Lihashaiguste luud ja liigesed,

EKG leius võib ilmneda erutuse ülejuhtehäire. Hinna tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda. Tabel 51 esitab teadaolevaid müopaatiat põhjustavaid toksiine. Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti.

Lihashaiguste luud ja liigesed

Kui inimesel juhtub olema luu- ja liigessüsteem geneetiselt nõrk kaasasündinud mikroelementide defitsiit ja disbalansssiis üpris varsti parasiidid selle nõrga koha ka leiavad.

Mikroelemendid on väärtuslikeimad toitained organismis, millede suhe mineraalainetes se väljendub mikrodoosidena. Milliseid luude ja lihaste haiguslikke seisundeid põhjustab oluliste mineraalide puudus?

Müopaatiad

Tsingi puudus: tekivad põletikud ja liigesed muutuvad kangeks ja tursuvad artriididkasv kängub, murdunud luud kasvavad kokku väga aeglaselt, haavades tekib infektsioon. Tsingi manustamine alandab turseidj a valusündroomi, vähendab põletikke reumatoidartrii di korral. Mangaan moodustab kõhre vundamendi. See ei lase luuotstel teineteist vastastikku ära kulutada. Ilma mangaanita kaotavad luupinnad oma sileduse ning muutuvad poorseteks ning haprateks ja see protsess ei sõltu vanusest.

Mangaanidefitsi idi taastamine aitab kulunud luudel ja liigestel taastuda. Mangaani defitsiit tekitab häire liigese määrde koostises ning tagajärjena tekib põletik.

Tsingi defitsiid luudes kutsub esile valu, vase defitsiit aga põletikuliste protsesside aktiveerumist. Piinavat valu, mille üle haige kaebab, võetakse kui artriidi tagajärge ning vastavalt seda ka ravitakse.

Mangaani defitsiidi korral liigespinnad õhenevad. Liigeses tekib põletik ja turse, millele järgneb luu kahjustumine ning algab osteoartroos. Haigestub terve skelett: artroos, artriit, meniskite ja diskide songad, deformatsioonid ning purunemised. Kui mangaani defitsiiti ei likvideerita, pole võimalik haigust peatada ning see sunnib inimest jend järjest vähem liigutama.

Ilma tsingi ja mangaanita pole kaltsium luukoe poolt omastatav isegi siis kui teda on toidus piisavalt. Luu vastupidavus jätkab langust. Luu haprus suurendab luumurdude tekkeriski ning kõige ohustatumad kohad on reieluu kael, rangluud, randmed ja pahkluud.

Protseduurid

Autoimmuunse põletiku vallandumiseks ei piisa tavaliselt ühest põhjusest, vajalik on mitme riskifaktori koosmõju — geneetiline eelsoodumus, sugu, iga, kaasuvad muud haigused-infektsioonid, samuti keskkonnategurid. Naised põevad autoimmuunseid reumaatilisi haigusi sagedamini kui mehed, seega mängivad haiguse kujunemises rolli naissuguhormoonid.

Oluline riskifaktor on ka elulaad ja kahjulikud harjumused. Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis.

Lihashaiguste luud ja liigesed

Terve mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest. Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti. Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure.

Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda? Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed või palavikud ja alaseljavalu.

Reumatoidartriidil on iseloomulik ööpäevane muster — liigesed on väga kanged ja valulikud just varahommikul ja päeva esimesel poolel. Enesetunne paraneb päeva teisel poolel, kuid järgmisel hommikul tõustes on liigesed jälle kanged ja valulikud. Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad.

Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.

Lihashaiguste luud ja liigesed

Need lümfisõlmed tavaliselt ei põhjusta sümptomeid. Nende liigeste sümptomite, naha muutuste erüteem nodosum ja laienenud lümfisõlmede kombinatsiooni röntgenis nimetatakse Lӧfgreni sündroomiks. See on hooajaline tingimus, mis kõige sagedamini toimub kevadel ja sügisel, kui temperatuur muutub.

Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele

Mõnikord manustatakse sümptomite leevendamiseks lühikest aega mittesteroidsed põletikuvastased ravimid või kortikosteroidid prednisoloon. Lihased Lihaste kaasamine sarkoidoosiga on suhteliselt haruldane. Mõnedel inimestel võib tekkida lihaseid, mis võivad olla valusad.

Muudel juhtudel on lihases osalemine vähem spetsiifiline ja võib põhjustada lihaste üldist nõrgenemist. Vanuseline jaotus on bimodaalne, sagedamate esinemisperioodidega 5—15 eluaasta ja 50—60 eluaasta vahel.

Kliiniliselt väljendub haigus nädalate kuni kuude jooksul progresseeruva sümmeetrilise, valutu proksimaalsete lihaste nõrkusena, mis domineerib distaalse kahjustuse üle. Võib kujuneda ka düsfaagia või hingamislihaste nõrkus, sagedamini DM korral. Võivad esineda spontaansed ägenemised ja paranemised. Lihasatroofia ilmneb alles haiguse hilisstaadiumis, kõõlus-periostaalrefleksid säilivad. Metakarpofarüngeaalsete ja proksimaalsete interfalangeaal­sete liigeste piirkonnas kujuneb kestendav punane lööve Gottroni sümptom.

