Raakige sormede liigestest

Eks inimene kohaneb. Visuaalselt on nähtav paistetus ja verevalum vigastatud piirkonnas. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette. Teipimine on spetsiaalsete sidemete paigaldus traumade ravimiseks ja profülaktikaks, et kergendada lihastele, liigestele ja sidemetele kantavat koormust. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites.

Sümptomid Hüppeliigese trauma puhul on kõik kolm astet sarnaste kliiniliste näitajatega. Nende eristamine on otseselt seotud trauma raskusastmega.

Karupoeg Puhh läheb külla (1971) eesti keeles

Vigastatud hüppeliigese sidemetega sportlane kurdab valu liikumisel. Visuaalselt on nähtav paistetus ja verevalum vigastatud piirkonnas. Vigastatud sidemete palpeerimine on valulik.

Kerge astme trauma puhul on turse lokaalne ainult vigastuse kohas. Kannatanu tunneb kerget valu, kuid on liikumisvõimeline. Osalise hüppeliigese rebendi korral laieneb turse ka tallal ettepoole ja välisküljele suuremale alale. Valu kiirgab ka talla alla. Liikumine on väga raske, vahel ei ole valu tõttu võimalik üldse tallale toetuda.

RA üldised mõjud sõrmedele

RA üldised mõjud sõrmedele Reumatoidartriidiga patsientidel tekivad sageli kroonilised liigesevalud ja sõrmede tursed, aga ka jäikus, mis süveneb pärast tegevusetuse perioode, eriti hommikul pärast ärkamist. See Raakige sormede liigestest muuta igapäevased ülesanded, näiteks riietumine või riistade hoidmise keeruliseks ja pettumuseks. See võib takistada ka muid tegevusi, mis hõlmavad sõrme osavust või haaramist, nagu näiteks aiandus, käsitöö tegemine või muusika mängimine.

Aja jooksul võivad patsientide sõrmed hakata deformeeruma. Selle põhjuseks on liigeste nihkumine joonest välja, kuna kõõlused ja sidemed venivad ja nõrgenevad. Mõnel RA-patsiendil võib tekkida sõrmkäpp või tenosünoviit. See juhtub siis, kui kõõlusekesta muutub nii põletikuliseks ja kitsaks, et kõõlus lakkab täielikult libisemast ja takerdub.

Reumatoidartriit ja liigesed

Selle tagajärjel lukustub sõrm painutatud asendisse ja seda ei saa sirgendada. See seisund võib olla üsna valus.

RA-ga sõrmede eest hoolitsemine Kui reumatoidartriit lööb sõrmi Mis tahes kehapiirkonnas on reumatoidartriit keeruline, kuid sõrmede sümptomid võivad teie igapäevast elu eriti dramaatiliselt mõjutada. Ja sõrmed on sageli RA sümptomite esimene koht.

Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus Raakige sormede liigestest, mis kestab üle tunni. Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna.

Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik. Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid.

Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata. Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.

Vastas dr Kati Otsa

Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse.

Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase Dick Uhine salv kabinetid. Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega. Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest.

Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, Raakige sormede liigestest settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid. Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu.

Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib Raakige sormede liigestest esineda ka muudel põhjustel.

Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid. Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega.

Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära.

Tervishoiu Akadeemia OÜ: Liigeste vigastused

Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna. Kaltsiumi saamiseks närisid nad õega seinast krohvitükke. See, et tal on laktoositalumatus, selgus aga ametlikult alles 10 aastat tagasi, kui ta Tartus haiglas oli.

Seal üks arst hakkas uurima, miks Lainel piima tarbides kõht korrast ära läheb ning analüüsid kinnitasid tema oletusi. Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette.

Ta on ikka arvanud, et palju asju oleks olnud teisiti, kui diagnoos oleks tulnud ilmsiks 6- mitte 60aastaselt.