Hostis kasitletakse liigeseid,

Nimetatud kaardid tuleb edastada nii kiiresti kui võimalik ja neid ei tohi ühelgi viisil viivitada. Statistiliseks hindamiseks viidi läbi sõltumatute proovide t-test, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud.

Nad ei pea tegema muud tööd. Artikkel 37 Kui sõjavange ei teeni kinnipeetud sõjaväevaimulik või sama usku sõjavangist vaimulik, tuleb asjaomaste sõjavangide nõudmise korral sellesse ametisse nimetada vangidega sama või lähedast usku vaimulik või sellise puudumisel pädev Hostis kasitletakse liigeseid, kui see on usutunnistuses lubatud. Sellise ametissenimetamise peab heaks kiitma vangis hoidev riik ning see toimub kokkuleppel asjaomase sõjavangide kogukonnaga ja vajaduse korral sama usutunnistusega kohalike kirikuvõimude nõusolekul.

Selliselt ametissenimetatud isik peab järgima kõiki vangis hoidva riigi korra- ja sõjalise julgeoleku eeskirju. Artikkel 38 Arvestades iga sõjavangi isiklikke eelistusi, soodustab vangis hoidev riik sõjavangide intellektuaalset, õppe- meelelahutuslikku ning sportlikku tegevust ja võimaldab selleks vajalikud hooned ja seadmed.

Sõjavangidele peab võimaldama sooritada kehalisi harjutusi, sealhulgas tegeleda spordiga ning viibida vabas õhus. Kõigis laagrites peab selleks olema piisavalt vaba ruumi. VI peatükk. Distsipliin Artikkel 39 Iga sõjavangide laager peab vahetult alluma vangis hoidva riigi regulaarväe vastutavale ohvitserile. Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel.

Sõjavangid, välja arvatud ohvitserid, peavad kõiki vangis hoidva riigi ohvitsere tervitama ja osutama neile muid väliseid austusavaldusi, mida nähakse ette nende oma relvajõudude määrustikes.

Ohvitseridest sõjavangid peavad tervitama ainult endast kõrgema auastmega vangis hoidva riigi ohvitsere; laagriülemat peavad nad siiski tervitama tema auastmest olenemata. Artikkel 40 Lubatakse kanda auastme- ja riigitunnuseid ning aumärke. Artikkel 41 Igas laagris paigutatakse nähtavale kohale käesoleva konventsiooni ja selle lisade ning artiklis 6 ettenähtud erikokkuleppe tekstid sõjavangidele arusaadavas keeles, nii et kõik saaksid neid lugeda.

Nõudmise korral tuleb sõjavangile, kel pole võimalik tutvuda ülespandud tekstidega, anda nende koopia. Sõjavangide käitumist käsitlevad eeskirjad, korraldused, teated ja väljaanded tuleb sõjavangidele anda neile arusaadavas keeles. Sellised eeskirjad, korraldused ja väljaanded pannakse eelpool kirjeldatud viisil nähtavale kohale ning nende tekstide koopiad antakse sõjavangide esindajale. Individuaalsed käsud ja korraldused sõjavangile Hostis kasitletakse liigeseid anda talle arusaadavas keeles.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon

Artikkel 42 Sõjavangide, esmajoones põgenevate või põgeneda üritavate sõjavangide vastu kasutatakse relva Hostis kasitletakse liigeseid äärmisel juhul ja sellele peab alati eelnema olukorrakohane hoiatus. VII peatükk. Sõjavangide auastmed Artikkel 43 Sõjategevuse puhkemisel teatavad konfliktiosalised üksteisele käesoleva konventsiooni artiklis 4 nimetatud isikute ametinimetused ja auastmed tagamaks auastmelt võrdsete sõjavangide võrdne kohtlemine.

Samuti teatatakse hiljem loodud ametinimetustest ja auastmetest. Vangis hoidev riik peab tunnustama sõjavangi teenistusalaseid ülendamisi, millest on nõuetekohaselt teatanud riik, kellest need sõjavangid sõltuvad. Artikkel 44 Ohvitsere ning nendega võrdses seisundis sõjavange tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele kohase lugupidamisega. Ohvitseride laagrite teenindamiseks tuleb neisse määrata ohvitseride ning nendega võrdses seisundis sõjavangide auastet arvestades piisaval arvul samade relvajõudude sõdureid, kes võimaluse Hostis kasitletakse liigeseid kõnelevad sama keelt.

Sellised isikud ei pea tegema muud tööd. Igati tuleb soodustada ohvitseride endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. Artikkel 45 Sõjavange, kes ei ole ohvitserid või nendega võrdses seisundis isikud, tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele vastava lugupidamisega.

Igati tuleb soodustada ohvitseride sõjavangide endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. VIII peatükk. Sõjavangide üleviimine pärast nende saabumist laagrisse Artikkel 46 Vangis hoidev riik peab sõjavangide üleviimise otsustamisel arvestama sõjavangide huve, pidades esmajoones silmas, et see ei raskendaks nende repatrieerimist.

Sõjavangide üleviimine peab alati toimuma inimlikult ja mitte halvemates tingimustes kui vangis hoidva riigi väeüksuste ümberpaigutamine. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist. Üleviimise ajal peab vangis hoidev riik tagama sõjavangidele piisava hulga toitu ja joogivett, hoidmaks nad heas tervislikus seisundis, samuti vajaliku riietuse, peavarju ja arstiabi.

Vangis hoidev riik peab üleviimisel tagama sõjavangide ohutuse, esmajoones mere- või õhutranspordi korral, ning koostama kõigi üleviidavate sõjavangide nimekirja enne nende laagrist lahkumist.

Artikkel 47 Haigeid või haavatud sõjavange ei või üle viia, kui reis ohustab nende paranemist, välja arvatud juhul, kui üleviimine on vältimatu Hostis kasitletakse liigeseid turvalisuse tagamiseks.

Kui lahingutsoon läheneb laagrile, viiakse selles laagris olevad sõjavangid üle, aga ainult siis, kui nende üleviimine on piisavalt ohutu või kui nad paigalejäämisel satuksid suuremasse ohtu kui üleviimise korral. Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress.

Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad ja teavitada sugulasi. Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud asjad ning neile saadetud kirjad ja pakid. Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab. Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult.

Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta. Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik. III jagu.

Seerumi snoRNA-d kui biomarkerid liigese vananemisel ja traumajärgse osteoartriidi korral

Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida neid hea füüsilise ja vaimse tervise juures. Allohvitseridest sõjavangidelt võib nõuda üksnes järelevalvetööde tegemist. Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat Valu polveliigese anesteesias, mis tuleb neile võimaluse korral leida.

Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, kuid neid ei või mingil juhul tööle sundida. Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes järgmistel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport Hostis kasitletakse liigeseid käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja Hostis kasitletakse liigeseid e kodumajandus; f ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet.

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes. Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd. Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid. Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme.

Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele. Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel. Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega.

Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks.

Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks.

  1. Ravi liigeste puhul
  2. Salvi liigeste valu

Artikkel 53 Sõjavangide päevane tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd. Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg.

Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk. Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval.

Lisaks antakse ühe aasta töötanud sõjavangile kaheksa järjestikuse päeva pikkune puhkus, mille jooksul tuleb talle maksta töötasu. Tööaeg ei või pikeneda muude töömeetodite, nagu tükitöö, kasutamise korral.

Artikkel 54 Sõjavangide töötasu määratakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile Tööõnnetusse või töö ajal või töö tõttu haigestumise korral peavad sõjavangid saama asjakohast ravi. Lisaks peab vangis hoidev riik sellistele sõjavangidele väljastama arstitõendi, mille alusel nad võivad esitada nõude riigile, kellest nad sõltuvad, ning edastama tõendi dublikaadi artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuurile.

Artikkel 55 Sõjavangide sobivust tööks tuleb perioodiliselt vähemalt kord kuus hinnata arstliku läbivaatuse teel. Läbivaatustel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõjavangidelt nõutava töö laadile. Kui sõjavang peab ennast töövõimetuks, tuleb ta lubada laagri meditsiinivõimude vastuvõtule.

Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud. Artikkel 56 Tööüksuste ülesehitus ja juhtimine peab sarnanema sõjavangide laagri omale. Tööüksus jääb sõjavangide laagri kontrolli Hostis kasitletakse liigeseid ning selle administratiivseks osaks. Oma valitsuse juhtimisel vastutavad sõjaväevõimud ja asjaomase laagri ülem käesolevas konventsioonis sätestatu järgimise eest tööüksustes.

Laagriülem peab pidama tema laagrile alluvate tööüksuste täpset nimekirja ning edastama selle kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja sõjavangide abistamisega tegelevate muude organisatsioonide esindajatele, kes laagrit külastavad. Artikkel 57 Sõjavange, kes töötavad Hostis kasitletakse liigeseid heaks, Hostis kasitletakse liigeseid juhul kui viimased vastutavad nende valvamise ja kaitse eest, ei või kohelda halvemini kui on käesolevas konventsioonis sätestatud.

Vangis hoidev riik, sõjaväevõimud ja selliste sõjavangide laagri ülem vastutavad täielikult nende sõjavangide ülalpidamise, hoolitsemise, kohtlemise ja neile töötasu maksmise eest. Sellistel sõjavangidel on õigus olla ühenduses selle laagri sõjavangide esindajatega, kuhu nad kuuluvad.

IV jagu. Sõjavangide raha Artikkel 58 Sõjategevuse puhkemisel ja kuni asjakohase kokkuleppe sõlmimiseni kaitsva riigiga võib vangis hoidev riik kindlaks määrata maksimaalse rahasumma, mis võib olla sõjavangide valduses sularahas või muus sellises vormis.

Seda ületavad rahasummad, mis õiguspäraselt olid nende valduses ja mis neilt ära võeti või kinni peeti, tuleb kanda nende kontole, nagu ka muud nende talletatud summad, ning neid ei või nende nõusolekuta ümber vahetada ühtegi muusse vääringusse. Kui sõjavangid võivad väljastpoolt laagrit osta teenuseid või tarbeesemeid sularaha eest, maksavad nende eest sõjavangid ise või laagriadministratsioon, kes märgib need võlakohustustena asjaomaste sõjavangide arvetele.

Vangis hoidev riik kehtestab selleks eeskirjad. Artikkel 59 Sularaha, mis on sõjavangidelt vastavalt artiklile 18 ära võetud nende vangistamise ajal ja mis on vangis hoidva riigi vääringus, tuleb kanda sõjavangide isiklikele arvetele vastavalt käesoleva jao artikli 64 sätetele.

Isiklikule arvele kantakse vangis hoidva riigi vääringus olevad summad, mis on saadud sõjavangilt vangistamise ajal äravõetud muus vääringus olevate summade ümbervahetamise teel. Artikkel 60 Hostis kasitletakse liigeseid hoidev riik maksab iga kuu kõigile sõjavangidele palgaavanssi, mille suurus määratakse järgmiste summade ümberarvutamise teel vangis hoidva riigi vääringusse: I kategooria: auastmelt seersandist alamalseisvad sõjavangid — kaheksa Šveitsi franki; II kategooria: seersandid ja teised allohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kaksteist Šveitsi franki; III kategooria: auastmelt majorist alamalseisvad ohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — viiskümmend Šveitsi franki; IV kategooria: majorid, kolonelleitnandid ja kolonelid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kuuskümmend Šveitsi franki; V kategooria: kindralid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — seitsekümmend viis Šveitsi franki.

Asjaomased konfliktiosalised võivad erikokkuleppega muuta nimetatud kategooriate sõjavangide palgaavansi suurust. Kui esimeses lõikes nimetatud summad on liiga suured, võrreldes vangis hoidva riigi relvajõudude liikmete palkadega või kui see põhjustab vangis hoidvale riigile raskusi, siis kuni eelpool nimetatud summade muutmise erikokkuleppe sõlmimiseni riigiga, kellest sõjavangid sõltuvad, võib vangis hoidev riik toimida järgnevalt: a jätkata esimeses lõikes nimetatud summade märkimist sõjavangide hoiuarvetele; b piirata ajutiselt palgaavansist sõjavangidele isiklikuks kasutamiseks antavat summat mõistlikult, kuid see peab I kategooria sõjavangide puhul olema vähemalt sama Kas liigesed kilpnaarme kui summa, mida vangis hoidev riik maksab oma relvajõudude liikmetele.