IV gruppi kuuluva haigestumise puhul esineb generaliseerunud nekrotiseeriv vaskuliit, mis võib kaasa tuua ka mitmeseid infarkte gastrointestinaaltraktis, kopsudes, nahal, närvides ja ajus. V gruppi kuuluvad veresoonte kollageenhaigused, sealhulgas sklerodermia, süsteemne lupus erythematosus, reumatoidartriit, polyartheritis nodosa ja Sjögreni sün­droom.

Kreatiinkinaasi tase seerumis on tavaliselt tõusnud. EKG leius võib ilmneda erutuse ülejuhtehäire.

Liigesesisene Synvisc süstimine Liighigistamise vastased ravisüstid Higistamine on keha loomulik reaktsioon, mida mõjutavad pärilikkus, elutsüklid nt menopausravimid, ka toiduained ja haigused. Liighigistamine ehk hüperhidroos on tervisehäire, mis tekib enamasti noortel ja võib kesta kogu elu, kui seda ei ravita. Liigne higistamine võib puudutada kindlaid kaenlaaluseid, peopesa, nägu, jalataldu jne. Meie keskuses teostab liighigistamise vastaseid süste dr Margarita Rebrov. Kaenlaalustesse süstitav ravim blokeerib närviülekande higinäärmetele ning higistamine lakkab peaaegu täielikult kuuks, mõnedel juhtudel kuni 12 kuuks.

Elektromüograafial võib nõela sisseviimisel olla elektriline aktiivsus suurenenud, võib leida fibrillatsioone ja lühikesi madalaamplituudilisi polü­faa­silisi motoorse ühiku potentsiaale. Lihasbiopsial võib proovitükis näha interstitsiaalset ja perivaskulaarset põletikku, lihaskiudude atroofiat, nekroosi, regeneratsiooni ning iseloomulikke nn varikiude.

Vanematel PM või DM diagnoosiga patsientidel tuleb arvestada võimalikku varjatud pahaloomulist protsessi ja see välistada.

Ravi alustatakse pred­­nisooniga, päevases annuses 60— mg, kuni nõrkuse kadumiseni 1—4 kuudmillele järgneb annuse aeglane vähendamine. Mõnedel patsientidel võib kasu olla tsüklosporiin- asatiopriin- või metotreksaatravist, intravenoossest immunoglobuliinide manustamisest või plasmafe­reesist.

Inklusioonkeha müosiit on aeglaselt progresseeruv, valutu lihasnõrkus ja -atroofia, mis avaldub rohkem distaalsetes kui proksimaalsetes lihastes. Haigus ilmneb tavaliselt pärast Mehed haigestuvad kaks korda sagedamini kui naised.

Toitumine luu- ja lihashaiguste korral Toitumine luu- ja lihashaiguste korral Vanemaealistel inimestel esineb sageli osteoartroosi, reumatoidartriiti, liigeste kangust, lihaste- ja kõõluste jäikust. Tasakaalustatud mitmekülgne dieet on oluline ka luu- ja liigesehaiguste ennetamisel. Tasakaalustatud dieediga on võimalik parandada kõhr- ja luukoe ainevahetust ja soodustada liigesevedeliku moodustamist. Soodsat mõju avaldavad toidud, mis sisaldavad oomegarasvhappeid, A, C- ja E-vitamiine ning tsinki, magneesiumi, seleeni ja vaske. Tuleb aga arvestada, et kui polüküllastumata rasvhappeid liigselt tarbida, võivad liigesevaevused süveneda.

Kreatiinki­naasi kontsentratsioon seerumis on tavaliselt normaalne või vähe suurenenud, EMG leid sarnaneb PM ja DM leiuga, lihasbiopsial leitakse lihaskiududes basofiilseid äärepidiseid vakuoole ja tuumasiseseid ning sarkoplasmaatilisi eosinofiilseid inklusioone. Ravivõimalusi praegu ei ole. Kliinilise leiu alusel võib see haigus sarnaneda spinaalse lihasatroofiaga. Lihasnõrkust ei esine. Haigus algab pärast Kõige tüüpilisemad on õlavöötme lihastest põhjustatud vaevused.

SARCOIDOSIS JA LIIGID, MUSKLID JA KONNAD

Settereaktsioon on kiirenenud ja sageli esineb ka aneemia. Kreatiinkinaasi tase seerumis, EMG ja lihasbiopsia leid on tavaliselt normaalne. Ravida tuleks prednisooniga 30—50 mg päevas 2 kuu jooksul ning seejärel ravimannust aeglaselt vähendada. Annuse vähendamise ajal on vaja jälgida settereaktsiooni. Endokriinsed müopaatiad. Rohkem avaldub see proksimaalsetes kui distaalsetes lihastes, jalgades on nõrkus ilmsem kui kätes.

Biopsial võib näha 2.

Lihashaiguste luud ja liigesed

Seisundi ravimisel on oluline vähendada steroidi annust, viies ravi ülepäevasele doseerimisre¸iimile, või asendada kasutatud preparaat mittefluoreeritud steroidiga.

Neerupealise puudulikkus Addisoni tõbi.

Lihashaiguste luud ja liigesed

EMG leid on tavaliselt normaalne ja biopsial saadud materjal ei viita haigusele.