Uks polve taru

Nii pole vast ime, et mesindus on jäänud tema ellu tänaseni. Raamide peale asetada võrk, sellele kiht käte vahel veidi katki hõõrutud naadilehti, kõige peale kiire kuivamise vältimiseks kile. Nüüd on taru maht täisraamideks ümberarvestatuna 31 raami jagu, millest tagasihoidlikumale perele võib isegi piisata. Aga mesinik kui loodust armastav inimene ei tohi kunagi ahneks minna, vaid peab leppima sellega, mis loodus annab ja võimaldab. Ükskord kõva pakasega, mõtlesin, et nüüd keeran lendla ikkagi talveasendisse - oh, voolasid jälle kohe kuhja.

Tunduvad pilved ühel kohal seisvat, on muutlikud ilmad tulekul. Kui annepäeval On juuli ilmad muutlikud, pole ka augustis püsivamaid ilmu loota. On augusti esimene nädal selge ja kuum, tuleb pikk ja karm tali.

On õhtul kõrgema koha peale minnes seal tuntavalt soojem, jäävad ilusad ilmad veel pikalt kestma. Langeb hommikul udu alla, tuleb kuiva, tõuseb üles, tuleb sadu. Istub ämblik võrgul sirgelt jätkuvad kuivad ilmad. On ta aga kokkutõmmatud jalgadega ning kössis hakkab nädala pärast sadama.

Enne vihma on kõik lõhnad tugevalt tunda, raske umbne õhk ennustab peatset äikest. Külm lauritsapäev On Linnutee põhjapoolne ots selgelt näha ja lõunapoolne ots tumedalt, tuleb külm sügis ja soe kevad.

Kui Uks polve taru Suured vareseparved kuulutavad karmi talve. On august tuuline, tuleb lühike sügis ja esimene pool talve on käre. On sarapuul palju pähkleid ja tammel palju tõrusid tuleb pikk talv millele järgneb viljarikas suvi.

On august ja september vihmased ja vilud, tuleb oktoobris vananaistesuvi mis võib kesta mitu nädalat. Tagasi ülesse Mesilasemade vahetamine. Kõige intensiivsemalt muneb emamesilane esimesel kahel eluaastal, vanuse lisandudes langeb päevas munetud munade arv, haudmeväli muutub ebaühtlasemaks, samuti suureneb ka lesehaudme hulk, seetõttu on soovitav kaheaastased emad asendada noorematega.

Mõned aastad tagasi tehtud katse käigus jätsin intensiivselt muneva ema isegi neljandaks aastaks talvituma, järgmisel kevadel suutis ta isegi suhteliselt palju muneda, kuid mai lõpus vahetasid mesilased ta salaja välja. Lünkliku haudme põhjuseks võib sageli olla suguluspaaritus.

Kui igal aastal hankida 1 teisest mesilast pärit ema 10 — 15 pere kohta Uks polve taru negatiivseid tagajärgi ei ilmne. Uue ema tarru andmise eelduseks on pere emata olek ja kuppude puudumine, vana ema tuleb eemaldada umbes tund — poolteist enne uue tarru asetamist. Vastuvõttu lihtsustab hea korjeilm või kerge söötmine, samuti on hea, kui tarus on vähe lahtist hauet ning peret pole enne liigselt ärritatud.

Kõige kindlam on anda ema kärjeisolaatoriga. Selleks tuleb tarust leida kärg, millel on kuni kolmandik pindalast kooruvat hauet ning mõningal määral mett. Raamilt pühkida kõik mesilased tarru, asetada see isolaatorisse, sinna suunata Solvestab kuunarnukid ravi folk oiguskaitsevahenditega uus ema koos saatemesilastega ning paigutada see tarru haudmeraamide vahele.

Seal kooruvad mesilased võtavad uue ema kohe omaks, moodustavad talle saatjaskonna ja korralik paarunud ema hakkab õige pea munema. Kärg võib isolaatoris olla kasvõi nädala, peaasi et suure hulga kooruva haudme tõttu ei tekiks ruumipuudust või väikeste meevarude tõttu nälga. Enamasti on piisav kolm — neli päeva, selle aja jooksul on pere juba uue lõhnaga harjunud ja saatjaskonnaga munevat ema ei püütagi rünnata.