Kõigi piirangute põhjused tuleb viivitamatult teatada kaitsvale riigile. Artikkel 61 Vangis hoidev riik peab sõjavangidele lisapalgana väljamaksmiseks vastu võtma summad, mida sõjavangidele saadab riik, Artroosi 2 ola etappidel nad sõltuvad, tingimusel et sama kategooria sõjavangidele makstavad summad on võrdsed, et neid makstakse kõigile selle kategooria sõjavangidele, kes sellest riigist sõltuvad, ja et need kantakse esimesel võimalusel sõjavangide isiklikule arvele vastavalt artiklile Niisuguse lisapalga maksmine ei vabasta vangis hoidvat riiki ühestki käesolevast konventsioonist tulenevast kohustusest.

Artikkel 62 Vangis hoidev ametkond peab maksma sõjavangidele tööle vastavat õiglast tasu. Palgamäära kinnitab nimetatud ametkond, kuid see peab olema vähemalt veerand Šveitsi franki täistööpäeva eest. Kinnitatud päevapalgamäärast informeerib vangis hoidev riik kaitsva riigi vahendusel sõjavange ja riiki, kellest nad sõltuvad.

Vangis hoidev ametkond peab maksma töötasu ka sõjavangidele, kes on alaliselt määratud täitma ülesandeid või tegema oskustööd, mis on seotud laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiuga, samuti sõjavangidele, kes peavad täitma hingelisi või meditsiinilisi kohustusi oma kaaslaste heaks.

Sõjavangide esindaja ja tema nõuandjate, samuti tema abiliste töötasu makstakse laagrikaupluse kasumifondist.

Selle töötasu suuruse määrab sõjavangide esindaja ja selle peab heaks kiitma laagriülem. Kui sellist fondi ei ole, peab vangis hoidev ametkond maksma nendele sõjavangidele õiglast töötasu. Artikkel 63 Sõjavangid võivad vastu võtta neile isiklikult või kollektiivselt määratud rahasaadetisi. Iga sõjavangi käsutuses peab vastavalt järgmisele artiklile olema tema hoiuarve krediitsaldo ulatuses, mille määrab vangis hoidev riik, kes teostab ka nõutavad maksed. Vangis hoidva riigi olulisi finantsmajanduslikke ja rahanduslikke piiranguid arvestades võivad sõjavangid teha makseid välismaal.

Sellisel juhul on eelisõigus maksetel, mida tehakse sõjavangist sõltuvatele isikutele. Igal juhul võivad sõjavangid, kui sellega on nõus riik, kellest nad sõltuvad, teha makseid nende omal maal järgmisel viisil: vangis hoidev riik saadab nimetatud riigile kaitsva riigi vahendusel teate kõigi sõjavange puudutavate üksikasjade, maksete saajate ning makstavate summade kohta, mis on väljendatud vangis hoidva riigi vääringus.

Nimetatud teatele kirjutab alla sõjavang ning selle kinnitab laagriülem oma allkirjaga. Vangis hoidev riik debiteerib sõjavangide hoiuarveid kohase summa võrra ning debiteeritud summad kantakse üle sellele riigile, kellest sõjavangid sõltuvad. Eelnevate sätete kohaldamiseks võib vangis hoidev riik kasutada käesoleva konventsiooni lisas V toodud näidiskorda.

Artikkel 64 Vangis hoidev riik peab pidama Hostis kasitletakse liigeseid sõjavangi kohta arvet, milles peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed: 1 Sõjavangile Hostis kasitletakse liigeseid summad või palgaavansina, töötasuna või muul alusel saadud summad; sõjavangilt ära võetud summad vangis hoidva riigi vääringus, mis on Salvi valu eemaldamiseks kuunarnukis summad, mis on temalt ära võetud ja Hostis kasitletakse liigeseid on tema palvel ümber vahetatud nimetatud riigi vääringusse.

