Polve valutab pohjustel
Põletikuline põlvevalu pole enamasti tingitud traumast. Mida vanem inimene, seda tõenäolisem on, et rebendeid lõigatakse e tehakse resektsioon. Kompressioonkudumid muutuvad venoosseina jaoks omamoodi proteesiks, hoides veresooni heas korras ega lase verel seisma jääda. Päeva jooksul peate jooma 2 tassi vedelikku, jagades selle mitmeks osaks. Millal pöörduda arsti poole? Kõige võimsam valuvaigistav toime Ketorolac Ketanov ja Xefokam.
Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla?
Põlv valutab? Otsi abi!
Põlveliiges koosneb reieluust Femursääreluust Tibiameniskitest ning põlve esisel asetsevast luulisest plaadist nimega patella. Põlve peetakse suhteliselt lihtsakoeliseks liigeseks kuna see on plokkliiges, ehk see töötab samal põhimõttel nagu uksehing — liigub vaid kahes suunas — kõveraks ja sirgeks.
Küll aga ei ole põlveliiges tegelikult sugugi nii lihtne kui esmaselt võib tunduda.
Seekord aga jätame põlveliigese delikaatse hingeelu lahti Polve valutab pohjustel ja keskendume ühele kindlale piirkonnale põlveliigese vahel, mida me veel maininud ei ole — menisk. Mis on menisk?
Meniskid on meie sääre ja reieluu vahel asetsevad kõhrelised struktuurid, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist kahe luu vahel. Meniskeid on kummalgi jalal 2 tükki. Üks asetseb välisküljel lateraalne menisk ning teine asetseb põlve siseküljel mediaalne menisk.
Mõlemad meniskid on pealtvaates poolkuu kujulised ning küljelt meenutavad kiile või täisnurkseid kolmnurkasid. Kuna reieluu ots on ümara kujuga ning sääreluu on võrdlemisi lapiku pinnaga, võimaldavad meniskid luua, oma kuju tõttu, luude vahel stabiilsema struktuuri.
Meniskid vähendavad luude vahelist hõõrdetegurit, käituvad amortisaatoritena, annavad närvisüsteemile tagasisidet põlve asukoha kohta ning Polve valutab pohjustel koostöös teiste struktuuridega kogu kompoti töötavaks tervikuks. Meniskite verevarustus Kahjuks on meniskitele võimalik ka erinevates olukordades viga teha.
Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Tegemist on suhteliselt kesise verevarustusega piirkonnaga ning iseseisvalt ei ole see reeglina võimeline paranema. Meniski verevarustus on suurem väliskülgedel, mistõttu nimetatakse seda ka punaseks tsooniks. Mida rohkem liikuda põlve keskosasse, seda väiksem on verevarustus, mis tingib ka välja teenitud nimetuse — valge tsoon.
Meniski vigastuse ravi - füsioteraapia või operatsioon?
Põlvevalu – põhjused, ennetamine, ravi
Hetkel usutakse, et punasel tsoonil on teatav taastumisvõime, mistõttu tihtipeale sealseid rebendeid ei hakata ka koheselt parandama, vaid proovitakse enne konservatiivset ravi umbes kuud. Konservatiiivne ravi hõlmab füsioteraapiat manuaalteraapiat, harjutusi lihaste sümmeetria ja jõu parandamsieks, valu vähendavaid tehnikaid, biomehaanilisi korrektuure jms ning vajadusel kasutatakse ka ortoose — mis võimaldavad paremat liigestunnetust ning stabiilsust, erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid magnetravi, ultraheli ravi, elektriravi jmsmille mõju teaduslikud allikad ei ole leidnud.
Sellisel juhul elimineerib ortopeediline kirurg rebendi artroskoopiliselt — tehakse paar pisikest sisselõiget ning kirurg näeb põlve sisse väikese kaameraga. Meniskeid Polve valutab pohjustel võimalik opereerida kahel peamisel viisil, kas parandamise näol rebenenud piirkond õmmeldakse kokku peaaegu nagu nahahaav või resektsiooniga ehk lõigatakse rebenenud tükk ära.
Mõlemal meetodil on omad eelised, kuid lähenemise aluseks on eelkõige patsiendi iseärasused, rebendi tüüp ning selle asukoht punases või valges tsoonis. Esmaselt kaalutakse patsiendi vanust, Kui operatiivne ravi on vajalik, siis reeglina üritatakse noorematel inimestel meniskeid parandada, et põlv oleks võimalikult Polve valutab pohjustel sarnane.
Seega nooremate patsientide puhul pooldatakse pigem meniski parandust kui resektsiooni, kuna paranemispotentsiaal on kõrgem. Mida vanem inimene, seda tõenäolisem on, et rebendeid lõigatakse e tehakse resektsioon.
Kui põlved valutavad
Ühtlasi on kriteeriumiks patsiendi enda aktiivsustase. Seega, kui patsient on aktiivne, siis võimaluse korral üritatakse meniskit parandada, kui rebendi asukoht seda võimaldab.
Meniski parandamise ainukene ebameeldiv külg on aegalasem taastumine, kuna selleks, et õmblused saaksid paraneda, peab andma piirkonnale rohkem puhkust. Vananedes aeglustuvad meie keha loomulikud taastumis- ning Polve valutab pohjustel. Seetõttu on vanemas eas tõenäolisem, et meniski rebend on pigem degeneratiivne. Degeneratiivne rebend näeb välja nagu kulunud riie, millest hargnevad väikesed niidid.
10 põhjust, miks põlved valutavad
Kui operatsioon on ortopeedi poolt näidustatud, Polve valutab pohjustel tavaliselt lõigatakse kulunud osa nii vähe ära kui võimalik, et Polve valutab pohjustel valu tekitav mehaaniline probleem. Meniski vigastusega kaasnevad sümptomid Meniski vigastusega seostatavad probleemid on tavaliselt mitmetahulised.
Esmaseks ebameeldivaks faktoriks on valu, mis on tavaliselt seostatav kindlate liigutustega või füüsilise koormusega, mis piirab igapäevaseid tegevusi. Tavaliselt tekitab põlve täielikult sirgeks lükkamine või kõverdamine terava valu põlve sise- või esiküljel, ning tundub olevat sügaval põlve sees.
Kui põlvele anda järjepidevat koormust, siis hakkab see ka teravatele valudele lisanduvalt tuikama pikemaajaliselt.