Enamasti antakse ema tarru saatepuuriga, mis riputatakse haudmeraamide vahele. Tavaliselt harjuvad mesilased uue lõhnaga juba ööpäeva möödudes, misjärel võib puuri avada ja lasta ema kärjele. Vaatamata sellele, et esmapilgul tundusid puuri ümbruses olevad mesilased uue ema suhtes sõbralikud, on soovitav tema liikumist kärjel veidi jälgida.

Püütakse ema kergelt puudutada ja antakse talle liikumisel teed, on kõik korras, väiksemategi agressiivsuse märkide ilmnemisel on vaja ema kiiresti uuesti puuristada.

Pere tuleb uuesti põhjalikult läbi vaadata, leppimatus võib olla tingitud aseemakuppude ehitamisest. Kaasaegsed plastikust saatepuurid on varustatud söödaruumi osas asuva äramurtava keelekesega, selle võib järgmisel päeval peale puuri tarru asetamist ära murda, mesilased söövad kandi ära ja päästavad niiviisi ema vabaks. Saatepuuris on ema väga väikesel pinnal kinni, mis pole hea tema tervisele, on veidi parem lahendus anda ta tarru kattepuuriga.

Kärje sisse surutud puuri alla peab jääma veidi mett ja hulgaliselt tühje kärjekanne, sageli hakkab ema sinna munema, mis on kõige kindlam tunnusmärk mesilaste heast suhtumisest. Kuna kattepuuri all on ruumi rohkem, võib ema seal olla isegi kolm päeva. Ema saab vahetada kupuga, selleks võtta vahetust vajav ema tarust ära, mõne tunni möödudes hakkavad mesilased töölishaudmele aseemakuppe tegema.

Umbes nelja — viie päeva pärast tuleb taru uuesti põhjalikult läbi vaadata, kõik kupud üles otsida ja nende Uks polve taru raami pealmisele liistule märkida. Kaanetatud kupud hävitada, üks neist asendada lähemal ajal kooruvaga. Mesilased ei pane vahetust tähelegi ja võtavad kooruva ema ilmtingimata omaks. Peale ema koorumist kontrollida allesjäetud aseemakuppude olukorda, kui peres pole sülemlemistungi, on need hävitatud, vastasel juhul tuleb seda teha mesinikul endal, samaaegselt pesaruumi mõne ülesehitatud kärjega laiendades.

Kupuvahetusega saab edukalt vahetada emasid ka sülemlema kalduvas peres, mis paarunud mesilasema eriti hästi vastu võtta ei taha. Võib kasutada ka meetodit, kus ülesotsitud vana ema jäetakse peale surmamist taru põhjale vedelema, tund aega hiljem lastakse uus ema lennuavast sisse. Kindlama vastuvõtu huvides on soovitav ta kergelt meega kokku määrida või mõneks sekundiks leigesse vette kasta, mesilased asuvad viivitamatult uut ema puhastama ja seega ongi ta vastu võetud.

Kuni paari tunni vanuse ema võib lasta otse raamidele ilma mingeid meetmeid tarvitusele võtmata. Kui pere on juba pikka aega emata olnud, hakkavad töömesilased munema ehk tekivad vääremad, ning pere ei taha uut ema enam hästi vastu võtta.

Selle taru lennuava kitsendada paari cm laiuseni, sealt lasta sisse mõned pahvakud suitsu misjärel tuleb lennuava täiesti sulgeda. Umbes poole minuti pärast, kui mesilased juba erutunult sumisevad, teha lennuava veidi lahti ja lasta uus ema sealt sisse saates teda järjekordse pahvaku suitsuga. Lennuava tuleb taas sulgeda ning kitsalt avada alles 15 minuti pärast. Hiljem, kui mesilased hakkavad juba rahunema, võib ava veel veidi laiendada, alles järgmisel päeval avada lennuava vajalikul määral.

Tagasi ülesse Lestatõrje suvel. Varroatoositõrjet tehakse enamasti hilissügiselkui haue on koorunud ja lestad seetõttu hõlpsamini tabatavad. Suvel on ravi teostamine veidi komplitseeritum, kuna ei tohi kasutada tugevatoimelisi kemikaale, nende jäägid jäävad meesse ning satuvad seega inimese toidulauale. Näiteks Apistan´i toimeaine fluvalinaadi jäägid jäävad ka vahasse põhjustades lõpuks resistentsete lestatüvede teket.

Sama juhtub ka Bayvaroli toimeaine flumetriiniga, mõlemad on rasvlahustuvad ained. Nii ongi mitmed mesinikud täheldanud nende ravimite toime märgatavat nõrgenemist ning mitmetes riikides on Apistan lausa keelatud.

Minul on selle rohuga seoses selline kogemus: aasta ei olnud meesaagi poolest kiita, seepärast ei pööranud ma vähimatki tähelepanu sellele, et üks meeklient esialgu justkui tahtis mett osta, kuid hiljem ühendust ei võtnud ning äri jäigi katki. Alles järgmisel kevadel sain siis teada, milles asi oli. Probleem nimelt selles, et kuna kõigil mesinikel Uks polve taru pered lestade tõttu väga haiged, siis nad pidavat ravima mesilasi mingite hirmsate mürkidega ja mitu inimest olevat juba mee söömisest tõsiselt haigestunud.

Kole lugu küll, kui meesöömine hakkab tervistkahjustavaks muutuma, teadjama inimese paneb selline külaklatš muigama, kuid paraku on üks antireklaam ikkagi tehtud. Iga kevadel munemist alustanud emane varroalest jõuab mesindushooaja lõpuks toota vähemalt 10 elujõulist uut emaslesta. Sadakond lesta kevadel on tegelikult väga vähe, jättes minimaalsegi tõrje tegemata on neid sügiseks juba tuhat!

Tegelikult poleks ka selline lestade arv mesilasperele ohtlik, suurema kahju põhjustavad varroatoosiga kaasnevad viirused, mis lesta poolt mesilase kitiinkesta sisse tehtud aukude kaudu ründavad. Eestikeelsest kirjandusest leidsin viieteistkümne varroatoosiga leviva viirushaiguse kirjelduse ja see ei ole veel lõplik arv. Võimaluse korral eelistab lest muneda lesehaudmesse, kuna lese arengutsükkel on pikem ja sobib neile kahjureile paremini.

Seda tõsiasja on mugav ära kasutada tõrjel. Nimelt oleks hea valmistada iga taru jaoks kaks sektsioonraami, igale raamile aga kaks eraldatavat sektsiooni, üks neist on puhastuses teine koos kärjeraamiga tarus.

Sektsioonraami ülemine osa on nagu tavaline pesaraam, kuhu peale traatimist kinnitatakse kärjepõhi, alumine osa jäetakse 6 — 8cm kõrguselt kärjestamata. Sinna sisse teha õhukestest liistudest eraldatav raam kuhu mesilased intensiivse vahaerituse perioodil ehitavad lesekannud, ema muneb need täis Uks polve taru haudmele kogunevad ka lestad.

Peale kaanetamist tuleb sektsioon asendada uuega, väljavõetud lesehaue kaanetatakse lahti kärjenoa või kahvliga ning raputatakse vaglad kannudest välja. Peale hoolikat surveveega pesemist ja kuivatamist on sektsioon taas kasutuskõlbulik.

On mesila ligiduses metskuklase pesa, võib lahtikaanetatud sektsiooni ka sinna asetada nii, et sipelgad selle mõlemale küljele Uks polve taru pääseksid. Paari päevaga on kärg puhas. Kel sektsioonide ehitamiseks puutöövõimalused puuduvad, võib lihtsalt kärje altpoolt alumist traati välja lõigata ja mesilased ehitavad sinna lesekärje. Valgevene Aiandus-mesindusinstituudi teadlased leidsid mõneaastase püüdurraamise kasutamise järel lesehaudmest 2 lesta, töölishaudme samalt pinnaühikult aga 8!