Artikkel 65 Sõjavangi arvele tehtud kandel peab olema sõjavangi või tema nimel tegutseva sõjavangide esindaja allkiri või initsiaalid. Sõjavangidele tuleb igal ajal võimaldada oma arvega tutvuda ja saada sellest koopiaid. Samuti võivad arveid kontrollida kaitsvate riikide esindajad, kui nad laagrit külastavad. Kui sõjavangid viiakse ühest laagrist teise, viiakse koos nendega üle ka nende isiklikud arved. Ühest vangis hoidvast riigist teise üleviimise korral viiakse Hostis kasitletakse liigeseid nendega üle neile kuuluvad Hostis kasitletakse liigeseid, mis ei ole vangis hoidva riigi vääringus.

Neile antakse tõendid muude summade kohta, mis jäävad nende arve kreeditisse. Asjaomaseomased konfliktiosalised võivad kokku leppida, et sõjavangide arvetest teavitatakse üksteist kaitsva riigi kaudu ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.

Artikkel 66 Vangistuse lõppemisel sõjavangi vabastamise või repatrieerimise tõttu peab vangis hoidev riik andma talle selle riigi volitatud ohvitseri allkirjaga aruande, milles on näidatud talle sellel hetkel kuuluv krediitsaldo. Nimekirjad, milles näidatakse sõjavangide krediitsaldod, saadab vangis hoidev riik kaitsva riigi kaudu valitsusele, kellest sõjavang sõltub. Nimekirjades on kõik üksikasjad sõjavangide kohta, kelle vangistus on lõppenud repatrieerimise, vabastamise, põgenemise, surma või muu asjaolu tõttu.

Selliste nimekirjade iga lehekülje peab kinnitama vangis hoidva riigi volitatud esindaja. Käesoleva artikli eelnevaid sätteid võivad konfliktiosalised vastastikuse kokkuleppega muuta.

Vangis hoidvalt riigilt saada oleva krediitsaldo klaarimise eest vangistuse lõppemisel vastutab riik, kellest sõjavang sõltub. Artikkel 67 Palgaavansid, mis on sõjavangidele makstud vastavalt artiklile 60, loetakse makstuks riigi nimel, kellest nad sõltuvad.

Sellised palgaavansid, samuti kõik maksed, mida nimetatud riik on teinud vastavalt artikli 63 kolmandale lõigule ja artiklile 68, klaaritakse sõjategevuse lõppemisel asjaomasete riikide vahel. Artikkel 68 Sõjavangi nõue hüvitada töövigastus või muu töövõimetuse tekkimine edastatakse kaitsva riigi kaudu riigile, kellest sõjavang sõltub.

Vastavalt artiklile 54 peab vangis hoidev riik iga juhtumi korral andma asjaomasele sõjavangile teatise, kus on näidatud vigastuse või töövõimetuse laad, selle tekkimise asjaolud ja meditsiinilise või haiglaravi üksikasjad. Sellele teatisele peab alla kirjutama vangis hoidva riigi vastutav ohvitser ning meditsiinilisi üksikasju peab tõendama meditsiiniohvitser. Samuti tuleb riigile, millest sõjavang sõltub, edastada sõjavangi nõue hüvitada isiklike asjade, raha või väärisasjade artikli 18 kohane äravõtmine ja nende tagastamata jätmine repatrieerimisel vangis hoidva riigi poolt, samuti asjade kaotsiminek, mis on oletatavasti tingitud vangis hoidva riigi või tema teenistujate süüst.

Vangis hoidev riik peab oma kulul asendama sellised isiklikud esemed, mida sõjavangid vangistuse ajal vajavad. Vangis hoidev riik annab igale sõjavangile vastutava ohvitseri allkirjaga teatise, kus näidatakse kogu informatsioon põhjuste kohta, miks selliseid esemeid, raha või väärisesemeid ei ole sõjavangile tagastatud.

Selle teatise koopia edastatakse riigile, kellest sõjavang sõltub, artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuuri kaudu.

V jagu. Sõjavangide suhted välismaailmaga Artikkel 69 Kohe pärast sõjavangide võtmist peab vangis hoidev riik informeerima sõjavange ja kaitsva riigi kaudu riike, kellest nad sõltuvad, Hostis kasitletakse liigeseid jao sätete täitmiseks võetavatest meetmetest. Samuti informeerib vangis hoidev riik asjaosalisi nende meetmete hilisemast muutmisest.

