Korrakudede poletik. Nõuanded teemal: Perearst

Tsüstitserk e. Plantaarfastsiit on kõige sagedasem kannavalu põhjus. Põletiku morfoloogilised vormid 4.

Põletiku vormid etioloogia alusel 1. Tekitava faktori järgi: Tekitajateks on bakterid, viirused, seened, parasiidid.

Mitteinfektsioosne põletik Põhjuseks on füüsikalis-keemilised ja mehhaanulised tegurid: temperatuur, liigne ultraviolettkiirgus; alused, happed; haava paranemine. Tekitava faktori spetsiifilisuse järgi: 1. Tavaline e. Muutuse alusel ei saa etioloogilise faktori üle otsustada. Spetsifiline põletik Korrakudede poletik tekitab teatud kindel tekitaja ja tekivad vastavale tekitajale iseloomulikud muutused.

Vohab spetsiifiline granulatsioonkude. Muutuste alusel saab kindlaks teha etioloogilise faktori. Põletiku vormid kulu alusel 2. Äge e. Muutustest esiplaanil on eksudatsioon. Rakkinfiltraadis suuremad leukotsüüdid nn.

Plantaarfastsiit ja kukekannus (kannavalu)

Alaäge e. Iseloomulikke tunnuseid nii ägedale kui ka krooilisele põletikule. Korrakudede poletik põletik — kuid ja aastaid kestev põletik. Võib tekkida algselt kohe kroonilisena.

Võib tekkida ka ägedana ja minna üle alaägedaks ning siis krooniliseks. Esiplaanil on proliferatiivsed muutused. Põletikulise infiltraadi rakud on mononukleaarid, väikesed ümarad lümfotsüüdid ja plasmarakud — ümarrakuline e. Kui ilmnevad segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid, siis viitab see protsessi ägenemisele.

Põletiku vormid organismi reaktiivsuse alusel 3. Normergiline põletik — kudede normaalse reaktsiooni puhul vastavale kahjustusele on ka vastava normaalse tugevusega reaktsioon. Põletikuprotsess on adekvaatne. Hüperergiline e. Esiplaanil alteratiivsed ja eksudatiivsed muutused. Hüpergiline e. Positiivne anergia — tegemist immuunsusega, mil eelnevalt vaktsineeritud inimene ei haigestu haigustekitajaga kokkupuutel.

Negatiivne anergia — kurtunud ja nõrgestatud organismiga inimestel ja vastsündinutel, mil organism pole võimeline reageerima.

Nekrotiseeriv fastsiit

Näha ainult alteratiivsed muutused. Puudub reaktsioon, mis kahjustavat faktorit likvideeriks ja kahjustust piiraks, nagu on põletiku ülesanne. Põletiku morfoloogilised vormid 4. Alteratiivne põletik — Korrakudede poletik põletiku morfoloogilistest muutustest on alteratsioon. Elundi parenhüümis on näha düstroofilisi ja nekrootilisi muutusi.

Tagasihoidlikult on väljendunud eksudatsioon ja proliferatsioon. Alteratiivne põletik võib tekkida raskete nakkushaiguste korral mikroorganismide toksiinide mõjul.

Igemehaiguste ravi - Dental Art

Esineb müokardis, maksas, neerudes, närvikoes. Raskeima vormi korral esineb laialdaselt väljendunud nekroos ja nimetatakse nekrootiline põletik. Kui selline põletik puutub kokku väliskeskkonnaga, nimetatakse gangrenoosne põletik.

Eksudatiivne põletik — esiplaanil on reaktsioon veresoonte poolt so. Seroosne põletik — kergeim vorm, kus eksudaat koosneb veest, sooladest, väikemolekulaarsetest valkudest ja sisaldab vähesel määral rakkelemente, puudub fibriin.

Valud kuunarnukite liigestega serooskelmetel perikardiit, pleuriit, peritoniitajukelmetel, limaskestadel, nahas vesivill e.

lõualuu põletik

Korrakudede poletik Lõpe on enamasti soodne, eksudaat resorbeerub. Fibrinoosne põletik — veresoonte läbilaskvus on niivõrd suur, et väljub ka suuremolekulaarne valk fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja moodustab serooskelmetel ja limaskestadel valkjashalli katu e. Fibrinoosne põletik serooskelmetel 4. Kuiv fibrinoosne põletik — serooskelmed on kaetud kuiva fibrinoosse katuga. Serooskelmed on tuhmid ja sageli on pseudomembraan hatuline hatussüda fibrinoosse Korrakudede poletik korral.

Serofibrinoosne põletik — samaaegselt fibrinoossele katule koguneb serooskelmete õõnde ka seroosne vedelik. Fibriin resorbeerub halvasti ja lõppena toimub tema organisatsioon.

Sealjuures võivad tekkida serooskelmetele liited või õõs võib umbuda. Fibrinoosne põletik limaskestadel — tegemist limaskesta alteratsiooniga, mis immutatakse läbi fibriininiitide poolt. Krupoosne põletik — on kergem vorm ja muutused piirduvad limaskesta pinnaepiteeliga. Pseudomembraan on kergelt seotud ja selle maharebimisel jääb järele ainult limaskesta pindmine defekt e.

Esineb limaskestadel, Korrakudede poletik on kaetud ühekihilise epiteeliga trahhea, sool. Erandlikult esineb krupoosne kopsupõletik, kus kopsualveoolides esineb fibriini, mis ei ole kopsukoega tugevalt seotud.

Korrakudede poletik võib toimuda ennistus. Difteriitiline põletik — on raskem vorm, mille puhul muutused haaravad nii epiteeli kui ka epiteelialuse koe. Pseudomembraani maharebimisel jääb järele sügav koedefekt e. Esineb mitmekihilise epiteeliga kaetud limaskestadel suuõõs, kurk, neel, neelupealis, söögitoru, emakakael, kusepõis.

Lõppena defekt sidekoestub. Korrakudede poletik e. Leukotsüütides on rasvdüstroofia ning hävides moodustavad nad mädakehakesi. Seega eksudaadiks on mäda — kollakasroheline, püdel mass. Mädapõletik esineb siseelundites, limaskestadel, serooskelmetel, ajukelmetel, nahal pustul e.

Kogunedes serooskelmete või õõneselundi õõnde nimetatakse sealset mädakollet Korrakudede poletik. Flegmoon — difuusne mädapõletik, mis immutab koe läbi.

Igemehaiguste ravi

Korrakudede poletik flegmonoosse põletiku puhul. Lõpe: ennistumine väikese flegmooni resorbeerumisel. Abstsess — piirdunud mädapõletik.

Legend of Korra transition scenes

Tervetest kudedest sidekoelise seinaga e. Abstsessile on eelnenud nekroos. Abstsessidega iseloomustuv põletik on abstsedeeruv põletik. Väikest Julge ravi läbimõõduga piirdunud mädanikku nimetatakse aposteem ja nende hulgiesinemisel on tegemist apostematoosse põletikuga. Lõpe: kui mäda otsib õõnest väljapääse, tekitab ta uurise e. Kaverni kokkulangemisel jääb sidekoeline arm.

Mädapõletik võib sattuda verre — püeemia e. Putriidne e. Esineb väliskeskkonnaga kontakteeruvates elundites kops, seedetrakt, emakas. Koed muutuvad räpasroheliseks ja eritavad halba lehka e.

Põletikulised südamehaigused Südamelihase põletik ehk müokardiit Südamelihase põletiku põhjusteks võib olla nii otsene haigustekitaja enamasti viirus või toksilise aine poolt põhjustatud südamelihase rakkude kahjustus kui ka selle Korrakudede poletik tekkiv organismi enda immuunsüsteemi poolt vahendatud kudede kahjustus. Viimase korral immuunsüsteemi esialgu kaitsev reaktsioon võib ebasoodsate tingimuste kokkusattumisel hoopis süvendada südamelihase rakkude kahjustust ja seeläbi põhjustada ägedat või kroonilist südamepuudulikkust. Müokardiit võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini esineb see noortel ja keskealistel. Äge südamelihase põletik põhjustab enamasti rindkerevalu, millele sageli eelneb hingamisteede või seedetrakti viiruslik nakkushaigus.

Katarraalne põletik e. Lima teke on seotud epiteelirakkude ja näärmete limadüstroofiaga. Äge katarr — kiirelt kulgev põletik, mis lõpeb tavaliselt ennistusega. Harva läheb üle krooniliseks katarriks. Olenevalt eksudaadi koostisest on kolm vormi. Seroosne katarr — valdavalt on seroosne eksudaat, lima on vähe nohu e.

Haigused ja seisundid

Limane katarr — eksudaadis suur lima sisaldus. Eksudaat on viskoosse konsistentsiga, veniv nohu teine staadium. Mädane katarr — eksudaadis rohkelt nii mäda kui lima nohu lõppstaadium oma kollase paksu eritisega. Krooniline katarr — katarraalne põletik, kus tekivad morfoloogilised muutused limaskestades.