Seega oli aretatud lestad, kes eelistasid pigem töölishauet. Esimese raami võib tarusse panna juba aprilli keskel, meetod on kasutatav kogu hooaja vältel, pere arengu kõrgperioodil peaks raame mesipuus olema kaks paigutatuna haudmeosa äärte poole.

Kui tarusse raamide alla mahub panna toiduõli või vaseliiniga määritud kile ja selle kohale umbes 5mm kõrgusele 2 Salv liigeste usku 3mm silmaga võrk, saab edukalt kasutada mitmeid bioloogilisi lestatõrjemeetmeid.

Eesti uisukrossisõitja Mark Taru lõpetas vigastuse tõttu hooaja

Lestad kukuvad maha taru juures toimetades, söötmisega, läbivaatusega, suitsu suunamisel tarusse. Läbi võrgu pudenedes kleepuvad nad õlisele kilele ja hukkuvad. Suitsulõõtsa sisse on hea panna mädarõika tükikesi, see suurendab lesta varisemist.

Looduslikke koostisosi sisaldav BeeVital sobib hästi kevad-suviseks kasutamiseks.

Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele

Umbes kraadini soojendatud vedelikku tilgutatakse süstlaga või pudelist haudmepiirkonna raamivahedesse otse mesilastele arvestusega 1,5ml kärjetänava kohta. Kerge üledoseerimine ei ole ohtlik. Varakevadel, märtsis-aprillis sobib ka kinnise põhja korral, sest külmade öödega saavad jahedal tarupõhjal ukerdavad lestad otsa.

Hea efekti saavutamiseks tuleks tõrjet teha 3 korda järjest iga 6 päeva järel. Kuna tegu on mesilaspere loomulikku puhastusinstinkti aktiviseeriva eliksiiriga, sobib BeeVital hästi ka lubihaudme tõrjeks. Kuigi tootejuhend lubab BeeVital-i kasutada ka hilissügisel, isegi detsembris, pole see eriti mõistlik.

Tegu on ikkagi mesilaspere ergutiga. Iga 4 päeva järel on vaja taimeosad asendada värsketega. Lestad lasevad end mesilaste küljest lahti ja kukuvad kilele.

Sarnase efekti saab ka siis, kui tarust väljatõstetud raamil asuvatele mesilastele puistada glükoosipulbrit, kuivatatud ja tolmuks jahvatatud männiokkaid või õietolmu. Tarusse viidud tolmainete korral kattuvad sellega ka varroalestade jalgadel olevad iminapad. Kui lestal juba kasvõi üks jalapaar on tolmune, kukub ta mesilase pealt maha.

Tuhksuhkrut tolmutamise otstarbel kasutada ei saa kuna see kleepub tarus oleva niiskuse tõttu mesilastele. Lestatõrjeks sobib ka Vietnami salv, 1 karbike lahustada pooles liitris vees, immutada saadud vedelikuga salvrätik ja asetada see taru põhja kiletükile. Lenduvad eeterlikud õlid võtavad lesta üsna Uks polve taru maha. Efekt on üsna sarnane tümooli sisaldavate ravimite omaga, puuduseks muidugi ebameeldiv hais, mistõttu järgneva paari nädala jooksul tarust mett võtta ei tasu.

Lestatõrjeks võib kasutada naati. Raamide peale asetada võrk, sellele kiht käte vahel veidi katki hõõrutud naadilehti, kõige peale kiire kuivamise vältimiseks kile.

Katmisest hoolimata kuivavad lehed paari päevaga ära ja tuleb asendada. KAC81 on samuti teatava lestavastase toimega. Selle valmistamiseks on vaja koguda kevadel männipungi, need kuivatada ja jahvatada. Samuti läheb vaja õitsemise ajal kogutud koirohtu.

Peale kurnamist on soovitav preparaati lisada kaks — kolm supilusikatäit liitri ergutussöödaks antava suhkrulahuse kohta. Samuti on kasulik mesilaste jooginõusse valada vesi, millele on lisatud KACte. Teatavasti lestadele männi lõhn ei Uks polve taru, nii võib lihtmeetodina kasutada jooginõus ka paljast männiokkaleotist.

Korjatud noored võrsed valada üle keeva veega ja jätta soojalt kaetuna jahtuma. Paar aastat tagasi tegin katse, kõrvuti jooginõudes olid ühes männiokkaleotisega, teises puhas vesi. Loomulikult maitses mesilastele paremini lisanditega jook. Looduslike ravimeetmete pooldajad võivad tarru otse mesilastele poetada männi õietolmu. Peale lestadele ebameeldiva lõhna kleepub see nende jalgade iminappadele ning põhjustab taru põhjale varisemist ja hukkumist. Eriti tõhus on teha varroatoositõrjet sülemile.

Nagunii on sülemiga suhteliselt vähem lesti kaasas, pereheitmise käigus mesilaste väga intensiivse liikumise tulemusena pudeneb neid üsna arvestatav kogus maha.

Vahetult peale pere tarru panekut pole hea mesilasi liigselt häirida, sülem võib kas kohe või järgmisel päeval minema lennata. Samuti on kasulik pritsimisega ravida sülemlenud peret, seda küll veidi hiljem, siis kui noor mesilasema on juba esimesed munad munenud.

Selleks ajaks on suur hulk eelmise ema poolt jäetud hauet koorunud ning lestad lihtsamini tabatavad. Pritsimiseks Meditsiin teie liigeste haiguste jaoks lahus vahekorras 30g oblikhapet 1l keedetud ja jahutatud vee kohta. Käsipihustiga pritsida tarust välja tõstetud kärgedel olevatele mesilastele 3 — 4ml ühele küljele.

Pritsimisel tuleb juga suunata veidi kaldu, suunaga Uks polve taru ülesse, nii ei satu oblikhappepiisad kärjekannudes olevatele vakladele. Samuti tuleb hoiduda ravilahuse sattumisest suirakärgedele. Väga tugeva lestasuse korral tuleks ravi 12 päeva hiljem korrata, tavaoludes pidada vahet nädalat. Oblikhappelahuse piserdamine sobib ka sügiseseks lestatõrjeks, seda siiski arvestusega, et õhusooja võiks töötlemise päeval olla vähemalt 15 kraadi.

Looduslike vahenditega varroatõrjest on vene keele oskajatele ligi tunniajane film siin. Augustis peale meevõttu võib lestatõrjet teha sipelghappega.

Kotikesse tuleb aurumiseks lõigata umbes 1,5cm läbimõõduga avad, väikse pere puhulkeskmisele perele ja suure tugeva pere korral mitte üle 7 ava. Uks polve taru tuleb enne tarru panekut ära kaaluda, nii saab hinnata aurumist, mis peaks olema g ööpäevas. Ravi ajal peaks õues sooja üle 12 kraadi olema, väga palavate ilmade saabumisel tuleks mõni auk kilekotis kinni teipida. Liiga intensiivse aurumise korral võib pakikese läheduses osa hauet isegi hukkuda. Siiski on mõttekam riskida mõnesaja mesilase, kui terve pere otsasaamisega.

Lestatõrje sipelghappega mõjub ka trahhea lesta vastu. Tagasi ülesse August mesilas. Kui kanarbikuväljasid mesilaste lennupiirkonnas ei ole, lõpeb korje enamasti selles kuus ära. Nüüd tuleb mesi välja võtta ja et jätkuks intensiivne haudme üleskasvatamine, alustada ergutussöötmisega. Võimalusel oleks hea lisada suhkrulahuse hulka peenestatud suira või õietolmu, valgurikka toidu söömine mõjub hästi nii mesilastele endile kui ka parandab oluliselt üleskasvatatava haudme kvaliteeti. Rikkalikuma sööda peal kasvanud mesilased talvituvad paremini ja on tunduvalt vähem vastuvõtlikumad varroatoosiga kaasnevatele haigustele.

Kui osa mett veel võtmata, tuleb anda vurritatud kärgi neid eelnevalt leige veega veidi piserdades. Lamavtarus asetatakse kärjed vahelaua taha, korpuste korral pealeasetatud lisakorpusesse. Viimasel juhul võimaldatakse sinna vaid väike läbipääs vältimaks pesaruumi liigset jahtumist. Et mesilased puhastamiseks antud Uks polve taru pesaruumi osaks ei peaks on kasulik jätta nende vahed tublisti suuremad.

Meeraamide eemaldamisel peab arvestama sellega, et kaanetatud meekärgedele mahub mesilasi peaaegu kaks korda vähem kui tühjadele, näiteks kui võtta tarust välja 4 meekärge, ei või suve teises pooles samapalju tühje asemele panna. Kuna mesilaste arv tarus langeb võivad äärmised raamid jääda nende poolt katmata.

Haudme sooajna hoidmiseks tõmbutakse tihedamalt keskmistele raamidele, äärmised kärjed jäävad katmata, lennuava valve nõrgeneb ja soodsad tingimused varguseks on tekkinud. Augustis meekärgede asendamisel tühjaksvurritatutega on hea arvestada ka sellega, et ema uusi raame haudme alla enam võtta ei taha, samuti eelistab ta muneda pigem tumedamatesse kärgedesse.

Jakob Tammela: mesilaste juurde minnes panen käe taru katusele ja ütlen neile tere

Seega ei ole soovitav tarruasetatud kärgi panna haudmeraamide vahele. Kui ajaliselt vähegi võimalik, ei peaks püüdma koondamist teostada ühe võttega vaid paari — kolme korraga. Pesaruumi vähendamine ühe koondamiskorraga näiteks lt raamilt 8-le või kolmelt neljalt korpuselt ühele põhjustab mesilasperes totaalse kaose. Nii on parem eemaldada kõigepealt magasinid, peale paaripäevast vaheaega teha pesaruumis põhjalik inventuur ja võtta välja raskemad meekärjed ja veel veidi hiljem viia raamide arv talvitumiseks vajaliku määrani.

Koondamise kohta olen teinud sellise tähelepaneku, et talveks sobiv raamide arv võrdub enam-vähem augusti keskpaiku haudme all olevate raamide arvuga. Mõistagi ei tasu siinjuures arvestada kärgi, kus rohke mee Uks polve taru vaid peopesa suurune haudmelaiguke. Varguse vältimine on korjevaesel soojal ajal enim tähelepanu nõudev tegevus. Lennuavad peaksid olema kitsendatud 1cm-ni tarus oleva raami kohta, nõrgemate perede korral väiksemadki.

Pesaruumis ei tohi olla liigseid raame, perede läbivaatused tuleb teha kiiresti. Tugevamaid peresid võib läbi vaadata hommikupoole, nõrgemad õhtupoole, mil mesilased väga intensiivselt ringi ei lenda, ilusa ilma korral pole keskpäeval tarude avamine üldse soovitav. Samuti peab olema veendunud, et taru konsruktsioonilised defektid ei võimaldaks röövmesilastel meevarude kallale pääseda ei katuseserva vahelt ega ka muudest pragudest.

Kõik ergutussöödad, olgu siis kärgede või lahuse näol, tuleb anda tarru õhtul soovitavalt alles hämaras.

Hommikuks on mesilased kärjed puhtaks lakkunud ja siirupinõu tühjaks vedanud ning pole enam sööda saamisest erutunud ega kipu väljast lisa otsima. Võib öelda, et minu klientuur on üle kogu Eesti. See on pikkade aastate jooksul niiviisi kujunenud. Kuna turustan mett Tartu vanas turuhoones igal sügisel 1. Mett müün ise, sest mulle meeldib inimestega suhelda ja vastata nende arvukatele küsimustele. Kahjuks ei jätku mett alati niipalju, kui on soovijaid.

Rõõmu teeb, kui vahel tuleb mõni meeostja ja ütleb, et tema juba lapsena käis ema või vanaema käekõrval mett ostmas. Need on toredad hetked.

Tihti on meeostjate teadmised meest nigelad. Ei teata, et korralik mesi peabki kristalliseeruma, ei teata, et tahkes mees on meekristallid ehk terad, mitte aga suhkruterad. Ei teata sedagi, et tahke mesi jaguneb peene- ja jämedateraliseks. Jämedateraline mesi saadakse, kui kristalliseerumine toimub aeglaselt ja meekristallidel on aega Uks polve taru ruumi kasvada.