Artikkel 70 Kohe vangistamisel või hiljemalt ühe nädala möödumisel laagrisse saabumisest, ka juhul, kui see on transiitlaager, samuti haiguse korral või haiglasse või teise laagrisse üleviimise korral, tuleb sõjavangil võimaldada kirjutada otse oma perekonnale ning artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuurile kaart, mis võimaluse korral vastab käesolevale konventsioonile lisatud näidisele, ning teavitada sellega sugulasi enda vangistamisest, aadressist ja tervislikust seisundist.

I peatükk. Üldsätted Artikkel 21 Vangis hoidev riik võib sõjavangid interneerida. Ta võib neil keelata väljuda interneeritute laagri määratletud piiridest või minna väljapoole tara, kui see laager on taraga piiratud.

Lõõmutamistemperatuur optimeeriti iga snoRNA sihtmärgi jaoks. On hästi avaldatud uuringuid metakarpofalangeaalsete MCP liigese OA muutuste rakendamise kohta hobusel - liigeses, millel on sarnasusi inimese põlveliigesega Uurisime hobuste seerumit normaalsetelt ja MCP OA hobustelt, kes olid kogutud kaheksa normaalse keskmine vanus ± standardhälve 5, Hostis kasitletakse liigeseid ± 2, 1 aastat ja nelja OA 7, 5 ± 1, 0 aastat kastreeritud isase täisveise hobusega surmajärgselt.

Proovid koguti Hongkongi Jockey Clubi eeskirjade kohaselt omaniku nõusolekul ja neid hoiti temperatuuril —80 ° C. OA diagnoos põhines MCP liigesekudede histoloogilisel modifitseeritud Mankin 26 ja sünoviidi punktisummal Statistiline analüüs Histoloogilise punktisüsteemi statistiliseks hindamiseks kasutati mitteparameetrilist Mann-Whitney-U testi.

Histoloogiliste punktisüsteemide vaatlejate vaheline kokkulepe arvutati Coheni kappa koefitsiendi abil www. Statistiline hindamine viidi läbi noorte ja vanade või vanade võltslaste ja vana DMM-i vahel, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud.

Coheni Kappa statistika oli 0, 4, mis viitab õiglasele kokkuleppele. A safraniin O kiire rohelise pinnaga. Skaalariba, μm.

Sõjavangide kohtlemise augusti Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja

Punane tähistab proteoglükaani. Statistiliseks hindamiseks viidi läbi sõltumatute proovide t-test, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud. Töötlemata, kärbitud lugemiste kokkuvõtted ja järjestuse joondamine hiire snoRNA-dega on vastavalt lisafailides 1 ja 2. Seerumiproovide korral hajuvad rühmituse vale- ja DMM-rühmad 2. Ühiste proovide puhul on ka DMM ja valeproovid eraldatud, kuigi eraldamine pole nii selge, nagu seerumiproovide puhul näidatud.

Lisaks hajuvad 5 DMM-i ühist proovi kaugemale teistest 3. Seetõttu võib eeldada, et sellest andmekogumist saab tuvastada haiguse reageerimise väikese RNA. Proovide hierarhiliste korrelatsiooniklastrite soojuskaart joonis 2B kujutab, et proovide ühine ja seerumirühm on snoRNA ekspressioonis väga erinevad.

Lisaks korreleerusid ühisproovid üksteisega palju tihedamalt kui seerumiproovid, mis kinnitavad joonisel 2A näidatud PCA analüüsiga ilmnenud nähtusi. See Hostis kasitletakse liigeseid, et andmete peamised haigusvastused olid tingitud seerumiproovidest.

Loodud pikkuse jaotuse graafik loodi mittekodeerivate RNA-de põhiseadusliku erinevuse esiletoomiseks liigese- ja seerumiproovides kiirusega bp või alla selle joonis 2C. Selle jaoks valiti üks seerum ja üks ligikaudu sama raamatukogu suurusega ühine proov. Liigese- ja seerumiproovide lugemispikkuse jaotuse graafikud näitavad, et liigeseproovide lugemispikkuse sageduse tippväärtus on 22 aluspaari vertikaalne, punktiiriga must joon.

