Sigade liigeste haigused

Haiguse kordumine samas hoones ei ole tavaline. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud. F18 piilidel on kaks antigeenset varianti: F18ab iseloomulik tursetõve tüvedele ja F18ac primaarselt seostatav enterotoksigeense E. Haigusele on iseloomulik nahaalune ja serooskestade alune turse, progressiivne ataksia, loomad jäävad lamama ja surevad. Tursetõve korral ei arene välja fibrinoos-mädane meningiit, mis on Glässeri haigusele iseloomulik.

Liigesepõletikud Artriit ehk liigesepõletik ja lonkamine on probleemiks paljudes karjades. Taani Kuninglikus Veterinaar- ja Põllumajandusülikoolis uuriti lähemalt lonkamise põhjusi nuumkarjades. Nakkusliku artriidi põhjustajaid on mitu, kuid konkreetse uurimuse tulemusena leiti, et kõige tähtsam nendest on Mycoplasma hyosynoviae. Veel võivad artriiti esile kutsuda punataudi tekitaja Erysipelas rhusiopathiaeGlasseri haigus H. Uurimuse tulemusena leiti, et ainukeseks nakkuslikuks põhjuseks kontrollitud karjades oli M.

Salmonelloosses linnukarjas kohaldatavad tõrjemeetmed ja kitsendused 1 Salmonelloosses linnukarjas tuleb välja selgitada salmonelloosi allikas, levikuteed ja need kõrvaldada või tõkestada. Tegutsemisjuhised salmonelloosi nakatunud lindude tapmiseks ja nendelt pärinevate saaduste käitlemiseks 1 Salmonelloosi nakatunud linde tohib saata tapmisele ainult teenindava volitatud veterinaararsti teadmisel.

Lindude tapmisel kehtivad järgmised kitsendused: 1 kliiniliselt salmonelloosi põdevaid linde ei tohi saata tapamajja; 2 salmonelloosse linnukarja linnud tapetakse tervetest lindudest eraldi liinil või viimase puudumisel tapamajas teistest lindudest eraldi päeval või tööpäeva lõpus viimasena. Tapmise lõppedes tuleb ruumid ja seadmed puhastada ja desinfitseerida.

Sigade Aafrika katk

Salmonellanakkuse diagnoosimise järel haudejaamas kohaldatavad Sigade liigeste haigused ja kitsendused 1 Haudejaamas, kus on diagnoositud salmonellanakkus, tuleb haudemunade, tibude, haudejäätmete, inventari ja ruumide bakterioloogilise uurimise abil välja selgitada salmonellanakkuse allikas, levikuteed ja need kõrvaldada või tõkestada.

Salmonelloosses veise- ja seakarjas kohaldatavad tõrjemeetmed ja kitsendused 1 Salmonelloosses veise- ja seakarjas tuleb välja selgitada nakkuse allikas, levikuteed ja need kõrvaldada või tõkestada. Kui mõnel loomal esineb kliinilisi salmonelloosi tunnuseid, tuleb nendelt võtta individuaalsed proovid. Streptococcus suis esineb samas vanuses sigadel ja põhjustab sarnaseid muutusi. Longet ja artriiti põhjustab ka Erysipelothrix rhusiopathiae ja Mycoplasma hyosynoviae, kuigi nende tekitajate puhul esineb nuumikutel enamasti krooniline mittemädane artriit.

Laboratoorne diagnoosimine: H. Isoleerimise võimalus on suurem, kui võetakse tampooniproov söega või eSwab vedelasse Amies söötmesse ning saadetakse külmkehadega temperatuuril ºC juures laborisse. Seetõttu on soovitav samalt loomalt võtta mitu erinevat proovi. Laboris tehakse bakterioloogiline külv sobivasse kasvukeskkonda ning inkubeeritakse mikroaeroobsete tingimuste juures. Kultiveerimine on oluline, kuna antibiootikumitundlikkuse testimiseks on vaja isolaati.

Põllumajandusloomade salmonellooside tõrje eeskiri

Tekitaja leid ninaõõnest ja trahheast ei viita haiguse põhjusele. Süsteemsete haigestumiste puhul isoleeritud tüved kannavad suurema tõenäosusega virulentsusfaktoreid. Uuringuid teostatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris Kreutzwaldi Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt.

Sigade tursetõbi Escherichia coli enterotokseemia Haigusele on iseloomulik nahaalune ja serooskestade alune turse, progressiivne ataksia, loomad jäävad lamama ja surevad.

Kirjandus: Aragon, V. Glässer's Disease. In Diseases of Swine eds J. Zimmerman, L. Karriker, A. Ramirez, K. Schwartz, G. Stevenson and J. Teatud sigade genotüübid ei ole haigusele vastuvõtlikud, kuna neil esineb pärilik F18 resistentsus. Tursetõve E. Haigestumine algab enamasti päeva pärast võõrutust ning kestab tavaliselt päeva.

Pärast soole limaskestale kinnitumist ning sellel koloniseerimist eritavad need tüved toksiini Stx2e, tekitades tokseemia. Toksiinid kahjustavad organitesse sattumisel nende kapillaare. Aeglustunud vereringe tõttu võib ajus tekkida hapnikuvaegus.

Haigustunnused võivad väljenduda äkki ning kaduda äkki.