Kruvi liigeste puhul

Luumurdude korral esineb vigastatud piirkonnas valu, verevalum ning turse. Canale Campell´s Operative Orthopaedics. Labakäe ja sõrmede piirkonnas võib olla järgmisi vigastusi: kõõluste rebendid, luude murrud, sõrmede nihestused, närvi – ja veresoonte vigastused ja amputatsioonid. Mõiste “lahtine vigastus“ tähendab selliseid labakäe ja sõrmede piirkonna vigastusi, millega kaasneb naha terviklikkuse katkemine ehk haav. Keraliiges võimaldab kolmesuunalist liikumist sirutus-painutus, eemaldamine-lähendamine, mõlemasuunalised pöörlemisliigutused.

• Labakäe ja sõrmede vigastused - monatupperware.ee
• Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa.

Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa. Seepärast on täiskasvanud ristluulülid kokku kasvanud ristluuks ning selles ei ole võimalik eristada lülide piire luuliidus ehk sünostoos. Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi.

Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura sideliidus. Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust kõhrliidus. Häbemeliidus, sümfüüs — kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks.

Luudevaheline liikuv ühendus on liiges articulatio. Liigesepindu katab sile ja elastne, klaasjas liigesekõhr cartilago articularis. Kogu liigese Kruvi liigeste puhul ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn capsula articularismillesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks cavitas articularis.

Tavaliselt on see väga väike ja luud on üksteisele väga lähedal.

Liigesekihnu sisepinda katab rohkete veresoontega sünoviaalkile, mis eritab viskoosset, hõõrumist vähendavat liigesevõiet ehk sünooviat.

See sarnaneb Kruvi liigeste puhul ja on normaalselt madala valgusisaldusega.

LUUDE ÜHENDUSED

Mõne liigesepinna vahel on kõhreline, elastne liigeseketas. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3. Liigesekihn 4.

Liigesekihnu välimistes osades on valdavalt kollageenkiude. Nende kiudude moodustatud kimbud eristuvad ümbritsevast alast selgelt, neid nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks ligamentum. Liigese liikumisulatuse määravad liigesepindade kuju, liigest toetavad sidemed ja lihased ning lihaste kokkutõmbeks vaja ruum.

Liikuvamatel liigestel nagu õla- ja puusaliiges on kerakujulised liigesepinnad. Keraliiges võimaldab kolmesuunalist liikumist sirutus-painutus, eemaldamine-lähendamine, mõlemasuunalised pöörlemisliigutused. Õlaliiges on kolmeteljeline liiges keraliiges.

Kaheteljelise liigese ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas. Küünarliigeses toimub painutus ja sirutus ning pöörlemine, kuid mitte liikumine lateraalsele.

Sõrmeluude vahelistes liigestes võimaldavad liigesepindade kuju ja tugevad liigesesidemed ainult sirutust ja painutust. Pöörlemisliigutus on võimatu.

Need on üheteljelised liigesed plokk ja ratasliiges. Telgede arv ei määra liikumisulatust, vaid selle, mitmes suunas on liikumine võimalik.