Seetõttu on vastavad näited miRNA-dega üldiselt hästi märkustega. Veel üks tipp on märgitud umbes aluspaari juures, mis on kooskõlas mittekodeerivate RNA-dega, mille pikkus on sada aluspaari ja üle selle.

Vastupidiselt on seerumiproovide puhul piigi pikkus 30 aluspaari pikkune vertikaalne, punktiirpunane punane joon.

A Kolme esimese komponendi 3D-graafik graafiliselt logaritmiga transformeeritud väikese RNA arvukuse andmete põhikomponentide analüüsist. B Hierarhiliste klastrite soojuskaart proovide vahel. Pearsoni korrelatsioonikoefitsientide arvutamiseks kasutati kõigi teadaolevate tuvastatud snoRNA-de logaritmiga transformeeritud väikese RNA ekspressiooniandmeid.

C Kahe tüüpilise liigese- ja seerumiproovi lugemispikkuse jaotuse graafikud. Seega ei saanud me eelnevate teadmiste põhjal määratleda funktsionaalseid kriteeriume snoRNA-de valimiseks valideerimiseks.

Geeniekspressiooni on Hostis kasitletakse liigeseid voldi induktsioonina kontrolli suhtes st noor või Hostis kasitletakse liigeseid. Statistiliseks hindamiseks viidi log-muundatud andmetega läbi sõltumatute proovide t-test, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud.

Normaalsete doonorite sünoviaalmembraani sünoviidi skoor oli 27 3, 25 ± 2, 3 ja OA doonorite 3, 25 ± 3, Glukosamiini Chondroitiin Dosa. Täissuuruses pilt Arutelu SnoRNA-d on muutumas rakkude funktsioonide olulisteks regulaatoriteks, näiteks alternatiivsed splaissingud 28, metaboolne stress 29 ja haiguse areng; vähi 6, Prader-Willi sündroomi ja autismi 5 korral.

SnoRNA-de ekspressiooniprofiilimise abil, kasutades sügavjärjestust, paljastame uudsed molekulaarsed omadused, mis on seotud liigese vananemise ja OA-ga.

Ehkki geeniekspressiooni on hinnatud OA loommudelites, sealhulgas roti eesmise ristmiku transektsiooni 30 ja meniskaalse pisaramudeli 31 ning hiire DMM mudeli 32 puhul, olid need peamiselt valku kodeerivad geenid. Lisaks lõplikule uuringule hinnati nendes katsetes üksikut kudet, peamiselt liigesekõhre. Lihas-skeleti vananemisel on üksikuid kudesid uuritud 13, OA on protsess, mis hõlmab kogu liigest kui elundit; seetõttu viisime läbi hiire tervete liigeste analüüsi, mis hõlmas kõhre, meniski, subkondraalset luu ja liigesekapslit koos sünoviumiga.

Hiired loetakse luustikküpseks umbes 3-kuu vanuselt teismelise inimese umbkaudne ekvivalentsamas kui kuuline hiir tähendaks 40—aastast inimest Nii kasutasime liigese vanuse mõju uurimiseks kaheksakuuseid vanuseid, mis vastavad 25—aastastele inimese edaspidi kui noored ja kuustele hiirtele edaspidi kui vanad.

Ennustavad markerid Abstraktne Vanusega seotud osteoartriidi tõhusate ravimeetodite väljatöötamist ja võimet ennustada haiguse progresseerumist on takistanud biomarkerite puudumine, mis suudaksid näidata haiguse kulgu. Väikeste nukleolaarsete RNA-de snoRNA-de ekspressioonimustrite profileerimine liigese vananemisel ja OA võib pakkuda diagnostilisi biomarkereid ja terapeutilisi sihtmärke.

Selle uuringu piirangud olid see, et me ei võtnud lisaks DMM-i mudelit kasutusele ka hiirtel. Lisaks ei olnud noorte vanadus vanusega võrreldes vanadega võrreldes sama vanusega kui vanemas vanuses võlts- Kas liigesed kilpnaarme DMM-i puhul. Praegu ei saa me seda erinevust seletada, kuid kahe kohorta erinevad korpused ja keskkonnad võisid seda mõjutada.

DMM-mudel on vigastusejärgne mudel, kus mõjutatud liigese histoloogilised kahjustused on sarnased inimese OA ga täheldatuga. Hostis kasitletakse liigeseid ja fiktiivsetel hiirtel esines kerget OA-taolist patoloogiat, mis tähendab, et selles vanuses hiired on looduslikult esineva OA omandamise varases staadiumis võrreldavad inimese põlveuuringutega samaväärses vanuses umbes aastased Kuid DMM mudeli mõju süvendas neid muutusi.

SnoRNA- de tuvastamine seerumis on varem näidatud 12, 35, SnoRNA-d on seerumi stabiilsed ja kuigi tavaliselt elavad need tuumas, arvatakse seerumis, on nad identifitseerimata valgukompleksidena Siiski ei ole selge, kas vereringes tuvastatud haigustega seotud RNA-d tulenevad lokaalsetest kudede häiretest ja rakusurmast või kas nad sekreteeruvad aktiivselt lokaalselt eksosoomide või mikroveenide kaudu või on need süsteemne vastus kohaliku koekahjustuse korral 8, 37, See võib sõltuda isegi konkreetsest patoloogiast või konkreetsetest RNA liikidest.

Tüüpiliste liigese- ja seerumiproovide keskmise lugemispikkuse jaotuse määramine joonis 2C näitas ootamatut avastust. Kui lugeda pikkuse jaotust, siis seerumi lugemid sisaldavad eriti suurt RNA-de Hostis kasitletakse liigeseid pikkusega umbes 30 nt. Ühendatud arusaam, et päris suurt osa loetud andmetest ei saa kasutatud genoomi andmebaasi tagasi kaardistada, et suurel osal kodeerimata RNA-de piRNA klassist puudub kasutatud genoomi andmebaasis annotatsioon ja piRNA-d on tavaliselt 30 nt pikad, on mõistlik arvata, et see seletab suure 30 nt piigi esinemist konkreetselt seerumis.

Alles hiljuti kirjeldati piRNA-de esinemist inimese veres 39 ja see oluline erinevus väikeste RNA-de koostises ühiste ja seerumiproovide jaoks on nähtus, mis nõuab edasist uurimist. Selle põhjuseks võivad olla erinevad "vanad" vanused võrdlustes, kuid võib ka oodata, kuna vananevad seerumi snoRNA-d pärinevad paljudest kudedest, samas kui DMM-mudelis tõstame me tõenäoliselt esile peamiselt OA-ga seotud snoRNA-sid.

Kuna me uurisime kogu liigest, võib see olla tingitud snoRNA-de erinevast ekspressioonist liigesekudedes, kuna on teada, et olemas on koespetsiifilised snoRNA-de ekspressioon Me ei suuda kindlaks teha, kui palju iga koetüüp aitas kaasa snoRNA-de üldisele ekspressioonile.

Ehkki selle uuringu uudne aspekt oli see, et snoRNA-sid ekstraheeriti mitmest liigest moodustavast kudedest, võib meie lähenemisviis olla vähem tundlik snoRNA-de tuvastamisel, mis muutuvad ühes koes. Vaatamata võimalikele piirangutele tuvastasime tulevasteks uuringuteks mitmeid potentsiaalselt huvitavaid snoRNA-sid.

SNORA73 sisaldus vanas liigeses ja seerumis suurenes tabel 2, joonis 3 ja see Hostis kasitletakse liigeseid potentsiaalset liigese bioloogilise vananemise markerit. Kasuks tuleks vananemisastme usaldusväärne mõõtmine ja kroonilise vanusega seotud haiguste, näiteks OA, haigestumuse riski prognoosimine.

Selline strateegia võiks olla 'bioloogilise' vanuse mõõdupuu ja ennustada vanusega seotud bioloogilist vastust täpsemini kui kronoloogilist vanust. Sellest uuringust on raske spekuleerida, kui palju see snoRNA vanusega seotud OA-s muutub võrreldes vanusega.

Zhang jt. Nad ei suutnud kindlaks teha SNORD38 vanuselist mõju normaalsete doonorite seerumile, kuna see oli tuvastamatu. Inimeste uuringus ei hinnatud kudede snoRNA-sid ja seerumiproovid olid pärit peamiselt keskealistest doonoritest.