Vedelik liigeste ravi.

Algul tekib liigestes valu ja hommikune jäikus, seejärel lisanduvad liigeste tursed ja kuumamine või punetus, tekib väsimus, isutus ja üldine halb enesetunne. Võib esineda nahaaluseid sõlmekesi, mis tekivad ja kaovad. Ravi Kui liigesevaluga kaasneb turse, punetus, valulikkus ja paikne temperatuuri tõus, peate pöörduma arsti poole.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes. Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas.

Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb.

Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid vedelik liigeste ravi pärilikkust.

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega.

Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin vedelik liigeste ravi olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks.

Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus.

Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Mis põhjustab liigese ja luude haigusi? Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele vedelik liigeste ravi on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.

Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada.

Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata. Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks.

Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid. Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organismmuuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne. Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega. Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata.

Nad võimaldavad meil liikuda sujuvalt ja kergelt või hüplevalt ja katkendlikult, olenevalt meie psüühilisemotsionaalsest seisundist. Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale.

Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e.

Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi. Liigesepõletikud — kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest Kõige tavalisem liigesehäda on põletik.

See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest. Mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada? Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada.

Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel. Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes.

Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul. Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul. Esmalt häirib liigese väsimine, kuid vedelik liigeste ravi hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid.

Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed.

Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid.

Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire. Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest.

Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda.

Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised. Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine.

Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad.

Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates. Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.

Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis.

Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.

Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti.