Lugude ja liigeste vigastuste komplikatsioonid

Tagaluu vigastuse tagajärjel tekkinud vigastuse tõsidus annab teatud soovitused ja nõuded käitumisreeglite järgimiseks pärast vigastust, kuna mõnel juhul võib valu olla seotud istmikunärvi neuralgiaga. Kuid isegi siin tasub mõista, et hallux valgus arenenud vormide korral on isegi ortopeedilised seadmed jõuetud. See toob kaasa veresoonte rebenemise, nihke või pehmete kudede kahjustuse.. Kahjustused tekivad tuharate kukkumise tagajärjel, vigastused võivad olla erineva raskusastmega: Verevalum.

Vastu võetud Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord. Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed 1 tegevteenistuseks kõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2 tegevteenistuseks kõlblik piirangutega — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3 tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4 tegevteenistuseks mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, Lugude ja liigeste vigastuste komplikatsioonid või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamine 1 «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

Arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks 1 Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti või kaitseväe arstlikus komisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus vastavalt määruse lisas 1 loetletud kriteeriumidele ja määruse lisas 2 loetletud uuringutele ning alljärgnevale terviseuuringute loetelule: 1 elektrokardiograafia; 2 rindkere röntgenograafia otseülesvõttena välja arvatud juhul, kui uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul ; 3 audiomeetria; 4 laboratoorsed analüüsid veregrupi ja reesusfaktori määramine, erütrotsüütide määramine, leukotsüütide määramine, vere settereaktsiooni määramine, hemogrammi määramine, värvusindeksi määramine, hemoglobiini määramine, veresuhkru määramine, uriini erikaalu määramine, uriini pH määramine, valgu määramine uriinis, uriini sademe mikroskoopia.

Kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud 1 Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant, arstliku komisjoni otsuses võib järgmise regulaarse terviseuuringu tähtaega lühendada.

Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele enne suunamist välisriiki Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.

Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Hoidke kooluse polvi Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

Kaitseväelase saatmine terviseuuringutele või ravile 1 Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem.

Tervishoiuteenuse osutajale esitatavad dokumendid 1 Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja. Epikriisi Lugude ja liigeste vigastuste komplikatsioonid Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse