidu aevastama ja köhima. Ühtlasi hakkasivad Tiidul kõik kohad sügelema. Paremini vaadates nägi Tiit enesel kõik keha maa-alusid täis olevat.
Neist ei saanud ta enam iialgi lahti. Ajanud just viimase vitsa peale, kui korraga väike hall mees ta juurde joosnud. Ise hüüdma: "Päästa mind, päästa mind, kulla mees! Ma ei näe sul ju kedagi viga olevat!
Võerale vasta: "Mis tühja sa räägid! Pole ju kedagi näha! Seal on palju välkusid. Need mu tapavad, kui ma varju ei leia! Võeras aga uuesti paluma: "Ole kärme, ole kärme! Otsi varjupaika! Tahan su heategu ikka meeles pidada. Tunnen juba suurt surmahirmu! Pue tõrde! Paremat kohta ma ei tea! Välk lööb tõrre puruks ja tapab minu!
Ei siis ole viga midagi! Küll ma tõrre järele veeretan. Aga ütle mulle enne, kes sa ise oled? Mul on tuhat nime. Minu Kimbud harja kaed haiget tunneb igamees! Hansul selge aru käes, et võeras keegi muu ei ole, kui vanapoiss. Kohe nõu kindel vanapoissi hästi kiusata. Veeretab tõrre üle kaevuääre kaevu.
Ei ütle ise vanapoisile midagi. Vanapoiss vaatab vee peal, arvab kaevu sügavust järele. Korraga tõrs karkolks vanapoisi päha. Nüüd alles Hans hüüdma: "Hoia alt ära!
Ei Hans lase pilli lüüa.
Etioloogilised tegurid
Hüüab alla: "Ära lõuga! Pue ruttu tõrde, tõmma tõrs üle pea ja kisu ta siis kaevu põhja. Juba välgud käivad. Kui müristamine mööda, küll siis hüüan!
Müristamine läinud peagi mööda. Hansul tahtmine vanapoisile pussi edasi teha. Teinud kaevu äärde tule ülesse, rauatükid tulesse. Hakanud siis kaevu serval teist tõrt tegema. Korraga kuuleb solinat, vaatab alla: vanapoiss pistab pea veest välja: "Kulla sõber, kas müristamine juba möödas? Välgud käivad veel siuh ja säuh! Vanapoiss vette nagu tina tuhka kadunud. Tükk aega läheb mööda, vanapoiss jälle pea välja küsima. Seesama vastus ja palk.
Nii piinand Hans vanapoissi kolm päeva. Hansu himu saanud siis aga kaevu ääres istumisest täis. Kui vanapoiss jälle pea veest välja pistnud, kostnud Hans, et müristamine möödas. Kribinal-krabinal ronind vanapoiss kohe mööda kaevusalvi ülesse. Üleval mees õhkama: "Oli aga see müristamine. Ei ma niisugust ole enne näinud. Ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Pidi mu hinge võtma. Ei ma oleks eluga pääsnud, kui sa, kulla sõber, mind ei oleks aidand.
Välkusid käis pauh ja pauh! Aga tugev oli see tõrs, ei välgud jõudnud tõrre põhja! Teist nii tublit meest ei Kimbud harja kaed haiget mu silma puutund. Kas tead mis? Tule õige minule poisiks. Niisugust meest läheb mul tarvis.
Miks see valutab?
Hea söögi ja hea palga annan. Annan aastas kotitäie kulda. Et niisugune tark mees minu juurest pea ära ei läheks, siis teeme kauba seitsme aasta peale.
Seda ma nõuan aga, et mu käskusid karvapealt piad täitma! Mis jõuan, tahan teha! Üle jõu ei nõua ma iial su käest! Aga mis mul meelde tuleb. Ma olen ise hea mees ja tahan, et ka mu peremees hea mees on. Võib olla, et sa vahel vihastad, ei tahaks ma sind teenima tulla!
Seitsme aasta sees võib mõndagi juhtuda. Ehk saad ise vihaseks ehk vihastad mind! Kes seda teab! Käsi siin! Hans oligi vanapoisi poiss. Ilm oli palav, mehel tilkus higi otsa eest. Korraga tuli väike habemega mehike joostes mehe juurde ja meest paluma: "Kulla meheke, ole hea, võta mind oma vankri peale. Olen nii väsinud, et enam sammugi edasi ei jõua astuda. Hobusel vedada küllalt juba. Ei taha ise heinakoorma otsa istuda, aga pean jo sinu istuda laskma!
Mis veel! Lase mind koorma otsas natukegi puhata. Ma annan sulle piotäie kulda selle eest! Nüüd polnud enam muud kui võeras heinakoorma otsa. Ja vaevalt oli ta heinakoorma otsas, kui ta ju ka heinakoorma sisse ära kadus. Mees pani võera tegu imeks ja sammus koorma kõrvas edasi. Korraga tõusis aga kange müristamine. Välku lõi välgu peale. Ja iga välk jooksis mehe ligidal maha, üks siia, teine sinna.
Äkisti lõi välk aga heinakoormase ja esimese välgu järel veel kolm, neli välku. Nüüd kargas väike mehike nagu tuul heinakoormast välja ja hüppas karsumm ligidase ojasse. Ja kohe jooksivad välgud sellesama koha peale vette. Nüüd alles sai mees aru, et see vanapoiss olnud, kes ta heinakoorma otsas istunud.
Seda tunnistas talle antud raha. Kätt tasku pistes ei leidnud ta sealt enam rahakopikatki, vaid ainult haavalehti. Keskpäeval oli palavus väga suur, kus inimesed kõik vagusi tööd tegivad ja rõõmsad olivad, kui vahest värske tuuleõhk mere poolt jahutust tõi.
Siis tuli metsast üks päratu suur mees välja, jäe ühe välja ääre seisma, vaatas põlevate silmadega töötegijate pääle ka ütles: "Teie olete väsinud? Üks vana talunik vaatis teda pääst jaluni ja ütles siis: "Teie olete küll suur ja tugev herra, aga mitte veel nii suur ja tugev, et ne inimese eest tööd võite teha. Vaadake, ma tahan teile näidata, kuidas mina juht üksipäini ühe kivisilla siit Saaremaale üle mere läbi teen! See kole võeras tõmbas aga ilmasuured kivid peosse, keerutas neid kergel viisil ümber ja viskas neid teisele poole, nõnda et need silma eest kadusivad.
Lühikese ajaga läks kivi kivi juure ja üks põhjatu suur sild tõusis merest ülesse, mis iga viskamisega kasvis. Siis märkasivad töörahvas, et see Vanapagan oli, ja neil oli hirm tema eest. Ainult üks vanamees võttis julguse kokku ja hüüdis: "Meie ei taha kellegi Vanapagana tööd, ega ka Vanapagana abi! Sööme parem peale higi sees oma leiba, kui et meie kõrtsides magame ja vanapagana vili meie põllul kasvab!
Tagane meist Jumala nimel kõige oma tegudega! Vanapagan sai selle Kate suurendamisel olaliigese valu hirmus vihaseks ja toetas omad jalad kahe suure kalju pääle, kuna ta isi hirmus suureks ja kõrgeks kasvis, siis tõmbas ta ühe päratu suure kaljutüki käte vahele ja tahtis seda lagunud silda ühe hoobiga jälle ära parandada. Ta viskas, aga see kivi kukkus merde, nõnda et vesi kaugele üle kallaste välja voolas ja temale vastu silmi pahvatas.
Selle pääle röögatas ta korra ja kadus. Jäljed on hobusejälgede sarnatsed ja jalga läbi mõõta suured. Kukk olla aga enne laulnud, kui ta oma kivivoosi õige koha pääle viia saanud; ta pillanud kivid sinnapaika ja pannud putkama. Ommeti olla ta aga omad jälged igaveseks ajaks nende mõlemate kivide sisse litsunud, kus nad veel tänapäevani näha on. Suuri raudkive on aga kõik see maa sääl täis. Niisugusid Vanapagana kivide sületäisi ja sillategemisi on kõik meie maa täis. Mis need kividevaremed ja kalmed õiete tähendavat, vt.
Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatlk. Vanapagan olla Õisu järvest silda läbi teha tahtnud ja kesköö ajal ühe suure põlletäie kiva selle tarvis korjanud.
Kukk olla aga järsku laulma hakanud, mispääle Vanapagan Kimbud harja kaed haiget ära ehmatanud, et ta Kääriku põllult ühe sammu - üks veerand versta - järsku kõrva karanud, kusjuures põlletäie kuhi Kääriku põllule maha kukkunud, aga Taru põllul, kuhu ta karanud, olla põllepael täieste katki läinud ja kivid kõik sinna maha pudenenud. Niisama on ka Tisu Päidre küla Maiste talu põllu sees kaks kivivaret, kust Vanapagan neid Õisu järve sillaks on tahtnud viia, aga kukelaul teda ära ehmatanud.
Polli Remsi talu põllu sees on 2 kaksKarksi Tauga karjamõisa põllu sees 1 ja Mäekülas Küti talu juures 1 jne. Neist Kimbud harja kaed haiget, et Vanapagan Karksisse linna olevat tahtnud ehitada, mistarvis ta põllega kive kokku olevat kannud. Kukelaulu ajal olevat ta aga nõnda ehmatanud, et põllepael katki läinud ja kivid sinna maha kukkunud, kus praegu need varemed on.
Järve sisse olla ta juba palju kive kannud, aga siiski on sillad ikka poolikuks jäänud. See sild on 7 versta pikk ja järve sees paiguti ligi jalga lai. See hakkab juba üks pool versta kuivalt maalt Vare talu juurest pääle, kus just kivimää pääle on tehtud, mis ühte kitsast maajuga mööda Kimbud harja kaed haiget sügavaste järve sisse lähäb, kus vee ääre pääl üks suur päratu kivivare on.
Säält lähäb see sild siis veepõhjast edasi kuni Sabale. Vanapagan pidand selle sillaga peaaegu valmis saama, aga kui ta viimast sületäit kive veel viinud, siis laulnud kukk, ta ehmatanud kõvaste, põllepael läinud katki ja kivipõlletäis kukkunud sinna maa ääre pääle maha, kus ta veel tänapäevani seisab, ja nõnda ei ole see sild ka mitte täieste valmis saanud.
Ta lasknud kaks tublit ruuna tõlla ette panna ja kihutanud, vene kutsar pukis, Saba poole. Teisele poole ranna ligi jõudes lõppenud sild korraga otsa, kuhu ruunad sisse kukkunud ja ära uppunud. Vene kutsar ütelnud taga järele veel: "Vot kak!
Nende nimed ja suurused on järgmised: 1. Papivare, umbes jalga pikk ja jalga lai. Tartu Suurvare, Tamme mõisa all, umbes jalga pikk ja jalga lai. Arvametsa vare, ligi jalga pikk ja jalga lai.
Elna vare, Valma küla ligidal, ligi jalga pikk ja jalga lai. Saba vare, umbes jalga pikk ja jalga lai. Piirioja vare, jalga pikk ja jalga lai. Lubja vare, umbes jalga pikk ja jalga lai, mis kõik lubjakividest kokku olla pantud, kuna teised vared puhta raudkividest olla. Lai vare, ligi jalga pikk ja lai. Suur vare, ligi jalga pikk ja jalga lai. Ohekolga vare ligi jalga pikk ja jalga lai. Kalbassu vare, ligi jalga pikk ja jalga lai. Kivikalda vare, ligi jalga pikk ja lai. Urri vare, umbes jalga pikk ja jalga lai.
Haani vare, jalga pikk ja jalga lai. Vihendi vare, ligi jalga pikk ja jalga lai. Karikolga vare, Kimbud harja kaed haiget jalga pikk ja jalga lai. Kärga vare, Tarvastu ligi, jalga pikk ja lai. Siilikärk ehk Mungavare jalga pikk ja jalga lai. Nende kivivaremete juures on Vanapaganal küll vedamist ja kandmist olnud, aga mitte ühte ainust silda ei ole ta valmis saanud. Ka kaugemalt maalt on Vanapagan Võrtsjärve sildade tarvis kive kogunud, aga ikka kukelaulu läbi ära ehmatatud, et ta korjatud kivid sülest maha visanud ja plagama pannud.
Tema on ikka üks pimeduse töötegija olnud ja ainult enne poolt ööd tööd teha julgenud. Kui kukk esimest korda laulab, siis kuulutab ta valguse tulemist, mis Vanapaganat nii väga ehmatada ja hirmutada, sest et ta valgust väga vihkavat ja kartvat.
Selle küla hommiku-lõunapoolne külg puutub ühe suure soo külgi, mis ka Võrtsjärve ümber seisva soodega ja madalustega ühte lähab; see olla kõik vanal ajal järv olnud. Nõnda oli Vanapaganal järv olnud. Nõnda oli Vanapaganal asja küll ka sääl mail kive korjata ja sildasi teha. Esimene kivivare on Imavere vallas Tamme külas Sootsa talu põllu sees, teine ja kolmas Eistvere vallas Taadikvere küla põllu pääl, neljas Kabala valla Kurla küla Villemi talu ja viies Määru talu põllu sees, kuues Kõo tuuleveski ligi ja seitsmes Venevere küla juures.
Viis varet on Kabala Arkma küla välja pääl ja üks õite suur vare 7 versta säält eemal Villevere küla Siimu talu põllu sees. Kõik need varemed olla Vanapagana Kimbud harja kaed haiget ja tema tütre korjandused, kellest viimne ka oma põlle sees Võrtsjärve sildade tarvis kive kokku kannud; aga kus tema põllepael olevat katkenud, sinna olevat siis ka kivivare maha jäänud.
Ta olla sinna hulga kive kokku vedanud, mis sääl praegu veel laiali maas on.
Sagedaste olevat sääl viirastusi näha, sest et nende kivide all suured varandused peitus olevat. Ka ühte suurt kivi, mis kiriku tee ääres karjamaa sees on, olla ta selle tarvis tahtnud pruukida, et ta aga väga sügavas maa sees oli, ei saanud ta seda mitte nii kohe välja kiskuda ja enne, kui ta seda oma linna asemelle viia sai, laulis kukk, mispärast ta kivi sinnapaika maha pillas ja katsus, et plagama sai. Ema kurvastus läks lastele, männakäbidele, väga südamesse ja nad ütlesid temale: "Ära nuta, armas ema!
Miks on häiritud liikuvus ja tundlikkus?
Meie tahame inimesel, kes sind nii armuta on surmanud, kõige kurjemine kätte maksta! Retter Sisestas Pille Parderkontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv Siis visati noorpaarile õnne, see sündis langude laulu ja kange püssipraginaga laskmisega Sisse ma viskan vilja õnne Katusele karja õnne Õueje hooste õnne Sõnikuje sea õnne Kimbud harja kaed haiget Peremehed ja -naised lähevad määratud tuppa, kus Peko lina sisse mähitult välja pannakse.
Küünlad süüdatakse põlema. Palutakse, keegi laulab: "Püha Peko, anna meile häid kaeru! Edasi palutakse soodsat ilma "Meile saada mesipilved" jne. Kuhupoole küünalte leek paindub, sellest ennustatakse. Ahju nurga peale ilmub kana, kukk ehk oinas. Oinas olevat Peko ise. Siis hakatakse rüselema, kel veri tuleb välja, see saab Peko omale hoida. Tääglova küla olevat suure Põhjasõja aegu suur hädaoht ähvardanud. Küla siiski sellest välja saanud.
Sellepärast, et Peko päästnud küla, olevat seal teda austama hakatud. Peko tuleb hoida Kimbud harja kaed haiget mitte tulihoones. Jutustanud Petseri maakonna valits.
Selles koopas asunud muiste mereröövlid. Praegu ei pääse enam sinna koopasse, kaljutükid on koopasuu ette langenud. Vanasti olnud koopas mereröövlitel ka palju varandust, mõned arvavad, et varandus kusagile koopasse maha maetud. Rahvas teab veel rääkida, et mereröövlid koopast umbes poole versta pikkuse maa-aluse tee kaevanud kuni lähema maantee äärde. Tee kaevanud nad selleks, et kui neid kinni tullakse püüdma, nad maa-alust teed mööda ära pääseksid. Koopal ehk maa-alusel teel olnud rauduksed ees.
Rahvajutu järele olnud seal merel korra suur lahing, kus nii palju verd ära valatud, et vesi päris punane olnud. Sellest koha nimi Punaparda. Arvatakse, et sõda seal taanlastega olnud. Ükskord suvisel ajal järve kaldal miski ülbuse teostamisel tõusnud üles must piksepilv, torm ja vihmasadu, pilv ühinenud järve kohal sellega, nagu allalastud suur sammaskott, järve vesi voolanud seda mööda üles ja kantud pilvega jäädavalt edasi, järele jättes järve põhja mudalompe, milles suurimad kalad pooliti kuival pinnal siplema jäänud, kust elanikud neid kui viimast lõpusaaki käsitsi tabanud.
Järve ase, kasutatakse sestsaadik heinamaaks, olla tunda ja Pühajärve talu seal olemas. Vana kuu reedet tuntakse "seitsme sõna" all, sarnast päeva juhtuvat õite harva. Sisestas Pille Parderkontrollis Luule Artroosi ravi t b sstava, parandas Pihel Sarv Jõulukuuske ei tunnud meie esivanemad mitte, kui ka tundsivad, ega nad ka sellepärast mitte teha ei võinud, oli mõisasakste poolt ära keelatud, olla üeltud: "Ori peab orjana elama!
Jakustant, õp. Tamm Sisestas Pille Parderkontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv Rahakast Vanapagan oli ükskord rahakasti suure tamme juurde alla ära peitnud, seda näidatud ühele mehele unes. Mees kutsunud teisi mehi ja läinud kasti otsima. Tee peal ütelnud üks mees teistele: "Oleks see raha meile saanud, siis oleksime rikkad! Kui nad tamme ala olivad jõudnud, kus hõberahakast hiilgas, tuli hunt ja tahtis kitse ära süia. Üks mees karjunud: "Hahuu, hahuu! Külalapsed armastasivad seal ligi supelda.
Korra soojal suvel suplesivad seal ligi hulk poisikesi.
Valige sisenemisviis
Kui poisid parajaste naljatavad ja oma ujumise kunsti näitavad, näevad nad korraga tundmata poisikest võrrengu kohal ujumas.
Võeras poiss ujus osavaste ja kutsus ka teisi suplejaid sinna ujuma, usutades, et sügaval kohal palju kergem ja lõbusam ujuda.
Keegi ei julgu minna. Poisid Kimbud harja kaed haiget suplemise ja lähevad kodu. Teisel päeval kordub jälle seesama lugu. Võeras poiss kutsub ja meelitab, kui see ei aita, hakkas ta poisikesi narrima ja pilkama. Lapsed lähevad koju ja räägivad seda vanaemale. Vanaema õpetas: "Tehke puust ristike, pange paela otsa ja katsuge seda võerale ujujale kaela visata.
Lõuna ajal, kui nad suplevad, tuleb jälle võeras poiss nende sekka. Varsti visati talle ristike kaela. Kuidas nüüd aga võeras poiss kisendas: "Võtke see neetud rist ära, võtke see neetud rist ära! Võeras poiss ikka nende kannul kisendates: "Võtke see neetud rist ära!
Korraga oli võeras nagu tina tuhka kadunud. Sest ajast saadik ei ole keegi seda võerast poisikest enam näinud, kuid ükski õige laps ei julge võrrengu ligi ujuma minna. Kes sellest sillast kesköösel üle tahtnud minna, seda hakanud tondid kimbutama.
Tõhusad taastumismeetodid
Korra läinud keegi mees jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal sellest sillast üle ja näinud, et keegi oja ääres kivi peal raha kuivatab. Mees läinud ligi ja küsinud enesele ka raha. Kuivatajad, kes keegi muud ei olnud kui tondid, lubanud ka kõik raha anda, kui mees neile selle eest valge lamba pojaga tooks, mis tal kodu on. Mees vastanud: "Seda valget lammast pojaga mina ei anna! Astub ja astub, kond ei olegi lai, kuid otsa ei tule ja üle ei jõua. Korraga näeb ta jää peal maja, just kui oma kodu.
Astub sisse, kodu mis kodu. Istub kohe paku peale ja peastab jalad lahti ning paneb jalakatted ahju ääre peale kuivama. Pärast istunud jälle paku peale ja jäänud suikuma. Korraga kuuleb ta, et kukk laulab. Mees ärkab üles ja vaatab ümberringi ja näeb, et istub jääaugu ääre peal ja sealsammas ta sukad kuivamas.
Selles hauas olla varandus peidus. Kes seda varandust tahab saada, peab tagurpidi hauda ronima. Kuid kellelgil ei ole selleks veel julgust olnud. Raudjärvest pajatab rahvasuu järgmist: Muste olnud Raudjärve kohal suur ja rikas talu.
Tervel talul olnud kõrge aed ümber ja raudvärava läbi saadud talusse.
Sidus nööri õngeridva külge. Üks paat seotakse teise külge. Lehmale tuli kell kaela siduda.
Kui heaste hele õhtu olnud, siis kuuldud selle värava kinnipanemist Hargla kirikuni ära. Selle peremehe varandus tulnud aga röövimisest. Ühel päeval aga leidnud möödaminejad talu kadunud ja selle asemel järve päikese käes paistmas. Ennem, kui see järv veel lahti olnud, nähtud veel vee sees väravavarvu. Kõik rikkus ja Kimbud harja kaed haiget terve pütitäis kulda hingata järve põhjas ja ei saada keegi muu seda sealt kätte, kui kes sinna mõrsja valges linikus viib.
Ühel mehel tulnud hea mõte oma kitse valge palaja sisse mässida ja mõrsja asemel sinna viia. Kui ta nõnda järve kaldale jõudnud, näinud ta ka korraga, kui vesi kerkinud ja pütt, milles kullatükkisid hiilganud, tõusnud veepinnale.
Mees sidunud kitse puu külge ja rutanud kulda võtma. Parajaste kui püti järele käe sirutanud, kuulnud, kui selja taga kisa tõusnud. Suur hunt tahtnud kitse puu küljes murdma hakata. Mees kohe hurjutama ja hunti ära kihutama. Seal aga vajunud kullapütt mürisedes järvepõhja, kus ta praegugi veel viibib. Lund sadas ja oli külm. Mehel hakkas külm ja ta hüppas saanist välja, laskis hobusel tasakeste minna ja sammus ise taga.
Korraga kuuleb ta enese taga kohinad, ta vaatas enese taha ja näeb, et üks suur kaharate okstega kuusk tema järele ruttab. Kuusk muutis ennast meheks ja kargas mehe kõrvale saani. Külamees Chanterellesi seente ravi liigeste haigustest teda ja tundis, et ta kurat on, ja küsis kuradilt: "Kuhu tahad sa minna ja mis su nimi on?
Kurat ehmatas ja ütles: "Siitsaadik on minu tee. Kurat kargas saanist välja, muutis ennast kuuseks ja kadus ära. Mees ootis teda kaua aega, kuradid ei tulnud. Kalamees, juh. Tema olnud kimbus sellepärast, et temal iga kord vilja vähem olnud kui õigus. Ükskord olnud tema üksinda rehetuas. Aeg läinud igavaks, hakanud kartulid küpsetama. Varsti olnud ka Vanapagan seal ja küsinud: "Mehike, anna minule ka kartulid. Kimbud harja kaed haiget söönud kartulid ja ütelnud: "Mis küps, see läps, mis tooras, see rehepapile.
Koordineerimise parandamiseks Pärast insuldi hakkab inimene torisema, tema kõnnak muutub ebakindlaks, mille tõttu kukkumine juhtub sageli. Tasakaalu taastamiseks teostage spetsiaalseid harjutusi. Neid lubatakse staadiumis, kui patsient juba tegeleb treeningraviga. Koordineerimise parandamiseks võite pärast kodus insuldi teha järgmisi harjutusi: Jättes jalad küljele. Peate sirgelt püsti seisma, kui käsi puhkab lauale või äärekivile. Järgnevalt võetakse jalg küljele nii, et põranda joone ja jäseme vaheline nurk on umbes 45 kraadi.
Siis langetatakse see aeglaselt. Iga jala jaoks peate tegema komplekti kordust.
Ajastu ja stiili tüüpiline näide, maastikus domineeriv ehitis. Sisestatud:
Kõndimine sirgjooneliselt. Pinnale tuleb tõmmata sirgjoon. Patsient peaks kõndima, astudes sirgjooneliselt, asetades vasaku jala kanna parema varba külge ja vastupidi.
Peate mitu minutit kõndima minutit. Seisa varvastel. Püsti sirgelt, toetu käed lauale või lauale. Järgmisena peate ronima varvastele, fikseerima positsiooni 10 sekundiks ja seejärel madalamale kontsad. Mälu taastamiseks Kognitiivsete funktsioonide taastamiseks kasutage vaimse kehalise kasvatuse tehnikat. See on ette nähtud lihaste mälu taastamiseks. Kui patsient ei saa endiselt rääkida, peaks ta taastusraviga tegelev lähedane seda tegema.
Normaalse mälu parandamiseks on soovitatav kodus teha järgmist: rääkida inimesega tema huvidest, hobidest, elustiilist, traditsioonidest; üheskoos luuletusi lugeda ja meelde jätta, koos sellega meelde jätta numbreid, tähestikku, sündmusi ja fakte; Jalutuskäik tuttavates kohtades lülitage muusika sisse, nii et patsient õpib laulu, ja siis ise seda hummutades; patsiendi lemmikroogade valmistamiseks, kuna endiste elurongide lõhnad ja maitsed puudutavad retseptoreid.
Milliseid simulaatoreid pärast insuldi kodus kasutatakse Kui treeningravi käigus on inimesed juba aktiivsete koormustega harjunud, võite hakata treenima spetsiaalsetel simulaatoritel.
Nende kasutamine aitab tugevdada lihaste korsetti ja taastada motoorsed funktsioonid peaaegu täielikult. Võite kasutada järgmisi simulaatoreid: Mini trenažöörid.
Abi sõrmede peenmotoorika taastamisel. Näited simulaatoritest: "Shagonog", "Bud". Niinimetatud simulaatorid, mis on loodud üla- või Kimbud harja kaed haiget aktiivseks ja passiivseks arendamiseks. Nad pakuvad aktiivse väljaõppe muutuva takistusega, mille loob mootor. Parandage jalgade motoorseid funktsioone, suurendage vastupidavust üldiselt.
Seda nimetatakse ka standeriks. Simulaator on seade, mis annab inimesele vertikaalasendi. See toetab patsienti ees või taga ja võib isegi ratastel liikuda. Andes kehale vertikaalse asendi, on võimalik veri kehas ümber jaotada ja vereringet parandada. Lokomat ehk eksoskelett. See on robot-ortopeedilise simulaatori nimi, mis on loodud kõndimisoskuste taastamiseks. Seda kasutatakse koos jooksulindiga.
Hingamisvõimlemine pärast insulti Haiglas viibides on soovitatav teha hingamisharjutusi. Patsient peaks kogu päeva jooksul sügavalt sisse hingama ja tegema neid nii tihti kui võimalik. Lubatud on vaheldumisi rindkere ja kõhu hingamine. Kui arst lubab teil istuda, ei saa te selga painutada, nii et sissehingatav õhk sirgendab kopse Kimbud harja kaed haiget palju kui võimalik.
Kodus saate kahjustada jalgade liigeseid kui taastumiseks teha järgmisi hingamisharjutusi: Hingake aeglaselt sisse, hoidke mõni sekund hinge kinni ja seejärel hingake järk-järgult välja.
Korrake korda, tehke lähenemist. Täitke õhupalli mitu korda. Tehke harjutust korda päevas. Langetage toru tassi vette. Tehke selle kaudu mitu väljahingamist, nii et vedelik gurgis. Insuldi taastumine pärast insulti. Pärast insulti kõndimise taastamine toimub samm-sammult, järk-järgult tugevdatakse jalgade ja kere lihaseid, treenitakse liikumise tasakaalu ja koordinatsiooni ning õpitakse kõndimiseks vajalikke liikumisi. Muidugi püüate insuldijärgse patsiendiga töötades taastada mitte ainult kõndimine, vaid ka kõik muud kaotatud liigutused, eriti enesehoolduse oskused.
Selles artiklis räägime sellest, kuidas taastada kõndimine pärast insulti, nii et kõndimise taastumise süsteem oleks arusaadav.
Insuldijärgse patsiendi keha mäletab kõiki liigutusi, mis tal olid enne insuldi tekkimist, kuid aju ja lihaste vaheline ühendus kadus. Treeningujärgne treening mängib selles kompleksravis tohutut rolli. Noh, kui teie patsient tegi regulaarselt füüsilisi harjutusi enne insulti, siis on kõndimise ja muude oskuste taastamine lihtsam ja kiirem.
On tõenäoline, et insuldijärgse patsiendiga toimuva füsioteraapia ajal hakkate iseseisvalt hakkama saama ilma abistajata.
Kui patsient on ärritunud, ülekaaluline, liigesehaigustega, siis üksi ei saa hakkama, kuna sellise inimese kasvatamine on väga keeruline, kulutate palju energiat ja vaatamata sellele saate vähe tulemusi.
Lisaks on oht selle kukutada, kuna selline patsient on peaaegu "puust". Isegi kogenud juhendaja üksi treenimisravis ei saa hakkama. Jalgsi ettevalmistamine algab esimestest päevadest pärast insulti, kui ennetatakse jalgade longumist, lihaste kontraktuure ja liigeste atroofiat.
Füsioteraapia harjutuste mõju tugevdamiseks soovitan tungivalt enne treeningut kasutada Su-jok-teraapiat. Kuidas taastada kõndimine pärast insulti. Jalade ja käte kõigi liigeste passiivne võimlemine koos aktiivsete liikumiste järkjärgulise kaasamisega, sõltuvalt patsiendi seisundist ja tema võimest teid mõista, aitab meid.
Passiivse võimlemise kombinatsioon massaažielementidega mõjutab soodsalt närvisüsteemi ja neuromuskulaarsete impulsside ilmnemist.
Ärge unustage trombemboolia vältimise vajadust: kandke treeningravi ajal patsiendi jalgadele elastseid sukki või kasutage elastseid sidemeid. Jalade ja säärte kudede vereringe kontrollimiseks jätke varbad lahti: varbad peaksid olema roosad ja soojad. Jalade passiivne võimlemine algab jalgadest paindumine, pikendamine ja pöörlemineseejärel jätkub põlve- ja puusaliigestel. Põlveliiges on painutatud ja painutamata. Puusaliigend nõuab mahulisi liikumisi: paindumist ja pikendamist, abduktsiooni ja adduktsiooni, pöörlemist.
Puusaliigese pöörlemist on mugav teostada, painutades patsiendi jalga põlveliigesesse ja hoides seda ühe käega jalaga ja teise käega põlvega. Puusaliigese passiivsed ringikujulised liigutused tehakse umbes samal viisil kui puusaliigeste hüpoplaasiaga väikelastel. Passiivse võimlemise ajal püüame passiivsed liigutused järk-järgult aktiivseteks muuta. Niipea kui hakkate aktiivseid liikumisi ühendama, peaksite kasutama loovat lähenemist, võttes arvesse insuldijärgse patsiendi individuaalseid omadusi ja leidlikkust.
Aktiivsete liikumiste kaasamise põhimõte põhineb insuldijärgse patsiendi vabatahtliku aktiivsuse Kimbud harja kaed haiget. Teavet saidil korratakse mõnikord, kuid see on vajalik. Patsient esindab vaimselt mis tahes jäsemete liikumist. Esiteks teeb ta liikumise tervislikust küljest, meenutades selle liikumise tunnet. Siis kordub sama liikumine vaimselt kahjustatud Kimbud harja kaed haiget. Patsient saab päeva jooksul iseseisvalt impulsse saata. Vaimsed liigutused peaksid olema lihtsad ja lühikesed.
Näiteks käe painutamine ja sirutamine küünarnuki liigeses, käe pigistamine ja lahtiharutamine, sirgendatud käe tõstmine ja nii edasi.
Impulsside saatmist saab parandada liikumise teadliku vaimse kaalumise abil. Näiteks patsient kujutleb, et käes on raske hantel või jalga on kinnitatud raskust ja peate selle tõstma.
Passiivse võimlemise ajal öelge patsiendile: "Aidake mind! Sel ajal, ilma käsi jäsemelt ära võtmata, nõrgestage oma mõju, laske õpilasel teha kõik Kimbud harja kaed haiget olenev. Kõik liikumised on aeglased. Patsient ei saa kogu liikumist kohe lõpule viia. Seetõttu peate selle esmalt kaptenit osades omandama, seejärel ühendama selle liikumise osad. Lähteasend - patsient lamab selili, jalad on põlveliigestes painutatud, jalad asuvad voodil.
Et patsient saaks iseseisvalt teostada harjutust "Jalgratas", rakendame kõigepealt harjutuse esimese osa väljatöötamist, õpetame teid "kõndima" lamavas asendis, rebides voodist painutatud jalgade jalad lahti; siis harjutage sirgendatud jalgade eraldi tõstmist ja langetamist; ja ka eraldi - jalgade libistamine voodil, jalgade sirgendamine ja painutamine kogu amplituudiga.
Me ühendame kõik liikumise osad ühtseks tervikuks ja naudime edu. Võtame jäseme enda kätte, õpilane töötab ise ning me kontrollime ja reguleerime liikumise mahtu. Meisterdame kõik muud soovitud liigutused ka osade kaupa, seejärel ühendame need üheks tervikuks, kontrollides liikumise kvaliteeti. Oleme huvitatud jalutuskäigu taastamisest pärast insulti. Seetõttu loetletakse allpool harjutused kõndimise õpetamiseks.
Neid harjutusi ei pea ühe tunni jooksul kohe rakendama. Taastame järk-järgult aktiivsed liikumised ja raskendame ülesandeid järk-järgult. Kõik seisvad harjutused tuleb teha nii, et põlveliiget kaitstakse liigse pikenemise eest. Soovitan teil soetada spetsiaalne liigestega põlveliigese ortoos, mis võimaldab jalga põlveliigeses vabalt painutada ja lahti painutada, kuid välistab liigese tagumise pikenduse, mis tekib halvatud jala lihasnõrkuse tõttu.
Halvatud käe lohistamisel kinnitage see käega kindlasti salli sidemega või kasutage käe jaoks spetsiaalset sidet, enne kui patsient istub või seisab püstises asendis.
Harjutused kõndimise taastamiseks pärast insulti. Korduste arv ei ole mõttekas, kuna see sõltub patsiendi seisundist ja koormuse keerukusest 4 kuni 10 kordust. Jalg libiseb voodil. Lamades selili, jalad põlveliigestes painutatud, jalad - voodil. Sirgendage ja painutage jalgu vaheldumisi, alustades tervislikust. Jalalt jalale. Lähteasend on sama lamades selili, jalad põlveliigestes painutatud, jalad - voodil. Konts põlvel. Lähteasend lamades selili, jalad põlveliigestes painutatud, jalad - voodil.
Jalg küljele - põlveni. Korda sama haige jalaga. Jalad sissepoole - väljapoole. Lamades selili, jalad sirgendatud ja õlgade laiusega üksteisest eraldatud. Pöörake Kuunarnuki uhise rahvareaktsiooni kimbud sokkidega sissepoole, seejärel keerake jalad sokkidega külgedele.
Liugkonts sääre esipinnal. Lamades selili, jalad sirgeks. Sirge jala tõstmine. Lamades selili, jalad põlveliigestes painutatud, jalad voodil seistes. Sirgendage terve jalg, libistades jala üle voodi. Tõstke ja langetage seda mitu korda, seejärel pöörduge tagasi algasendisse.
Jättes jalad küljele. Seda harjutust saab teha algasendist selili lamades, mõlemad jalad sirgendatud ja põlveliigesega painutatud. Keerutame eelmist harjutust algasendis sirgete jalgadega selili lamades. Vaagna tõstmine.
Pihtiraha maksnud igaüks oma jõudu mööda. Leerimaks olnud 50 valget ja vakk kaeru; sakslased annud heaksarvamise järele. Kui õpetaja haige juures käinud, saadetud temale hobune järele ja tasuks antud üks hea lammas, ehk selle väärtus rahas.
Eest-ja tänupalvete eest maksetud 4 kop. Ristimise eest maksetud 10 valget ja palve eest 4 kop. Kihlamise eest antud vakk kaeru ja laulatamise eest ½ taalrit, paar sukke, sukapaelad ja naeste vöö. Taluperemehe matmise eest saanud õpetaja härja ehk ühe taalri ja perenaise matmise eest lehma ehk ühe taalri. Kirikusmatmise eest võetud aga 2 taalrit ja kui keegi tahtnud, et õpetaja maja juurest kuni kirikuni surnu ees lauldud, maksetud tünder kaeru. Saunamehe või -naise matmine maksnud 70 kop.
Muidu olnud matmise taks vanuse järele. Kirjalikkude tunnistuste eest võtnud õpetaja 15 kop. Suurtel pühadel saanud õpetaja kirikukoti raha omale. Pühadeks saadetud mõisadest ka õpetaja kööki midagi, nagu seasinka ja pannkooka jne.
Iga töö ajal saanud õpetaja mõisadest oma palve peale tööpäeva. Jahvatamine olla õpetajale prii olnud, kuid Wrede maksnud, nagu teisedki, matti. Kiriku peale õnnistamise puhul saanud õpetaja konvendi poolt uue kirikukuue. Ka õpetaja matuse kulud maksetud kirikukassast välja. Enne näljaaastaid olnud Harju-Jaani kihelkonnas maksumaksjat talupoega, enne külgehakkavaid haigusi ja sõdakuid praegust — so. Wrede ajal — kõigest Wrede hoolsal õhutamisel on Harju-Jaanis Juba ammugi pannud ta mõisnikudele ette kooli asutamiseks sammusid astuda, kuid tagajärjeta.
Viimaks Uustalu koht oli umbes selle koha peal, kus meie praegune surnuaed on. Ümberkaudsete mõisade abiga ehitatud sinna elumaja peale ja, et kooli jaoks üht suuremat ruumi tarvis oli, kinkinud herra Nieroth Keskvere külast ühe poolel oleva talumaja ja lasknud Kambi ja Raasiku talupoegi seda kohale vedada.
Perilast kingitud ühe tühjaks jäänud talu loomalaut ja õpetaja annud omalt poolt aida. Nii olnud siis kõik tarvilikud hooned koos ja Mardi päeval Esimeseks kooliõpetajaks olnud köster Bergmann.
Viimane köster, kes seal elanud, olnud Esko. Tema järeltulija köster Pello võtnud omale Mägise Kimbud harja kaed haiget naise ja jäänud Kambi sakste lubaga ka sinna elama, sest et Tammiku kirikust liiga kaugel olnud. Mõne aasta pärast läinud aga mõis teise omaniku kätte ja nüüd pidanud köster oma koha eest niisamuti tasu maksma. Pello järele saanud tema poeg Mikk köstriks. See suri Nüüd valiti Kuusalu õpetaja mag. Knüpferi teener Jürgen Bergmann Harju-Jaani köstriks.
Tema elas esiotsa õpetaja juures, pärast hakkas aga perekonna meheks ja läks Kambi herra lubaga Waso külasse ühte tühjaks jäänud talusse elama, kust ta 4 ½ aasta pärast eespool kirjeldatud Uustalu koha peale asus.
Jürgen Bergmann oli aga Sutlemma mõisa herra kapten parun Stackelbergi päris omandus ja see nõudis teda siit taga, kuid oli ka valmis tema eest tasu võtma. Herra Nieroth ostis siis Jürgen Bergmanni 10 taalri umbes 8 rubla eest parun Stackelbergi käest ära ja kinkis esimesele priiuse. Kingituse üle anti Kimbud harja kaed haiget kirjalik tunnistus, et edespidi keegi enam ta vabadust kitsendada ei saaks.
Palgaks sai köster peale Uustalu koha, kihelkonnast igast talust, olgu see terve ehk poole adra suurune, 1 külimit vilja, veerand adra pealt vähem, nuust linu; Aruküla ja Kehra mõisast sai 1 vaka, Raasikult, Peningilt, Perilast ja Haljavast 2, Kambilt 3 ja Anijalt 4 vakka vilja. Peale selle sai köster igal pühapäeval 3 kop. Ristimise pealt sai köster 2 kop. Köstri teenistus seisnud selles, et ta igal pühapäeval kirikus laulab ja palub ja kõigis kiriklistes asjades õpetajale abiks on, armulaua leiba ja viina linnast toob jne.
Vanaaja pruukidest, sündmustest ja juhtumistest on õp. Wrede meile mõndagi oma kroonikas mälestuseks jätnud, mis meile pisut aimdust selleaegsest rahva elust annab.
Kirikus olla köster ennemalt iga kord, kui õpetaja Jumala nime nimetanud, veikese kepikesega vasta lauda löönud, et sellega koguduse tähelepanemist Kõrgema nime peale juhtida ja Selle vastu aukartust äratada. Vargad olnud seekord Raudsepa Jüri Paenorme kõrtsist — ta olnud vägev sepp, võtnud kuuma raua paljasse kätte — ja Tedre Mart Laekülast. Mart võetud kohe kinni ja poodud Mägise küla põllul võlla, Raudsepa Jüri poodud aga vast järgmisel aastal ülesse. Viimane rippunud kõigest pool aastat, sest talumehed võtnud ta raudketi pärast, millega ta ülespoodud, öösel salaja maha ja viinud keti ära.
Kirikumees Andres matnud ta võlla alla maha. Teine varas rippunud kuni aastani, siis raiutud võll salaja maha. Haljavas Sambo väljal olla üks ilma pealkirjata rist olnud, mille kohta teatud rääkida, et seal üks Haljava kubjas olla maha löödud. Teine rist olnud Soodla küla ja Anija mõisa vahel, mille tähendust enam keegi pole mäletanud.
Rahvas pidanud seda tamme, millest tool tehtud, vanal ajal pühaks puuks ja käinud selle all ohverdamas. Suure Põhjasõja lõpetuse puhul Taaveti laulu 9. Kolme nädala pärast leidnud kubjas teda Oe ligidalt kadaka alt, kust ta reega külasse viidud, sest külm olla ta mõlemad jalad ära võtnud.
Ta rääkinud, et ta ühe süüteo pärast trahvi kartes mõisast jooksu läinud ja tervelt 2 päeva vähem, kui neli nädalat selle kadaka all näljas ja janus olnud. Suurema jao aega saatnud ta magades mööda, üleval olles pole ta aga teadnud, kus ta on, ehk mis temaga juhtunud. Õpetaja teinud nüüd temale tema patu selgeks ja näidanud kuidas ta oma süüteo pärast sandiks ja vigaseks jäänud ja kui Ano, nõnda olnud naise nimi, kahetsenud, võtnud õpetaja teda lauale.
Suuremad kellad olivad vaenu ajaks linna viidud. Keiser Peeter Suure surma mälestuseks pandi kirik musta ja löödi Selle tasuks määrati kihelkonnast 9 tündrit vilja. Selsamal aastal neli nädalat enne jõuluid andis õpetaja kantslist teada, et Kolmekuninga päevast peale kirikus uued lauluraamatud Koddo ja Kirgo Ramat, trükitud Kimbud harja kaed haiget Halle linnas tarvitusele tulevad ja neid tema käest 34 kop.
Nimetatud pühal lauldigi uutest raamatutest ja see läks pikka lauldes üsna hästi, sest siis võisivad ka need kaasa laulda, kes lugeda ei mõistnud.
Sümptomaatika
Sell aastal sai meie kirik kaks suuremat kingitust: Anna Elisabeth Baranoffi poolt taalrit ja Dorothea Wartmanni poolt ka taalrit. Rahva hariduse tõstmiseks on õpetaja Wrede vist ihu ja hingega tööd teinud ja teda igate pidi edendada katsunud. Paar aastat varemalt õpetanud keegi vene viskal Fiscalkes külas kortelis olnud, lapsi lugema jaolgugi et ta ise ainult mõned sõnad eesti keelt mõistnud, viinud ta neid päris heaste edasi.
Hinno Tenno Jüri ja Kangru Gustavi tütred saanud lugemise üsna selgeks. Kaks Koila meest, kes palgi koormatega mööda läinud, pannud naise koorma otsa, aga, et nad ise joobnud olnud, lasknud naise maha kukkuda. Et naine mõne päeva eest Tuha kõrtsis venelaste käest peksa saanud ja nüüd terve öö külma ja vihma käes olnud, leitud ta teisel hommikul tee ääres surnult. Mõlemad peksjad põgenenud aga ära. Kuberneri käsu peale antud siis igasse külasse teada, et kui niisuguseid mehi näha on, neid kohe kinni võtta.
Jõuluks ilmunud mehed ise koju, kust neid siis ka kohtu kätte toimetati. Et kihelkonna kohtul, kus nende asi arutusel oli, võimalik polnud selgeks teha, kas naine nende peksmise, või kukkumise ja külma Kimbud harja kaed haiget suri, mõisteti kummalegi 40 paari vitsu. Otsus saadeti kahel pühapäeval pärast jumalateenistust kiriku juures täide. Üleüldse on karistused vanal ajal õige karedad olnud.
Nii pidanud kuuenda käsu vastu eksijad 4 taalrit trahvi maksma ja pärast altari ees avalikult oma pattu kahetsema ja andeksandmist paluma; pole aga keegi tahtnud altari ette minna, kohustatud teda veel ühe taalri maksma. Laulatamise ajal pidanud eksinud pruut omale Kimbud harja kaed haiget pähe panema, ehk ühe taalri maksma.
Leitenant Gustav von Rosenthal maksnud selle eest 62 taalrit 40 kop. Purjus oleku pärast kirikus maksnud Prometi Mart 1 taalri. Tosine valu liigestes Jaani trahvitud sõimamise pärast 1 taalri 40 kop. Üks Peningi kilter Amtmann löönud Võeraste inimeste vastuvõtmise pärast maksnud keegi ka 5 taalrit. Nagu surnute registrist näha, on kõik, kes kaua aega laual pole käinud, viina, ehk muidu ülekohtust surma surnud, ilma lauluta ja ilma kellata kiriku taha maetud.
Ühe rätsepa naisele Kehrast, kes kurja elu elanud ja 9 aastat laual polnud käinud, tehtud haud kiriku taha juba enne tema surma valmis; kui aga naine pärast ümberpööras, maeti ta õigesse kohta. Wrede ajal koos. Otsustest oleks siin iseäranis kahte nimetada: ühtki talupoega ei tohi ilma mõisasakstele teatamata kiriku juures karistada ja õpetaja saab nüüd igast talust ühe tööpäeva. Sellesama aasta Tema asemele valiti Tallinnast ühe töömehe poeg Kristoffer.
Valusündroom
Koolmeistrid olivad Raasiku mõisa omaniku kindrali proua von Bohni Kimbud harja kaed haiget, kes neis külades ühe mehe mõisa tööst priiks jättis ja kooli pidama pani. Õpetaja käis sagedaste neid koolisid vaatamas ja laskis koolmeistrid pühapäivil oma juure tulla, et neile tarvilisi juhatusi anda. Sel eeskujul asutati pärast ka Kehra, Soodla ja Pirso küladesse koolid. Käärkamber tehti poole suuremaks ja uks tehti sealt läbi seina kohe kantslisse.
Terve töö võtnud õpetaja oma vastutuse peale. Kui sellest midagi pidi üle jääma, antud õpetajale luba seda omal pidada, kui aga puudu jääb, siis pangu ta omalt poolt juure. Altari tegemiseks ja kantsli ilustamiseks korjatud kihelkonnast taalrit. Ilmade kohta on õp. Wrede ka mõned märkused oma kroonikasse teinud. Sellesama aasta 1. Wrede arvab selle kohta, et õhus määratu hulk rahet ja vett olnud, kust päikese kiired tagsi põrganud ja vikerkaare karva rõngaid sünnitanud.
Pingutage harja
Wrede tänab selle eest Jumalat Sormede liigeste artroos loodab, et kange pikne sel aastal laialt möllava rinnahaiguse idud ära hävitab. Õpetaja Wrede väsimata töö ja hool ei ole ka mitte kahe silma vahele jäänud. Harju-Jaani kogudusele kinkis ta ära minnes kõik maksud, mis tal siit veel saada olid ja rahva hariduse tõstmiseks annetas veel taalri 80 kop. Kui kaua Carl Wrede siin töötanud, ehk kuhu ta läinud, seda kroonika ei nimeta.
Heinrich Wrede eeskujul annetas Raasiku mõisa omanik lesk kindrali proua von Bohn ,a, meie ja Jõelähtme kihelkonnale suurema kingituse. Seitse aastat varem ilmus esimene Eesti keele Piibel, mille trükkimiseks kindral von Bohn rubla oli laenanud Kampmann, Eesti kirj.
Umbes selsamal ajal on Raasiku mõis uue omaniku von Löwensterni kätte läinud, kelle ettepanekul konvent Et see koht aga kirikust liig kaugel, 3 versta Kimbud harja kaed haiget, pööranud kirikueestseisja Stael von Holstein Anijalt von Löwensterni poole palvega, köstrimaja vansse kohta jätta, saanud aga vastuseks, et majad ära viidagu ja 1.
Felicius kirjutab aga pärast rahva jutu järele, et selleaegne Kambi valitseja õpetajaga vastamisi olnud jaet viimast kiusata, toimetanud köstri kaugemale. Bidberg tema nime ei nimeta, ei ka vana saatusest midagi teata. Kirikumehe kohuseid täitnud ennemalt õpetaja sulased.