Kuidas eemaldada poletiku liigeste liigestes

Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emakssaamise võimalust enam ei ole? Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle miljoni igas vanuses inimese — see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas.

Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Ameerikas tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa.

Mida teha valutavate liigestega?

Naisi ja mehi haigestub enam-vähem võrdselt, kuid eakatest inimestest on mehed rohkem hädas puusade ja naised väikeste liigestega. Tõbi ei ole pärilik, kuigi osteoartroosi teke on tõenäolisem neil naistel, kelle ema on vaevanud sama probleem.

Osteoartroosi suurim riskitegur on vanus. Uuringud on näidanud, et kui alla aastaste seas oli seda haigust kahel protsendil, siis 45—aastaste hulgas juba 30 protsendil ja üle aastastest koguni rohkem kui l. Mis liigub, see kulub Suured liigesed, nagu põlved ja puusad, on kogu aeg koormatud.

Samuti saavad palju koormust labakäed ja sõrmed, millega me tööd teeme. Liigesekõhre pinnale tekivad selle toimel haavandid, mida röntgenipildilt ei näe. Hiljem need küll paranevad, kuid haavanditega kaasnevad liigesepilu vähenemine ja kõhre paksenemine. Nahale tekkinud haavast jääb silmaga nähtav arm.

Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?

Umbes samasugused muutused toimuvad ka liigeses, kuigi silmaga neid ei näe. Alles hiljem võib röntgenipildilt märgata, et liigesepilu on kitsenenud ja -pinnad paksenenud.

Inimene ise tunneb siis juba valu ja tema liigesed ei liigu enam nii hästi kui varem. Valu ilmutab end esialgu üksnes niisugusel juhul, kui liiges on koormatud, kuid võib protsessi edenedes vaevata inimest ka puhkeajal ja hakata segama und. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused.

Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest.

Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem põetud liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus.

Analüüsid on korras Diagnoos põhineb patsiendi kaebustel, seisundi kirjeldusel ja röntgenipiltidel. Laborianalüüsides tavaliselt olulist muutust ei ole ja põletikunäitajad võivad olla normipärased. Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on.

Navigeerimismenüü

Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi. Põletikunäitajad võivad suureneda, kui lisandub tugev turse ehk liigese mittebakteriaalne põletik. Kuidas selle haigusega toime tulla? Muutusi enam liigesest ära võtta pole võimalik — saab üksnes seisundit kergendada ja piirata haiguse arenemist. Tähtis on võimelda, et liigesed oleksid liikumises. Suurt raskust, sealhulgas keha enda raskust neile siiski panna ei tohi. Mõistlik on hommikul voodis kõik liigesed lahti liigutada.

Harjutusi tuleks teha ka õhtul, näiteks televiisorit vaadates.

Tekkepõhjused on erinevad, samuti võivad välised haigustunnused ja lapse kaebused olla erineval määral väljendunud — haiguse raskus on varieeruv. Liigesepõletikku võivad põdeda igas vanuses lapsed väga harva siiski esimesel elupoolaastal. Liigesepõletikku tuleks kahtlustada, kui laps kaebab ilma teadaoleva traumata valu või ebamugavustunnet liiges t e piirkonnas, hakkab jäset säästma eriti hommikul või pärast lõunast und ehk pikemat rahuperioodi või kui on näha liigese paistetust. Kõigi selliste ilmingute esinemisel on vaja last näidata arstile. Kiiresti tuleks arsti poole pöörduda siis, kui tugiaparaadi kaebustega koos ilmneb palavik ning halvenevad lapse üldine enesetunne ja söögiisu.

Hästi sobivad ujumine, kõndimine ja jalgrattasõit. Abivahendeid, sealhulgas liigeseortoose saab osta eripoodidest ja enne nende kasutamist tuleb nõu pidada arstiga. Kepiga käimist ei maksa pidada häbiasjaks: see pakub tuge ka suvel, rääkimata siis talvisest libedast ajast. Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata.

See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda. Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist.

Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut. Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi. Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog.

Reuma ladina keeles rheuma on põletikuline haigusmis kahjustab peamiselt südantliigeseidkesknärvisüsteemi. Põletiku põhjustaks on A-grupi beetahemolüütiline streptokokk [1] [katkine viide]. Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks.

Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid. Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese Kuidas eemaldada poletiku liigeste liigestes ehk endoproteesimine.

Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid. Enamik liigeseproteesidega Kuidas eemaldada poletiku liigeste liigestes on liikuvuse tagasi saanud ning elab valuvaba ja täisväärtuslikku elu. Kindlat vahendit pole Kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida, ei ole. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihasjõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine.

Liigesehaigusi on palju. Probleemide tekkimise korral tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole. Kui vaja, suunatakse inimene reumatoloogi vastuvõtule. Tema paneb uuringute abiga diagnoosi ja koostab patsiendile sobiva raviskeemi. Allikas: reumatoloog.