Kõik need on head meed, olgu siis jämeda- või peeneteraline mesi. Mida mesinikutöös enim naudite? Mesindus ei ole alati füüsiline töö, siin on palju loomingulisi momente, mis annavad sellele tööle ilusa värvingu. Tore on, kui leiad mõne küsimuse puhul õige lahenduse ja viid selle ellu. Raskusi mesinduses ei pane tähelegi, sest see on enda valitud tee.

Olgugi, et vahel õhtuks oled rampväsinud, kuid see on meeldiv väsimus. Rõõmu valmistab, kui noor ema on munele hakanud ja Uks polve taru head meeleolu jätkub pikemaks ajaks. Tulin teile Liigestega seotud haigused parimate soovidega. Siis tegutsen edasi ja teen, mida vajalikuks pean.

Millest üks mesinik unistab? Kui mesinikke iseloomustada, on kõik nad enamasti rahulikud ja tasakaalukad inimesed.

Teisiti see ei saakski olla, sest tegeldakse ikkagi elusolenditega. Samuti on mesinikevahelised suhted korrektsed ja viisakad. Kui oleme alati sallivad teiste inimeste suhtes, on kogu meie minevik suur heade mälestuste paradiis, kust ei saa meid keegi välja ajada.

Elus on kaks ilusat asja — need on mälestused ja unistused. Eks ikka sellest, et oleks mesilastele soodne suvi. Et pered oleksid tugevad, et sülemid metsa Uks polve taru lendaks ja mesilased koguksid sügiseks korraliku saagi.

Või siis üllataksid kehval suvel hea saagiga. Aga mesinik kui loodust armastav inimene ei tohi kunagi ahneks minna, vaid peab leppima sellega, mis loodus annab ja võimaldab.

Edu pandiks on aga mesiniku oskused, teadmised ja kogemused. Seega tuleb end pidevalt täiendada ja mesila päevikusse kirja panna kõik juhtunud möödalaskmised.

Hiljem võib neid vigu analüüsida ja teha vastavad järeldused. Ausalt ja puhtalt mesindades saame korraliku mee, hoiame üleval mesiniku au ja väärtust.

Hea on sellist mett müüa, nii naabrimehele kui ka tuttavaile. Või külla minnes Uks polve taru kaasa võtta, sest pudi-padi kinkimise aeg on möödas.

Sobib ka töötasuna mõne teenuse eest! Mis teeb mesinikule muret? Arvatavasti on kõigi mesinike suurim mure taimekaitsemürkide vale kasutamine. Iseäranis, kui seda tehakse valel kellaajal. Eriti taunimisväärne on, kui pritsitakse õitsvaid taimi keset päeva. See on otsene lennumesilaste surm. Kui ei ole lennumesilast, kes siis hakkab poegadele toiduks tooma õietolmu, nektarit ja joogivett?

Nii jääbki mesilaspere kiratsema või hoopiski hukkub.

Siin sõltub palju põllumehe arukusest — kas ta on võimeline mõtlema globaalselt või peab ainult oma tulu silmas. On ju öeldud: kui kaovad mesilased, kaob ka inimkond. Nii et mõtlemisainet on palju põllumajanduses ja mesindusvaldkonnas. Loodan ikka, et mesilased säilivad. Kui aga praegusel juhul, Jyrisel, mitmel Uks polve taru kobar väljas - peab seal olema mingi anomaalia??

Üllas Hunt kraapseldas kord üle minu joonistatud mesila-skeemi, mesila elamupoolse nurga, et siin on mingi anomaalia, et siin ei saa mesilaspered elada.

Ja tõesti mul oli see piirkond juba varem määratud ja teada - 4 põlve tagasi Esiisad olid nii targad, et kõik küttekolded olid veesoonte ristidel ning isegi hobuse latter ja loomakohad laudas olid veesoontest vabad - rääkimata inimeste magamiskohtadest. Põhja-lõuna suunas ei saanud toda talumaja maaväljade pärast paigutadagi Praegu on mu meelest viga selles: et Järjekordselt tahetakse ajada teistsugune olukord kohe varroa lesta kaela.