12 liigeste haiguste pohjused,

Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett! Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired. Varem tuli tablette rohkem võtta ja erinevaid. Kui liigesed väga valutavad, võtab ka valuvaigistit.

Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus. Lugege, mis seda esile kutsub ja kuidas leevendada valu. Mis on osteoartroos?

Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus, seda põevad miljonid inimesed kogu maailmas. Osteoartroos võib ilmneda erinevalt: mõnel tekib perioodiliselt kerge valu ja jäikus liigestes, teistel põhjustab haigus invaliidsust.

Osteoartroos võib kahjustada kõiki liigeseid, kõige sagedamini põlvi ja sõrmeliigeseid. Mis on osteoartroosi põhjused? Liigest moodustavate luude pind on normaalselt kaetud kõhrekihiga.

Kõhr meenutab kummikatet: tänu oma tihedusele ja elastsusele pehmendab see lööke ja tagab liigeses liigutuste sujuvuse. Osteoartroosi korral kõhr kahjustub ja kulub, mis põhjustab valu ning liigutuste jäikust liigeses. Kas on tõsi, et osteoartroos tekib ainult eakatel, kui liigestes kulub kõhr aja jooksul ära? Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e.

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti Juveniilne idiopaatiline artriit lühend JIAka juveniilne reumatoidartriit või lapseea reumaatiline liigesepõletik on laste ja noorte krooniline haigusmille tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik. Juveniilne idiopaatiline artriit on levinuim artriidi vorm lastel ja noorukitel. See on mittenakkuslik autoimmuunhaigus, mis kestab kauem kui 6 nädalat.

Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi. Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle miljoni igas vanuses inimese — see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad valu käes, mis häirib nende igapäevast tegutsemist, seepärast avaldavad need haigused suurt mõju inimeste töövõimele.

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud.

Liigesepõletikud võivad tekkida ka haiguste nt düsbakterioos, ainevahetushäireülekaalu, liigse stressi või infektsioonide bakter, viirus, seen korral. Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks on liigne suhkur — suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne.

Sagedasemad liigeste ja luude haigused Liigeste ja luude haigusteks on näiteks: Behterevi tõbi jäigastav lülisambapõletik e. Bursiit — selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna.

Sagedamini limapauna põletikud tekivad küünarnuki, põlveliigese ja kannakõõluse piirkonda. Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale näiteks töö põlvili asendis. Podagra — podagra on uraadikristallide kusihappe soolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena.

Luupus — luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes. Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega.

Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb.

The PHENOMENON BRUNO GROENING – Documentary Film – PART 2

Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased.

Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni.

Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks. Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e.

Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. See on mittenakkuslik autoimmuunhaigus, mis kestab kauem kui 6 nädalat.

Kõige sagedamini haigestuvad lapsed vanuses See erineb märgatavalt täiskasvanute artriidist ja teistest lapseea artriidi vormidest. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest.

Reumatoidartriit on eluaegne haigus

Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni.

Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik. Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata. Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.

Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid.

Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega. Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest.

Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid.

Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel.

Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid. Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla.