Inimese dusplaasia ravi
Muutuste puhul on kontroll sagedasem. Emakakaela rakumuutused algavad tavaliselt alumistest epiteeli kihtidest, mistõttu väliselt võib emakakael tunduda täiesti muutumatuna. Raskema düsplaasia ja vanema ea tõttu võib olla vajalik emakakaelakanali koonusekujuline kirurgiline eemaldamine, emakakaela amputatasioon või emaka eemaldamine. Enamasti tulevad need nähtavale peale äädikhappega emakakaela tupsutamist ja spetsiaalse mikroskoobi e.
Rakumuutused algavad tavaliselt alumistest epiteeli kihtidest, mistõttu on seda raske väliselt avastada.
Vähieelsete düsplaasiastmete morfoloogilises kirjelduses eristatakse järgmisi astmeid: CIN 1 dysplasia epithelii gradus levis — emakakaela intraepiteliaalne kasvaja, l aste tähistab kergeid muutusi CIN 2 dysplasia epithelii gradus moderata — emakakaela intraepiteliaalne kasvaja, 2 Inimese dusplaasia ravi näitab mõõdukaid muutusi CIN 3 dysplasia epithelii gradus gravis — emakakaela intraepiteliaalne kasvaja, 3 aste näitab tugevaid muutusi.
Pikemalt artiklis Papanicolau test Emakakaela epiteelkoe muutuste ja vähieelsete seisundite avastamiseks kasutatakse PAP-testimis analüüsib koe tsütoloogilisi muutusi. Papanicolaou aastal Test seisneb pindmiste rakkude eemaldamises.
Protseduuri võib läbi viia peaaegu iga vastava ettevalmistusega tervishoiutöötaja ja testi võtmine on valutu. Rakuproov saadetakse edasi laboratooriumisse, kus seda uurivad tsütoloogid.
Header top
Kui proovis täheldatakse emakakaelavähile viitavaid ohumärke, saadetakse patsient diagnoosi kinnitamisele. Positiivse proovi korral ohtlik kude eemaldatakse enne selle Inimese dusplaasia ravi arenemist ning patsiendil tuleb viie aasta jooksul hoolikalt järelkontrollis käia.
Kolposkoop on mikroskoop võimaldab Inimese dusplaasia ravi suurendustmis võimaldab arstil paremini näha rakuliste muutuste asukohta, ulatust ja tõsidust. Tänapäeval on enamik kolposkoope ühendatud videoseadmega, mis võimaldab arstil pildi salvestada ja patsiendil jälgida toimuvat monitoriekraanilt.
Rakuliste muutuste esinemine emakakaela kattekoes epiteelkoes. Ülevaade Muutused emakakaela epiteelkoes tulevad sagedamini ette suguliselt aktiivsetel naistel ja võivad olla seotud erinevate infektsioonidega. Rakumuutused kõiguvad väga suures ulatuses - kergetest põletikulistest muutustest kuni tõsiste, vähkkasvajaliste muutusteni - haiguse teke sõltub organismi enda vastupanuvõimest ning nakkuse iseloomust. Düsplaasiad tavaliselt kaebusi ei põhjusta.
Uuring tehakse günekoloogilises toolis ja see kestab 15—20 minutit. Tuppe asetatakse vaginaalne peegel ning visualiseeritakse emakakael täies ulatuses. Vajaduse korral võtab arst emakakaelalt mõne millimeetri suuruse proovitüki biopsiakasutades selleks spetsiaalseid tange. Sõeluuringud[ muuda muuda lähteteksti ] Emakakaelavähi sõeluuringu eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ning leida emakakaela vähieelsete seisunditega patsiendid ja emakakaelavähk võimalikult varases staadiumis.
Külastaja küsib:
Riiklike emakakaelavähi sõeluuringute raames kutsutakse terveid naisi regulaarselt PAP-testile. Eestis käivitati see programm Kui vähieelne seisund või pahaloomuline kasvaja avastatakse varakult, siis saab seda ravida edukalt, ilma et see põhjustaks edasisi tüsistusi.
Emakakaelavähi regulaarseid uuringuid soovitatakse naistele juba alates Üldiselt on need mõeldud 9—aastastele lastele ja 16—aastastele naistele HPV põhjustatud emakakaelavähi, emakakaela agressiivsete düsplaasiate ja häbeme agressiivsete vähieelsete seisundite ärahoidmiseks.
Siiski ei ole neist abi naistele, kes on juba vähki haigestunud.
Mõlema vaktsiini puhul saab patsient kuue kuu jooksul kolm doosi. Mehed küll ei haigestu emakakaelavähki, kuid nad võivad papilloomiviirust oma partnerile edasi anda.
Haigused ja seisundid
Eestis on vaktsineerimine soovituslik 11—aastastele poistele, kuigi ei ole kindel, kas see hoiab ära meeste nakatumise HPV-ga. Kondoomid[ muuda muuda lähteteksti ] Arvatakse, et kondoomid pakuvad mingil määral kaitset emakakaelavähi vastu.
See pole kindel, kas preservatiivid kaitsevad just HPV infektsiooni eest, aga kindlasti hoiavad nad ära kondüloomide tekke. Samuti kaitsevad kondoomid muude suguhaiguste eest nagu HI-viirus ja klamüüdia, mida loetakse emakakaelavähi riskiteguriteks.
Kondoomide kasutamine aga aitab vähendada kahjulikke muutusi ja koostöös immuunsüsteemiga isegi HPV organismist elimineerida.