Lihaste ja liigeste haigused arvutis tootamisel,

Niisiis on sagedased liigeste ja lihastega seotud vaevused ning vähesest uneajast põhjustatud väsimus. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või piirkonnas ning töövõime väheneb, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Välitreeningud langetavad paremini erinevaid pingeid ja vihatunnet ning alandavad depressiooni kui sisetreeningud.

Soovitused: Kõnni või istu puhkepauside ajal! Istudes on hea kui saad jalad tõsta kõrgemale. Tee erinevaid harutusi, et parandada vereringet.

Lisaks oht kaalutõusule ning erinevate selja, õlavöötme ja kätega seotud valusündroomide tekkele. Soovitused: Liigu tööl niipalju kui võimalik kasuta treppe, e-kirjade saatmise asemel kolleegidele räägi nendega kontoris näost-näkku, söö lõunat väljas, organiseeri oma kabineti sisustuse paiknevus nii, et peaksid võimalikult palju liikuma.

Kanna madalaid jalanõusid, kui võimalik, sest kõrgete kontstega kingad muudavad rühti. Tee venitusharjutusi nii tööajal kui ka peale tööd.

Toitlustus ja turismitöötaja Toitlustus ja turismitöö on seotud pikkade töövahetuste, pideva jalgade peal olemise ning vaimselt suure tööpingega. Töös esineb hetki, mil töökoormus hüppeliselt korraks kasvab ning seejärel jälle langeb, toitlustuses näiteks õhtused ajad ning turismis erinevad pühadeperioodid.

Toitlustuses tuleb tihti tegeleda ka alkoholijoobes klientidega — kõik need tegurid avaldavad pika peale mõju nii füüsisele kui ka vaimule. Niisiis on sagedased liigeste ja lihastega seotud vaevused ning vähesest uneajast põhjustatud väsimus.

Soovitused: Leia enda töögraafikust lähtuvalt aeg, mil sinul on parim trenni teha. Tee treeningut, mis sulle meeldib! Vähendamaks stressi ning tõstmaks tuju. Sobilikud on erinevad vastupidavus ujumine, rattasõit, jooksmine kui ka jõutreeningud ning ka lõõgastustreeningud nagu joga või pilates.

Tee tööajal vajadusel puhkepause. Lisa enda päevakavasse venitusharjutused. Ehitaja Ehitajate töö on üldjoontes väga mitmekülgne ning nõuab seega head füüsilist vormi. Ehitajate seas on väga tavaline ka ületundide tegemine. Niisiis võiks ju arvata, et ehitajatel küll pole vaja eraldi trenni teha, kuid ometi on leitud, et ehitajate hulgas on alaseljavalu esinemine väga sagedane, lisaks psühholoogilisele pingele, mis on seotud erinevate objektide tähtaegadega.

Soovitused: Tee tööajal vajalikke puhkepause andmaks kehale puhkust. Iga kahe, maksimaalselt nelja tunni tagant muuda tegevust, et ühes tööasendis liiga pikalt ei oleks. Kasuta venitusharjutusi enne tööd lihaste soojenduse ning peale tööd lõõgastuse eesmärgil Treeninguga, olgu selleks vastupidavus või jõutreening, on võimalik lülitada end tööelust välja, parandada enda füüsilist võimekust nii vastupidavus kui jõunäitajate osas ning ennetada alaselja piirkonna vigastuse saamise riski — kõik need tegurid, mis on saavutatavad lisatrenniga töö kõrvalt, aitavad paremini hakkama saada ka ehitusel.

Kui liigesed kuluvad

Õpetaja Õpetaja tööd iseloomustavad pidevad sarnased liigutused, ühesugustes staatilistes asendites olemine ning ka istuv töö arvuti või laua taga, lisaks pidevast tähelepanu all olemisest tingitud tööstress. Soovitused: Varieeri enda tööülesandeid nii, et peaksid enda kehaasendit muutma võimalikult sagedasti.

See on oluline staatiliste asendite vähendamiseks. Tee venitusharjutusi puhkepauside ajal.

Tee vastupidavus või jõutreeningut. Sundasendite tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes. Sundasendite kahjuliku toime vähendamiseks tuleb korraldada oma tööd nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites — töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele.

Prindi Füsioloogilised ohutegurid Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid — lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja —töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega.

Tööasendit peab olema võimalik muuta ja koormuse all olevaid lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama. Vaevuste ennetamiseks tuleb aeg-ajalt muuta oma keha asendit, teha regulaarseid puhkepause ning võimelda lihaslõõgastamiseks. Füsioloogiliste ohutegurite eripära on see, et nende mõju tervisele on väga individuaalne, st sõltub eelkõige töötajast.

Sundasend Viimati uuendatud: Sundasendites töötamist esineb enam inimeste seas, kelle tööülesanded on seotud arvuti kasutamisega üle 5—6 tunni päevas ning pideva istumise või seismisega, näiteks kontoritöötajad, autojuhid, juuksurid, õmblejad jne. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb.

Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse aluseks koostöö töötajaga ja võimalikult individuaalne riskihindamine.

Samas on see ka kutsesobivusega tihedalt seotud. Kuna maamajanduses on füsioloogiline ohutegur eriti oluline, siis on otstarbekas lisaks riskianalüüsile mõelda koos töötervishoiuarstiga läbi tervisekontrollide korraldamine, eriti selle perioodid ja seda tihtipeale ka erinevate töötajate jaoks erinevate protseduuride ja ajavahemikega.

Bruno Gröning Vortrag 1956 Plochingen

Siin kehtib põhimõte, et riskihindamine jääb ebatäpseks ja meetmete planeerimise aluseks on eelkõige iga üksiku töötaja tervislik seisund.

Kõige tähtsam on, et töötajad, kes on ohustatud füsioloogilistest ohuteguritest, ei töötaks üle ettenähtud tööajanormi. Samuti tuleb sobivalt organiseerida puhkepausid on erinevaid soovitusi puhkepauside arvu ja kestuse kohta.