Poidla haigus

Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3. Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristisidemest moodustuva randmekanali ehk karpaalkanali. Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Vaevused võivad mööduda ilma ravita, kui muuta tööasendit või -võtteid ergonoomilisemaks näiteks arvutikasutajatel klaviatuuri asendit või peale vallandava teguri, näiteks raseduse, möödumist. Tüüpiliselt esineb käevalu ja tuimus Vaevusteks on valu randmes ja labakäes koos suremistunde ja tuimusega, mis tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme peopesapoolses osas.

Lisaks tehakse närvi pigistusvigastust hinnata võimaldavaid teste rannet erinevatesse asenditesse asetades ja refleksihaamrit kasutades.

Karpaaltunnelit saab uurida ka ultraheli uuringu abil. Ultraheli võimaldab arstil vaadata, kas karpaalkanali kitsenemist ei esine ehk aitab kiiresti välistada karpaalkanali sündroomi.

Karpaalkanali sündroom ehk hiirekäsi Karpaalkanali sündroom ehk hiirekäsi Karpaalkanalisündroom esineb kõige sagedamini keskikka jõudnud naistel ning seda põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve. Sageli taanduvad vaevused peale randmele puhkuse andmist, nende püsimisel aga annab hea tulemuse kirurgiline ravi. Mediaanne ehk keskpidine närv kulgeb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristisidemest moodustuva randmekanali ehk karpaalkanali.

Kui siiski tekib sündroomi kahtlus, siis diagnoosi kinnitamiseks on vajalik teha elektroneuromüograafiline ENMG uuring, mille abil saab mõõta närviimpulsside liikumiskiirust. Confido Eramedistiinikliinikus teostab karpaalkanali hindamist ultraheliga neuroloog dr Toomas Toomsoo.

Millised on ravivõimalused? Vaevused võivad mööduda ilma ravita, kui muuta tööasendit või -võtteid ergonoomilisemaks näiteks arvutikasutajatel klaviatuuri asendit või peale vallandava teguri, näiteks raseduse, möödumist.

Karpaalkanali sündroomi ravitakse ravivõimlemisega, randmekanali blokaadiga või kirurgiliselt. Vajadusel asetatakse ranne lühiajaliselt kergesse, painutamist takistavasse lahasesse.

Navigeerimismenüü

Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristisidemest moodustuva randmekanali ehk karpaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemise tõttu, siis tekib närvile pidev surve.

Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse pöidla lihastesse põhjustabki tundlikkuse ja funktsiooni häireid ehk karpaalkanalisündroomi. Poidla haigus ehk avaldumine Vaevusteks on valu randmes ja labakäes koos suremistunde ja tuimusega, mis tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme peopesapoolses osas.

Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu valu võib esineda ka küünar- või õlavarrestorgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi.

Võib tekkida ka labakäe nõrkus või kohmakus ja pöidla peaopesas olevate lihaste kõhetumine. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu.

Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas. Millised on ravivõimalused?

Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile. Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal.

• Tadalafil Spin Spin
• Liigese marke poletik
• Epilepsiahoogusid hinnatakse iseloomu, raskuse, sageduse, päevasisese jaotumise järgi: 1 väga harva, generaliseerunud suured ja kompleks-fokaalsed hood, enam kui aastapikkuste intervallidega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste intervallidega 40 2 harva, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 3 keskmise sagedusega, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vaheaegadega, isiksuse muutus epilepsiast 4 sagedased, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega; väikesed ja poidla haigus hood iga päev 5 pärast 3-aastast hoogude puudumist, kui on vaja jätkata antikonvulsioonvravi 30 Haigus loetakse paranenuks, kui ilma ravimiteta 3 aasta vältel hoogusid pole esinenud.
• Artriit pöidlapõhimikul Mis see on?
• Istudes haiged polved
• Ravi valu lihase ja ola liigestega

Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole mõjunud, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist. Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu eemaldamine ja liigese rekonstruktsioon artroplastikaliigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia.