Inimeste ravi kevadest

Pärast haiglaravi on võimalus jätkata ravi ambulatoorselt. Esialgu oli haigekassasid 22, kuid nende arv vähenes aja jooksul. Kasutusele võetud mitteinvasiivne hapnikuteraapia aitabki intensiivravi ära hoida, jättes sinna alles rohkem voodikohti. Joel Starkopfi sõnul neid perioode omavahel absoluutarve kõrvutades võrrelda pole päris õige, kuna kevadel oli testimisaktiivsus väiksem. Üks oluline koht on siin veel. See tähendab, et nüüd leitakse üles ka leebemad juhud ning nende kõrval on haiglajuhtude osakaal väiksem.

Eesti Koroonaviirusega haiglaravil olemise kestus on teise laine ajal jäänud järjest lühemaks.

Taastusravi väärtus tõusis sellest kevadest pjedestaalile Haigekassa on dikteerinud sellegi, et aprillist alates on kindlalt füsioterapeut see inimene, kes abivajajale haigekassa makstavat teenust ravi osutab. Suurima taastusravi vajavate patsientide arvuga lepingupartner on haigekassale Sihtasutus Pärnu Haigla. Nii sai haigla statsionaaris tänavu aprillist septembrini abi inimest, kelle eest tasus haigekassa krooni.

Kui kevadel ja suvel võis nakatunu olla haiglas keskmiselt kuu ja isegi kauem, siis novembris Artroosi selgroolulite kaela ravi see langenud alla nädala. Talvel, kui esimene koroonapatsient haiglasse paigutati, hoiti teda ravil 15 päeva, ehkki ta lõpuks tundis end juba jupp aega tervena.

Samal teemal

Märtsis venis koroonapatsientide keskmine haiglasoleku kestus juba kuu pikkuseks, taandudes vahepeal küll taas pea kahe nädalani, ent pikenedes suvekuudel juba pea 50 päevani. Alla kahe nädala langes keskmine haiglasolek alles novembris, kusjuures viimastel päevadel on see keskmiselt vaid kaks-kolm päeva olnud.

Kaheksa kummalisevõitu põhjust, miks selg valutab Talvisel suusahooajal juhtub palju õnnetusi mägedes.

Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks on muutunud haiglast väljakirjutamise metoodika. Kevadel ei kirjutatud patsiente välja enne, kui koroona kordusproov oli muutunud negatiivseks, sõltumata patsiendi tervislikust seisundist.

Praegused energiad. Süsteemi strateegiad. Nende mõju inimesele. Kaitse ja puutumatus. Nõuanded.

Siis ei teatud veel, et patsiendi ninaneelust leitud viiruse RNA, mis andis jääkpositiivse tulemuse, ei ole enam eluvõimeline. Isolatsiooni lõpetamise Inimeste ravi kevadest on muutunud leebemaks. Ravi ja ravikvaliteet on muutunud," loetleb terviseameti meditsiinistaabi juht dr Arkadi Popov.

Popov nimetab kasutusele võetud ravimitena muidu reuma, astma ja allergiate raviks kasutatavat deksametasooni ja eksperimentaalset remdesiviiri, aga ka mitteinvasiivset ventilatsiooniteraapiat ehk hapnikuravi, kus inimene ei ole narkoosis ega intubeeritud.

Mõnele patsiendile pannakse ninaneeldu kaks kanüüli, mille abil antakse lisahapnikku. Popov ütleb, et need ravimid ja meetodid, mis intensiivravi ei nõua, aitavad koroonapatsiente varasemast kiiremini ravida.

Efekt on olemas," kinnitab Popov. Samas hindab Popov, et ka kevadel saadi patsientide raviga hästi hakkama. Siis oli haiglaravil tipphetkel korraga alla inimese, kellest intesiivravi vajas Intensiivravi patsientide suremus oli Eestis 18 protsenti, samal ajal kui mujal maailmas surid pooled või enamgi intensiivravi vajanutest.

Põhinavigatsioon

Samuti Inimeste ravi kevadest patsientidel viirus kevadega võrreldes leebemalt. Seda on kõikjal maailmas näha - haiglaravi vajadus on suhteliselt kõrge, aga intesiivravivajadus on langenud," ütleb Popov.

Kasutusele võetud mitteinvasiivne hapnikuteraapia aitabki intensiivravi ära hoida, jättes sinna alles rohkem voodikohti. Lisaks mängib haiglaravil rolli ka patsientide vanus ja üldine tervislik seisund. Riskirühma kuuluvate inimeste puhul ehk neil, kel Inimeste ravi kevadest enam kaasuvaid haigusi, tüsistusi ja sageli ka kõrgem vanus, kestab ka haiglaravi kauem.

• Taastusravi väärtus tõusis sellest kevadest pjedestaalile - Arhiiv - Pärnu Postimees
• Aime Jõgiajakirjanik TÜ kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf Maarjamõisa haiglas eriolukorra ajal sel kevadel.
• Tahendab jala liigeste poletikust
• Eesti Haigekassa – Vikipeedia

Selles vanusegrupis õnnestub suhteliselt kiiresti, umbes viie päevaga patsiendi seisund stabiliseerida. Vanemaealised võivad haiglaravil pikemalt viibida.

• Insuldi juhtprojekt | Eesti Haigekassa
• Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Esimeseks haigekassaks Eestis peetakse
• HIP liigesed kondides
• Koroonapatsientide haiglaravi on kevadega võrreldes palju lühem | Eesti | ERR

Koos sellega võib kasvada ka haiglarlavi kestus," tõdeb Popov. Sellega seoses on haiglatega käsil arutelu, kuidas patsiendid ära jagada nii, et pikemat, kuid mitte kolmanda astme intensiivravi vajavad patsiendid saaks pärast aktiivravi viia kesk- ja regionaalhaiglatest järelraviks üle madalama taseme haiglatesse.

Navigeerimismenüü

Nüüd kirjutatakse koroonaravil viibinud haiglast välja nii siis, kui nad on tervenenud ja isolatsiooniaeg on lõppenud kui ka siis, kui nad on endiselt nakkusohtlikud, ent mitte enam haiglaravi vajavad. Siis jätkub kodune ravi isolatsiooninõudega ja perearsti jälgimisel. Muudel põhjustel haiglasse sattunud, kel rutiinsel proovivõtmisel koroonaviirus tuvastatakse, saadetakse tagasi koju, neid haiglasse ei võeta.

Kel aga seisund seda ei kannata, need hospitaliseeritute koroonastatistikasse ei satu, vaid kajastuvad üksnes esmaste positiivsete koroonaproovide seas. Toimetaja: Merilin Pärli.